Kui jutt läheb kalakoha sissesöötmisele, kujutab nii mõnigi kalamees seda tegevust ette vaid lahtise veega veekogul. Kas peaks üldse talvel kalakohta sisse söötma? Vastus saab olla ainult ühene. Igas veekogus, igal ajal, ükskõik millist kala ka ei püütaks, osutub püük edukamaks sissesöödetud kohal. Seda eriti just talvel, kui kala väga aktiivselt toitu ei otsi. Paljud kalamehed meelitavad kala jääaugu juurde ja see annab pea alati positiivse tulemuse. Tihti on nii, et talve keskel näkkab kala väga viletsalt, kuid tasub vaid teda natuke toita, kui kala hakkab näkkama isegi täitsa “surnud ajal”. Kalamehed, kellel on välja kujunenud oma kindlad kalastamiskohad, meelitavad kala söödaga terve talve jooksul. Sööta visatakse tavaliselt kalastamast lahkudes ja siis uuesti päev enne uut püüdmaasumist. Ja isegi kui kalamees on tulnud esmakordselt tundmatu veekogu juurde, tasuks siiski enne püüdmaasumist visata natuke sööta jääauku. Kindlasti tuleb see kasuks ja kui mitte kohe, siis kasvõi kalapüügi lõpuks. Ühesõnaga, kui kavatsete sammud kodu poole seada, siis enne ärge unustage proovida jääauku, kuhu eelnevalt puistasite sööta.
Aga kas kõik tehakse tõesti õieti, et oodatud tulemust saavutada? Kas kõik ikka teavad, millega ja kuidas talvel kalakohta sisse sööta? Sellel kalade jaoks raskel perioodil ei paku taimset päritolu toit kalale huvi. Suurem osa kaladest, näiteks latikas, särg, roosärg, säinas, nurg jne toitub talvel ussikestest, kaanidest, molluskitest, putukate vastsetest. Küllaltki oluliseks toiduks on sääsevastsed. Paljud kalamehed on märganud, et parim püük on nendest aukudest, kuhu mõni päev enne kalastamist on puistatud sääsevastseid. Kala võib sööta ainult värskete sääsevastsetega. Elus sääsevastne tekitab vee all võnkeid ja on suuteline kala ligi meelitama väga pikkade vahemaade tagant. Asi on selles, et jää all lasub täielik vaikus ja selles vaikuses kasutab kala kõige rohkem kuulmisorganit nii toidu otsingul kui ka ohtude avastamisel. Kala suudab avastada sääsevastsete kogunemist põhjapinnases nende võngete järgi (kaevudes põhjapinnasesse, tekitab elus sääsevastne võnkeid, mis meelitavad kala kohale). Värskete sääsevastsetega sissesöötmise mõju on väike juhul, kui veekogu väikesele osale on kogunenud palju kalamehi ja nad sagivad edasi-tagasi pidevalt uusi jääauke puurides. Ühesõnaga, ka talvel kalal olles tuleks olla vaikselt.
Söödatops peaks olema koonusekujuline, milles on avaused ja mille põhi on avatav. Söödatopsis tropina paiknevat sööta on võimalik välja puistata ükskõik millisel kõrgusel põhjapinnasest.
Seisvas vees ja tasase veevooluga veekogus on valgetele kaladele heaks söödamaterjaliks riivsai, peenestatud päevalillekook, kuivatatud kaerahelbed jne. Kasulik on lisada söödale praetud ja hõõrutud päevalilleseemneid, kuid pidage meeles, et kohta ei tohi ka ülesööta. Kui sööta jääb kaladest üle, siis hakkab see veekogu põhjas riknema, rikub vett, hakkab lagunema ja tekitab ebameeldivaid gaase ning peletab kalu eemale. Ülesöödetud koha efektiivsus on vastupidine. Kalamehed kasutavad väga vähe leivast söötasid, kuna nende mõju on sääsevastsega võrreldes väike. Sööda puudumisel kasutavad mõned kalamehed nn pettesööta, milleks on liiv. Kui seda puistata jääauku, siis mõneks ajaks äratab see kalade tähelepanu, kuid kahjuks liiv kala jääaugu juures ei hoia. Paistab, et kala saab pettusest aru.
Sööta ei tasu loopida sinna, kuhu juhtub. Reljeefi arvestamata valesse kohta visatud sööt võib kalapüügi untsu ajada. Seega ei tasu puistata sööta veekeerise kohale, kus on tagasivool. Samuti ei tasu heita sööta vette nii, et veekeeris viib söödaosakesed konksu otsas olevast söödast eemale. Kui kalastate jõel, siis laske söödatops söödaga jääauku, mis on tehtud mõned meetrid kalastuskohast ülevalpool.
Järvel aga on sööt kasulik lasta keskmisse auku. Seejuures tuleks järgida sellist reeglit: esimene söödatops päästa lahti põhjas, kuid kui kala on aktiivne ja on loota head saaki, siis on parem avada söödatops 1-1,5 m kõrgusel põhjapinnasest. Sellisel juhul langevad söödaosakesed laiemalt põhjapinnasele. Söötes kalu, on väga tähtis määrata kindlaks kalade liikumistee, kuigi selleks kulub kindlasti rohkem aega, kuid pole kahtlust, et parem kulutada natuke aega, kui istuda kohe maha valesti valitud kohale.
Edukat sissesöötmist!
