Talipüügi kavalused II

Et jääauk ei külmuks, võib sinna raputada peenestatud kuiva heina. Paisunud heinaosakesed langevad hiljem osaliselt põhja, mõjudes veel ka peibutussöödana.
 
 
Et silmad ei väsiks tamiili ja nooguti jälgimisest säraval lumel, laotage teisele poole jääauku tükk tumedamat riiet ja asetage vajutuseks nurkadesse jäätükke. Nüüd on väljakeritud tamiili kergem jälgida ja samas näete paremini ka nooguti liikumist.
 
 
Nipp kalameestele, kes ise peibutisi valmistavad: lantide ja tirkude valmistamisel saab tahmast, jootepasta ja kampoli jäätmetest lahti, kui keeta neid soodalahuses, mis on valmistatud vahekorras üks supilusikatäis soodat liitri vee kohta.
 
 
Proovige vahetevahel püüda ahvenat ja särge kirptirguga, mille konksule on aetud värvilised rüüsijupid. Erinevatel veekogudel kasutavad kalamehed erinevaid värvikombinatsioone. Kõige lihtsam: elektrikaabli traatide isolatsioonimaterjal. Kombinatsioon võiks olla näiteks selline: kõigepealt valge, keskel must või punane ja siis jälle valge.
 
 
Kogenenud kalamehed räägivad, et haug haarab paremini aeglaselt ja sujuvalt liikuvat lanti, mille alumises asendis on paus pikem. Ahvenat meelitab aga kiiremini liikuv ja lühikese alumise asendiga lant.
 
 
jaapuuginipid-1


Konksud ei hakka roostetama, kui puistate konksude hoidmiseks mõeldud karpi natuke tärklist.
 
 
Kui konksud on rooste läinud, suruge need seebi sisse. Mõne aja möödudes rooste eemaldub.
 
 
Sääsevastsetega püüdes kuivatage vastseid enne kalale minekut ja karpi panemist natuke aega ajalehe peal. Karpi lisage veidi tärklist, siis ei kleepu vastsed omavahel kokku ja neid on karbist kergem kätte saada.
 
 
Kevadperioodi algul tuleks kalu otsida peale veekogu põhja ka vee ülemistest kihtidest. Teinekord võib kala olla päris jää all.
 
 
Kalastustarbed ja käed peavad kalamehel olema alati puhtad. Ained, mille lõhn kaladele ei meeldi on masinaõlid, määrded, bensiin, sääsetõrje vahendid, tubakas ja samuti värske värvilõhn ning odekolonnid.


jaapuuginipid-3
 
 
Selleks, et mitte häirida kalu neile ebameeldivate lõhnadega, võtke kodust kaasa kilekotike läbi hakklihamasina aetud päevalille- või kanepiseemnetega ja pistke näpud korraks sinna sisse. Tänu sellele võib näkkamine isegi paremaks muutuda.
 
 
Loomset päritolu peibutussööt on talvel kaladele väga ahvatlev. Segades sääsevastseid vahekorras 1:10 taimse toiduga, saame vägagi efektiivse sööda.
 
 
Enne kalastuskoha sissesöötmist sääsevastsetega, peaks neid natuke külmetama, et nende liikumine poleks kiire ja vastsetel ei õnnestuks ruttu põhjapinnasesse kaevuda.
 
 
Tihti koguneb kalameestel varustuse hulka selliseid kirptirke, mida mingil põhjusel ei saa kasutada. Need võib ümber teha naelakujulisteks. Pigistades kruustangide vahel või koputades ümberringi haamriga, vormige tirgu kuju naelakujuliseks ja 2-3 mm paksuseks. Seejärel võtke nõel tangide vahele ja uuristage 45°-50° nurga all avavus tamiili jaoks. Ujukõngega põhja pealt püüdmiseks tehke auk keskele, et tirk jääks horisontaalasendisse.
 

Haugi näkkamine on parem pikemaajaliste soojemate ilmadega, ahven ja koha eelistavad aga tuulevaikset ja päikesepaistelist ning kergete miinuskraadidega ilma.
 
 
Tihti ajab tuul jääaugu lund täis ja poeb isegi kalamehe riiete alla. Sellisel juhul on mõttekas kasutada telki. Võite valmistada ise kilest suure kotitaolise telgi või siis osta spetsiaalse kalastustelgi. Võite ka valmistada suuskadel majakese kergest vineerist või õhukesest alumiiniumplekist.

 
jaapuuginipid-7
 
 

Talvel saab telgi jää peale kinnitamiseks kasutada spetsiaalselt isevalmistatud konkse. 5 mm läbimõõduga ja 12-15 cm pikkused traaditükid tuleb alasi peal ühest otsast lapikuks, seejärel keerata lapiku otsa poolse traadiosale pool pööret vinti peale. Teise otsa keerata aas, siis teritada saadud konksu puurile sarnaselt lapikust otsast teravaks ja ongi suurepärane kinnitus valmis. Sellist konksu on lihtne jäässe keerata ja pärast uuesti välja võtta ning telk püsib väga hästi kinni.
 
 
Halva näkkamise korral proovida pigem väiksemaid kirptirke. Ahvenale meeldib rohkem tiheda võnkesagedusega peibutise mäng, latikale ja särjele aga aeglane ja sujuv mäng. Laisa näkkamise korral on tihti efektiivsemad tumedad kirptirgud, samas tuleb kindlasti sagedasti välja vahetada konksu otsas olev sööt. Tühjaks jooksnud sääsevastset sellisel ajal kala meelsasti ei võta.
 

Sääsevastseid on võimalik väga kaua säilitada. Selleks peske nad korralikult läbi ja puhastage rämpsust ning surnud vastsetest. Laske veel välja nõrguda ja raputage peale tärklis. Jagage sööt portsudeks ja pange tikutopsidesse ning seejärel plastikaatkotti ning sügavkülma. Kalal olles tasub vaid sellist sööta hingeõhuga soojendada ja vastsed hakkavad end uuesti liigutama.

 
jaapuuginipid-6
 
 
Kärbsevastne - see on väga hea sööt lepiskalade jaoks. Neid on raske säilitada, sest tõuk on võimeline välja ronima isegi väikestest avaustest. Kui spetsiaalset karpi pole käepärast, siis hoidke neid klaaspurgis ja tehke kaane sisse imeväikesed augukesed. Õhk pääseb selllistest augukestest sisse, kuid tõuk välja ei roni.
 
 
Kärbsevastseid saab valmistada ka kunstlikult. Võtke tükk porolooni ja lõigake sellest paraja pikkusega peenikesed ribad. Ühte otsa siduge mõni tiir musta niiti, niidi otsad lõigake ära. Kastke saadud toorik munavalge sisse ja seejärel keetke neid natuke. Ongi valmis suurepärane kunstkärbsevastne.
 
 
 jaapuuginipid




 
Algallikas: Ajakiri Fish
 
 
Kalaportaal, 2013
 
 
Loetud 3748 korda