Püük esimese jääga

Esimene jää võib tuua kalamehele hea saagi, sest jää muudab veealuseid valgustingimusi ning ja veealune elu rahuneb. Kui noore jää alla sööt lasta, võib näkkamine olla suurepärane. Vaatleme selles artiklis põhitõdesid, mida talve hakul praktiseerivad Soome kalamehed.

Ahvenapüük suurematel järvedel ja meres

Ahven koguneb talvehooajaks mere ja järvede veealuste rantide ning kivide lähedusse. Kõikidesse püügikohtadesse ei kogune kalad siiski kohe talve alguses ja seepärast pole mõistlik püügikohast loobuda juhul, kui esimese jääga tehtud püük kohe head saaki ei andnud. Tasub uuesti proovida kuu või kahe pärast. Oluline on katsetada mitmeid erinevaid püügikohti. Selle tulemusel saab ka füüsilise koormuse ilma vaevata kätte.

Tüüpiline esimese jääpüügi ahvenamadal on 6-10 meetri sügavusel ja sügavust mõõdetakse madaliku kõrgemast kohast. Samuti on hea meeles pidada, et jääle sadanud lumi pimendab jääalust valgust ja seetõttu võib lumise jää puhul alustada püüki ka madalamatest vetest, umbes 4-6 sügavuselt.

Suurtes järvedes ja meres, kus liiguvad suuremad ahvenad, on kasutusel umbes 5-7 cm pikkused põiklandid. Alati tasub kaasa võtta ka siku ja halva näkkamise puhuks kirptirk. Põïklandid võivad olla veelgi suuremad juhul kui nende kõhupoolel on värvikolmikuga konks. Värvikolmikule saab panna peibutiseks kärbsetõuke, et meelitada ligi ka nõudlikumaid ahvenaid.

põiklant ahven

Põiklant sobib suuremale ahvenale

siku

Sikutil on kindel koht landikarbis

Ahvenapüük väiksematest metsajärvekestest

Väikestest metsajärvedest ja tiikidest võib olla raskem leida vaheldusrikkaid püügikohti, kuid see-eest on tänu väiksemale pindalale metsajärvekestes lihtsam püüda. Sellistes veekogudes kasutatakse peamiselt sikutit ja kirptirkku. Värvivalikus on selgemas vees eredamad ja tumedamas vees tumedamad. Kirptirgu puhul on oranž ja punane värv näidanud häid tulemusi.

kirptirk ahven

Kui ahven on kehva näkkamisega, annab kirptirk parimaid tulemusi

Landi õige mäng on olulisem kui selle värvitoon. Põiklanti mängitatakse lühikeste ja kiirete tõmmetega, nii et see "tiirutab" ahvatlevalt edasi-tagasi. Kehva võtu korral tasub põiklant vahetada kohe siku vastu. Kui võttu üldse ei toimu, on abiks kirptirk.

Põiklandi ja sikuga püügil kasutatakse 0,20-0,25 mm monofiili ja kirptirguga püügil 0,12-0,18 mm monofiili. Kirptirguga püügiks on vajalik valida ka tundlik nooguti.

Koha jääpüük

Talve alguses siirduvad Soome kohapüüdjad tihti jõgede suudmetesse, kust võib esimese jääga saada väga häid saake. Parimad kohapüügi paigad on järsakud, kus madal läheb üle sügavaks. Püütakse põiklantide ja sikudega ning parema võtu nimel lisatakse konksule ka kalatükike. Põiklantide pikkus on ca 7-8 cm ja nad on varustatud värvikolmikutega. Hea, kui värvikolmikuid on kaasas rohkem, et vajadusel erinevaid värve katsetada.

põiklant koha

Koha püügitehnika

Alusta alati põhjast. Kiiguta lanti paar korda rahulikult ja seejärel võib teha paar kiiremat tõmbamisliigutust, et meelitada kalad landile järgi ujuma. Koha püügil on mõistlik teha pikemaid pause kui ahvena puhul. Koha võtab tavaliselt just pausi ajal - siis, kui ootad näkkamist kõige vähem. Koha suu on üsna kõva ja ning korraliku haakimisega jääb konks tugevalt kinni.

Koha jääpüügil võib kasutada monofiili või nööri. Monofiili paksus võiks olla 0,30-0,35 mm ja nööril 0,15-0,20 mm. Nööriga püüdes seovad osad kalamehed otsa monofiilist või fluorocarbonist lipsu, mille abil saab lanti veidi rahulikumalt ujutada. Lipsu pikkus on 50-100 cm.

Kaasaskantav kajalood suurendab saagikust

Viimastel talvedel on Soome kalameeste hulgas muutunud väga populaarseks kaasaskantavad kajaloodid.

Kajaloodiga saab talipüügil parema tulemuse - täpne informatsioon vee sügavuse ja pinnareljeefi kohta aitavad paremini leida häid püügipaikasid ning ka vanu kohti saab vaadelda täiesti uues valguses. Ja kui kala ei ilmu sonaripildile, saab püügikoha vahetust otsustada kiiremini.

kajalood talipuuk

Kaasaskantav kajalood on kaasaegne jääpüügi varustus

 

Isegi kui ekraanile ei ilmu kalakujutised, võib kalaparve liikumine tekitada põhjas värelusi, mis omakorda kajastuvad kajaloodi ekraanil. Sellisel puhul tasub juba lant jääauku lasta ja kalad näkkama meelitada.

Mõningad mudelid on müügil koos GPS plotteriga. Selle seadmega on ka talvisel püügil abiks kalastuspaikade kaardile märkimine. Kaardistamise tulemusena moodustub tasapisi pilt sellest, kus kala liigub.

Jääpüügi varsustus

Puur on oluline jääpüügi vahend. Kõige mõistlikum valik on puur suurusega 6 tolli (150 mm). 4-tolline (100 mm) sobib vaid väikese kala jaoks ja 8 tolline (200 mm) puur on juba liiga raske. Tänapäeval on puuridele saada ka akutoitega mootorid, mis tunduvalt hõlbustavad puuri kasutamist.

jaa puurimine


Talipüügiks mõeldud kombinesoon ning lisaks veel 2 paari kindaid ja tuulekindel müts hoiavad kalamehe soojas kogu pika päeva. Kui on ette teada, et jää on nõrgemapoolne, siis on ujuva kombinesooni kasutamine enam kui soovitatav.

Jääkulpi vajatakse purustatud jää eemaldamiseks ja varustuse kast on mugav nii asjade hoidmiseks kui istumiseks. Paljud kalamehed kasutavad asjade kohale toimetamiseks kelku, millega saab rohkem ja mugavamalt jääpuuri ja muid suuremaid asju transportida.

Turvalisus

Kuigi jääpüük kutsub, ei tohi mingi hinna eest minna jääle liiga vara. Iga talve hakul kuuleb kurbi sõnumeid nõrga jääga uppunud kalameestest. Väiksemad veekogud külmuvad varem ja seetõttu peaks kõigepealt suunduma sinna, sest tihti on ka püügisurve seal väiksem.

Kandev jää tekib 10 miinuskraadi juures ja 2,5 cm päevas, nii et õnneks ei pea ka suurematel järvedel kandva jää tekkimiseks olema väga palju krõbekülmi talvepäevi.

Juba 5 cm paksusel selgel jääl on turvaline jalgsi liikuda. Soomes on mere sise-saarestikud on kõige ohutumad kohad. Sildade ja vooluvete lähedal võib jäätumine võtta tunduvalt kauem aega.

Jääle võetakse alati kaasa kaelas kantavad jäänaasklid, sest lahvandusest on paljakäsi kraapides vägagi kehv välja ronida. Viseköis ei ole liiast kaasa võtta nii talipüügihooaja alguses kui ka lõpus. Telefoni võiks pakkida veekindlasse kotti.

Politsei- ja Piirivalveameti lehelt näeb pidevalt uuendatavaid jääolusid järvedel ja merel. Samas ei tohiks kõiki andmeid pimesi uskuda, vaid otsus tuleks teha ikka kohapeal olevatest ilmaoludest lähtuvalt.

Turvalist ja edukat jääpüügihooaega!

jaapuuk



Kommenteeri artiklit!


Allikas: kalamies.com

Kalaportaal, 2016

Loetud 3565 korda