 | |
| Temperatuur, °C | 23.06 |
| Tuule kiirus | 3.6 |
| Õhurõhk | 1011 |
| Õhuniiskus | 52 |
| Pilvisus | 100 |
| Nähtavus | 10000 |
| Päikesetõus | 13:23:23 |
| Päikeseloojang | 03:33:36 |
Kalaportaal Esmar Sosare Pikkus on 11 cm, nüüd see lisatud ka tootelehele. 
Soovitame kindlasti tutvuda ka veekogude keelualade ja keeluaegadega !
|
Jõgi |
Kalad |
Lisainfo |
| Vaemla jõgi | Katsepüükidel haug, ahven, särg, luukarits, ogalik | Suhteliselt kalarikas jõgi. Kalastiku koosseisu poolest on Vaemla jõe keskjooks haugi-särje jõe tüüpi ja alamjooks haugi-särje-ahvena jõe tüüpi. |
| Luguse jõgi | Katsepüükidel haug ja ogalik | Kohalike looduskaitsetöötajate sõnul (1995) tulevad jõkke kudema ka ahven, särg ja säinas. |
| Jausa oja | Katsepüükidel haug ja ogalik | Katsepüükide ajal (1995) puudus ojal oluline kalanduslik väärtus, mis võis olla ka tingitud samal aastal läbi viidud süvendustöödest. |
| Vanajõgi | Katsepüükidel jõeforell |
Jõeforelli elupaigana väärtuslik jõgi, ilmselt käib Vanajões kudemas ka meriforell NB! Jõgi on aastaringselt keelu all, lubatud on vaid: 1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga; 2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga. |
| Poama oja | Katsepüügil haug |
Oja kalanduslik väärtus on ebaselge, erinevatel andmetel käivad seal merest kudemas meriforell ja särg. NB! Oja on aastaringselt keelu all, lubatud on vaid: 1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga; 2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga. |
| Armioja | Katsepüügil haug, särg, luts, ahven | Katsepüükide ajal üks Hiiumaa kala- ja liigirikkamatest vooluveekogudest, kohalike looduskaitsetöötajate sõnul tulevad kevadeti ojja kudema ka haug, särg ja säinas. |
| Pihla oja | Katsepüükidel haug, kiisk, ahven | Puudub oluline kalanduslik väärtus, seda põhiliselt suvise veevaesuse tõttu. |
| Kidaste oja | Katsepüükidel kala ei saadud | Puudub oluline kalanduslik väärtus |
| Nuutri jõgi | Katsepüükidel jõeforell, luukarits, ogalik | |
| Suuremõisa jõgi | Katsepüükidel ahven, haug, luts | Kalanduslikult on Suuremõisa jõe alamjooks ahvena-haugijõe tüüpi. |
Originaalallikas: Eesti Jõed, A. Järvekülg, Tartu 2001
Katsepüüke tehti põhiliselt 1990ndatel aastatel (osaliselt ka 80ndatel), seetõttu on ilmne, et tänaseks päevaks võivad olla toimunud kalade koosseisus, arvukuses ja nende elutingimustes mõningad muudatused.
Kalaportaal, 2013.
Soovitame kindlasti tutvuda ka veekogude keelualade ja keeluaegadega !
|
Jõgi |
Kalad |
Lisainfo |
| Põduste jõgi | Katsepüükidel haug, luts, ogalik, särg | Põduste jõe ülemjooksult leiti katsepüükidel kõige rohkem lutsu, seejärel haugi, keskjooksul oli nii haugi kui lutsu arvukus keskmine, alamjooksu levinuim kala oli haug. Ökoloogiliste tingimuste poolest sobiks ka jõeforellile. |
| Laugi peakraav | Katsepüügil haug ja luts | |
| Kärla jõgi | Katsepüükidel ahven, teib, haug, luts, särg | Ülemjooks oli katsepüügil suhteliselt haugirikas, alamjooks liikide poolest mitmekesisem |
| Karida peakraav | Katsepüügil haug ja luts | |
| Pühajõgi | Katsepüügil kala ei saadud | |
| Möldri oja | Katsepüügil haug, luts, ogalik, luukarits | |
| Riksu oja | Katsepüükidel särg, haug, luts, ogalik, ahven | Katsepüükidel oli oja alamjooks kalarikkam kui keskjooks |
| Vesiku oja | Katsepüükidel haug, luts ja jõeforell | |
| Vedruka oja | Katsepüükidel haug, luts ja jõeforell | |
| Kihelkonna oja | Katsepüükidel ogalik ja luukarits | Puudub oluline kalanduslik väärtus |
| Oju peakraav | Katsepüükidel haug, luts ja jõeforell | |
| Pidula oja |
Ojal katsepüüke ei tehtud, kuid teadaolevalt on tegemist väärtusliku forellitüüpi ojaga NB! Oja on aastaringselt keelu all, lubatud on vaid: 1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga; 2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga. |
|
| Veskioja | Katsepüügil meriforell | Kalanduslikult väärtuslik forellioja |
| Ligeoja | Katsepüügil meriforell ja luukarits | |
| Vanakubja oja | Katsepüügil haug, luts ja ahven | Katsepüügil saadi kõiki nimetatud kalu keskmisel arvukusel |
| Kalja oja | Katsepüügil haug | |
| Tirtsi jõgi | Katsepüügil jõeforell, luts, ogalik ja luukarits |
Kalanduslikult väärtuslik forellijõgi NB! Jõgi on aastaringselt keelu all, lubatud on vaid: 1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga; 2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga. |
| Kiruma peakraav | Katsepüügil meriforell ja ogalik |
NB! Jõgi on aastaringselt keelu all, lubatud on vaid: 1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga; 2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga. |
| Punapea jõgi | Katsepüükidel meri- ja jõeforell, luts, haug, särg, jõesilm |
Katsepüükidel saadi keskjooksult jõeforelli, alamjooksult meriforelli, särge ja lutsu. NB! Jõgi on aastaringselt keelu all, lubatud on vaid: 1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga; 2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga. |
| Leisi jõgi | Katsepüükidel haug, särg, forell, luts, ogalik |
1937. ja 1939.a. lasti jõkke kokku 65 000 meriforelli maimu. Katsepüükidel saadud forellide puhul ei osatud kindlaks teha, kas tegemist on jõe- või meriforelliga NB! Jõgi on aastaringselt keelu all, lubatud on vaid: 1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga; 2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga. |
| Oitme oja | Katsepüügil haug, ogalik | |
| Võlupe jõgi | Katsepüükidel forell, haug, ogalik, luts | Forellijõe tüüpi jõgi. Katsepüükidel saadud forellide puhul ei osatud kindlaks teha, kas tegemist on jõe- või meriforelliga, ilmselt esineb mõlemaid vorme |
| Taaliku peakraav | Katsepüügil jõeforell ja haug |
Forellioja tüüpi veekogu NB! Jõgi on aastaringselt keelu all, lubatud on vaid: 1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga; 2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga. |
| Viira peakraav | Katsepüügil haug | Puudub oluline kalanduslik väärtus, seda põhiliselt suvise veevaesuse tõttu. |
| Kuke peakraav | Katsepüügil haug, luts, ahven, särg, ogalik | |
| Maadevahe jõgi | Katsepüügil haug, luts, särg, luukarits, ogalik | |
| Lõve jõgi | Katsepüükidel luts, haug, särg | Katsepüükidel oli jõe ülem- ja keskjooks kalarikkam kui alamjooks |
| Soonda oja | Katsepüügil haug |
Originaalallikas: Eesti Jõed, A. Järvekülg, Tartu 2001
Katsepüüke tehti põhiliselt 1990ndatel aastatel (osaliselt ka 80ndatel), seetõttu on ilmne, et tänaseks päevaks võivad olla toimunud kalade koosseisus, arvukuses ja nende elutingimustes mõningad muudatused.
Kalaportaal, 2013.
Soovitame kindlasti tutvuda ka veekogude keelualade ja keeluaegadega !
|
Jõgi |
Kalad |
Lisainfo |
|
Paadrema jõgi |
Katsepüükidel haug, särg, meriforell, turb, ahven, ogalik, luts, rünt, viidikas |
Kalanduslikult väärtuslik jõgi. Kõikides lõikudes, kus teostatid katsepüüke, oli jõgi suhteliselt liigi- ja kalarikas. Paadrema jões käib kudemas ka meriforell. |
|
Pärnu jõgi |
Katsepüükidel lõhe, haug, jõeforell, turb, teib, särg, viidikas, rünt, lepamaim, säinas, tippviidikas, vimb, võldas, ahven, kiisk, luukarits, ogalik, luts, hink, trulling. Kirjanduse andmetel on teateid kokku 30 kalaliigi esinemise kohta. |
Pärnu jõgi on üks Eesti kala- ja liigirikkamatest jõgedest. Jõe eri osades on kalastiku koosseis ja ökoloogilised tingimused erinevad. Ülemjooks on on üsna liigivaene, sealt edasi liigirikkus järjest suureneb. Kalastiku koosseisu poolest on Pärnu jõe keskjooksu ülemine osa särje-haugi jõgi ja keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa särje-turva jõgi. Pärnu jõgi on ka arvestatav jõeforelli jõgi, sealt on muuhulgas 1989 aastal püütud ka 4.05 kg ja 4,00 kg kaalunud isendid. |
|
Vodja jõgi |
Katsepüükidel jõeforell, vikerforell, võldas, luukarits, haug, lepamaim |
Vodja jõgi on külmaveelinem, suhteliselt veerohke ning toitub allikatest. Jõeforelli elupaigana väga väärtuslik jõgi. 1958 aastal püüti Vodja jõest suurim, 4,3 kg kaaluv jõeforell (R. Allpere). |
|
Sauga jõgi |
Kalastaja.ee foorumikasutajate andmetel särg, ahven, haug, linask, koger, turb |
Pärnu jõe parempoolne lisajõgi, populaarne kevadine särjepüügikoht. |
|
Esna jõgi |
Katsepüükidel jõeforell, vikerforell, võldas, ahven, trulling, luukarits, haug, luts |
Katsepüükidel leiti jõeforelli kõigis neljas püügilõigus, vikerforelli ja luukaritsat kolmes lõigus, haugi kahes lõigus ja ülejäänud liike ühes uurimislõigus. Esna jõgi on forellijõe tüüpi ning kalanduslikult väga väärtuslik. Esna jõgi on üks vähestest Eesti jõgedest, kus on ka täheldatud vikerforelli looduslikku sigimist (1980ndatel). |
|
Prandi jõgi |
Katsepüükidel jõeforell, luts, luukarits, võldas, lepamaim, trulling |
Produktiivse jõeforelli jõena on Prandi jõgi on kalanduslikult väga väärtuslik. |
|
Navesti jõgi |
Katsepüükidel jõeforell, turb, teib, särg, haug, säinas, lepamaim, rünt, tippviidikas, viidikas, latikas, võldas, luukarits, ahven, kiisk, luts, hink, trulling |
Katsepüükidest selgus, et Navesti jõe eri osades on kalastiku koosseis ja arvukus erinev. Kalanduslikult on jõe ülemjooks luts-särjejõe tüüpi ning kesk- ja alamjooks haugi-särje-turva jõe tüüpi. 90ndatel leiti jõest esmakordselt ka jõeforelli. Kunagi oli Navesti jõgi tuntud kui hea haugipüügijõgi, kuid süvendustööde ja üleujutuste tagajärjel haugi kudemistingimused halvenesid, seetõttu vähenes ka arvukus. |
|
Saarjõgi |
Katsepüükidel luts, trulling, võldas, särg, jõeforell, trulling, viidikas |
Jõeforelli leiti jõest esmakordelt 90ndatel aastatel. |
|
Halliste jõgi |
Katsepüükidel särg, haug, turb, teib, linask, lepamaim, viidikas, rünt, tippviidikas, nurg, trulling, võldas, kiisk, ahven, luts |
Kalanduslikult kuulub Halliste jõe alam- ja keskjoks särje-turva-haugi jõe tüüpi ja ülemjooks särje-ahvena jõe tüüpi. |
|
Pöögle oja |
Katsepüügil jõeforell ja lepamaim |
|
|
Alva jõgi |
Katsepüükidel haug, lepamaim, trulling |
Puudub oluline kalanduslik väärtus |
|
Raudna jõgi |
Katsepüükidel haug, jõeforell, särg, lepamaim, turb, teib, rünt, trulling, luukarits, viidikas, tippviidikas |
Kalastiku koooseisu poolest on Raudna jõgi alam- ja ülemjooksul särje-haugi jõe tüüpi ja keskjooksul särje-teivi jõe tüüpi. |
|
Kõpu jõgi |
Katsepüükidel haug, turb, särg, rünt, lepamaim, viidikas, tippviidikas, ahven, luts, trulling |
Kalanduslikult on Kõpu jõgi särje-ahvena jõgi ning katsepüükidel täheldati liikide koosseisullist sarnasust jõe eri osades. |
|
Reiu jõgi |
Katsepüükidel jõeforell, haug, särg, teib, turb, roosärg, lepamaim, säinas, võldas, kiisk, ahven, ogalik, vimb, koger, trulling, luts, hink, viidikas, tippviidikas, rünt |
Katsepüükidest selgus, et Reiu jõe eri osades on kalastiku koosseis ja arvukus erinev. Ülemjooksul oli kalade arv väiksem, kuid allavoolu hakkas arvukus suurenema. Jõe kesk- ja alamjooks on kalanduslikult ja ökoloogiliste tingimuste poolest särje-turva jõgi. |
|
Mustjõgi |
Katsepüükidel lõhe, jõeforell, haug, harjus, võldas, ahven, luukarits, luts, trulling, koger, tippviidikas, viidikas, rünt, särg, roosärg, tõugjas, säinas, lepamaim, teib |
Katsepüükidel kalade koosseis ja hulk erinevates jõe osades erines, kuuest jõelõigust leiti haugi ja särge, viiest lõigust trullingut, neljast jõelõigust viite liiki kalu. Jõeforelli leiti jõe keskjooksult. Mustjõgi on kalanduslikult väärtuslik jõgi, seda nii liigirikkuse, kalade hulga kui ka siirdeteena. |
|
Pärlijõgi |
Katsepüükidel jõeforell, lõhe, angerjas, haug, särg, lepamaim, teib, rünt, roosärg, võldas, ahven, luukarits, luts, trulling, viidikas |
Kalanduslikult väärtuslik jõgi. Pärlijõgi on üks vähestest lõhe kudemisjõgedest, alam- ja keskjooks kuulub produktiivse jõeforellijõgede tüüpi. |
|
Raudsepa oja |
Katsepüükidel lepamaim, võldas, trulling, jõeforell, ahven |
Jahedaveeline ning kiirevooluline oja, kuulub forelliojade tüüpi. |
|
Vaidava jõgi |
Katsepüükidel harjus, lõhe, jõeforell, haug, särg, lepamaim, teib, turb, rünt, viidikas, ahven, luts, trulling, kiisk, võldas |
Kalanduslikult väärtuslik jõgi. Alamjooks harjusejõe tüüpi, sobilik ka lõhele kudemispaigana. Üldlevinud liigid jões harjus, jõeforell ja viidikas. |
|
Peetri jõgi |
Katsepüükidel jõeforell, haug, harjus, lepamaim, särg, teib, rünt, viidikas, tippviidikas, võldas, luts, trulling |
Kalanduslikult väärtuslik jõgi. Kalastiku koosseis ja arvukus jõe eri paigus on erinev. Üldlevinud liikideks olid katsepüükidel võldas, trulling, lepamaim ja teib. Eesti territooriumile jääv alamjooks on harjusejõe tüüpi, samas sobilik ka jõeforellile elutegevuseks ja lõhele kudemiseks. |
|
Hargla oja |
Teib, võldas, trulling, jõeforell, harjus |
Jahedaveeline ning kiirevooluline oja, kuulub teivi-forelliojade tüüpi. |
Originaalallikas: Eesti Jõed, A. Järvekülg, Tartu 2001
Katsepüüke tehti põhiliselt 1990ndatel aastatel (osaliselt ka 80ndatel), seetõttu on ilmne, et tänaseks päevaks võivad olla toimunud kalade koosseisus, arvukuses ja nende elutingimustes mõningad muudatused.
Kalaportaal, 2013.
Soovitame kindlasti tutvuda ka veekogude keelualade ja keeluaegadega !
|
Jõgi |
Kalad |
Lisainfo |
| Riguldi jõgi | Katsepüükidel haug, vimb, jõeforell, ogalik, angerjas |
Kalanduslikult väärtuslik jõgi. Ökoloogiliste tingimuste poolest sobib jõeforellile. Erinevatel andmetel käivad Riguldi jões kudemas ka meriforell ja särg. NB! Jõgi on aastaringselt keelu all, lubatud on vaid: 1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga; 2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga. |
| Höbringi oja | Katsepüükidel jõeforell ja luts | |
| Taebla jõgi | Katsepüükidel ahven, luukarits, luts, ogalik, lepamaim, haug, särg | Katsepüükidel täheldati. et jõe ülemjooks oli vee- ja kalavaesem, kesk- ja alamjooksul oli jõgi kala- ja liigirikkam |
| Kasari jõgi |
Katsepüükidel merisiig, meritint, meriforell, haug, lõhe, angerjas, särg, turb, teib, kiiski, ahven, luts, vimb, vingerjas, latikas, nurg, viidikas, tippviidikas, mudamaim, linask, roosärg, lepamaim, säinas, turb, teib, särg. Puudus jõeforell. Allikas: Eesti Jõed. Tartu 2001. Lisainfo (kalale.ee kasutaja vimmu): Kasari jões on siia populatsioon olematu. |
Kalanduslikult väärtuslik jõgi. Kalastiku koosseis oli terve jõe ulatuses suhteliselt püsiv. Koosseisu põhjal on Kasari jõe ülemjooks haugijõe tüüpi, keskjooks haugi-särjejõe tüüpi ning alamjooks haugi-särje-turva jõe tüüpi. Alamjooksul saadi katsepüügil enim särge. Kasari jõel on ka oluline roll siirdekalade rändeteena. |
| Vigala jõgi | Katsepüükidel turb, särg, haug, viidikas, tippviidikas, luts, trulling, vimb, lepamaim, luukarits, võldas, ahven | Levinuimad liigid haug ja särg. Jõe ülem- ja keskjooks liigivaesemad kui alamjooks. Kalastiku koosseisult ninh ökoloogilistelt tingimustelt on Vigala jõe alamjooks särje-turva-haugi jõe tüüpi, keskjooks särje-haugi jõe ja ülemjooks särje-ahvena-haugi jõe tüüpi. Vigala jões käib kudemas ka vimb. |
| Kodila jõgi | Katsepüükidel haug, särg, lepamaim, luukarits, võldas, trullingm, ojasilm | Kalastiku kooseisu ja ökoloogiliste tingimuste poolest on tegemist haugijõega |
| Velise jõgi | Katsepüükidel vimb, ahven, haug, turb, särg, lepamaim, viidikas, tippviidikas, luts, jõesilm, ojasilm | Velise jõe alamjooks on turva-särje-ahvena jõe tüüpi ja keskjooks haugi-ahvena jõe tüüpi. Katsepüükidest selgus, et jõe kalastik oli liigirikkam ja arvukam alamjooksul |
| Nurtu jõgi | Katsepüükidel särg, haug, trulling, lepamaim, ahven, luukarits, luts | Katsepüükidest selgus, et jõe kalastik oli liigirikkam ja arvukam alamjooksul, kuna kesk- ja alamjooks oli reostatud 1990.a. Järvakandi reovete poolt. Kalastiku koosseisu poolest oliNurtu jõe alamjooks ahvena-särje-haugijõe tüüpi. Viimased andmed jõe kohta puuduvad. |
| Enge jõgi | Katsepüükidel linask, haug, nurg, särg, lepamaim, koger, trulling, ahven, luts, vingerjas | Katsepüükidest selgus, et jõe eri osades on kalastiku koosseis ja arvukus erinev. Enge jõe keskjooks on kalanduslikult haugijõe tüüpi ja alamjooks särje-ahvena jõe tüüpi. |
| Liivi jõgi | Katsepüükidel haug, turb, särg, lepamaim, vimb, trulling, tippviidikas, ahven, võldas | Kalanduslikult väärtuslik jõgi. Kalastiku koosseisu järgi on Liivi jõe alamjooks haugi-särje-turva jõgi, keskjooks ahvena-haugi ja ülemjooks särje-ahvena-haugi jõe tüüpi. Ainus liik, mis esines kõigis katsepüügi kohtades, oli haug. Liigirikkamad olid jõe kesk- ja alamjooks. |
Originaalallikas: Eesti Jõed, A. Järvekülg, Tartu 2001
Katsepüüke tehti põhiliselt 1990ndatel aastatel (osaliselt ka 80ndatel), seetõttu on ilmne, et tänaseks päevaks võivad olla toimunud kalade koosseisus, arvukuses ja nende elutingimustes mõningad muudatused.
Kalaportaal, 2013.
