Soovitame kindlasti tutvuda ka veekogude keelualade ja keeluaegadega !

Soome lahe vesikonna jõed

Jõgi	Kalad	Lisainfo
Pühajõgi	Katsepüükidel haug, jõeforell, särg, trulling, ahven, luts, ogalik, luukarits, viidikas	Jahedaveeline forellijõe tüüpi jõgi, mis kaotas alates 80ndatest aastatest oma kalandusliku väärtuse tugeva reostatuse tõttu. Varem käisid seal kudemas ka lõhe ja meriforell. Viimased andmed jõe kohta puuduvad.
Kunda jõgi	Katsepüükidel jõeforell, vikerforell, harjus, haug, turb, lepamaim, särg, trulling, rünt, viidikas, luts, ogalik, hink, luukarits, ahven	Katsepüükidest selgus, et jõe eri osades on kalastiku koosseis ja arvukus erinev. Kalastiku koosseisult on ülemjooks on jõeforelijõe, keskjooksu alumine osa ja alamjooksu ülemine osa harjusejõe ning suudme-eelne osa forelli-lõhe jõe tüüpi. Kalanduslikult väärtuslik jõgi.
Ädara jõgi	Katsepüükidel jõeforell, luts, luukarits, luts	80ndatel oli jõgi suhteliselt kalavaene, viimased andmed puuduvad.
Voore oja	Katsepüügil jõeforell
Selja jõgi	Katsepüükidel haug, särg, jõeforell, latikas, rünt, trulling, ogalik, võldas, luukarits	Kalanduslikult väärtuslik jõgi. Jõe tüübilt on alamjoooks on harjusejõe tüüpi, ülem- ja keskjooks jõeforelli tüüpi. Välistatud pole ka harjuse esinemine Selja jões.
Sõmeru jõgi	Katsepüükidel jõeforell, meriforell, vikerforell, võldas, haug, luukarits, trulling	Sõmeru jõgi on kalanduslikult väärtuslik, kalaliikidest domineerib jõeforell.
Valgejõgi	Katsepüükidel jõeforell, haug, lepamaim, särg, võldas, ahven, luukarits, luts, ogalik, tippviidikas, trulling	Valgejõe alamjooks on forelli-harjuse-lõhejõe tüüpi, suurem osa keskjooksust ja jõe ülemjooks jõeforelli tüüpi. Valgejões koevad ka meriforell ja lõhe. Kalanduslikult väärtuslik jõgi.
Pudisoo jõgi	Katsepüükidel jõeforell, meriforell, lepamaim, võldas, ogalik, luts	Forellijõe tüüpi jõgi, oluline roll meriforelli kudejõena.
Pärlijõgi	Katsepüügil lepamaim	Suvise veevaesuse tõttu puudub oluline kalanduslik väärtus
Kolga jõgi	Katsepüügil jõeforell ja lepamaim
Loo jõgi	Katsepüügil jõeforell, luts, särg	Kirjanduslikel andmeil esineb Loo jões ka haugi. Kalanduslikult väärtuslik jõgi, jõeforelli-haugijõe tüüpi.
Valkla oja	Katsepüügil ahven	Varasemalt on olnud ka olulise tähtsusega forelli ja lõhe kudejõgi
Kaberla oja	Katsepüügil jõeforell	Jaheda veega kiirevooluline jõgi. NB! Jõgi on aastaringselt keelu all, lubatud on vaid: 1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga; 2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga.
Jägala jõgi	Katsepüükidel haug, lepamaim, särg, linask, koger, võldas, ahven, trulling, hink, luts, jõeforell	Kalastiku kooseisu poolest on Jägala jõe ülemjooksu ülemine osa haugijõe tüüpi ja ülejäänud osad särjejõe tüüpi. Ökoloogilistelt tingimustelt sobib jõgi ka jõeforellile.
Ambla jõgi	Katsepüükidel haug, särg, võldas, luts, trulling, ahven, luukarits, lepamaim
Jänijõgi	Katsepüükidel ahven, trulling, haug, lepamaim, luukarits, jõeforell, trulling	Ökoloogilistelt tingimustel on jõe alamjooks ja keskjooks lähedane haugijõe tüübile
Tarvasjõgi	Katsepüükidel haug, ahven, võldas, lepamaim, trulling
Mustjõgi	Katsepüükidel haug, särg, võldas, luts, luukarits, trulling, lepamaim
Aavoja	Katsepüükidel särg, luukarits, võldas	Katsepüükide põhjal on Aavoja särjejõe tüüpi oja
Soodla jõgi	Katsepüükidel ahven, haug, lepamaim, trulling, võldas	Katsepüükide põhjal oli alamjooksul kalastik liigirikkam. Soodla jõkke on 90ndatel siirdatud ka jõeforelli maime
Jõelähtme jõgi	Katsepüükidel haug, lepamaim, jõeforell
Pirita jõgi	Katsepüükidel haug, ahven, lepamaim, luts, jõeforell, trulling, särg, viidikas, võldas	Kalastiku koosseisu poolest on Pirita jõe alamjooks forellijõe tüüpi ja keskjooks haugijõe tüüpi.
Kuivajõgi	Katsepüükidel turb, haug, ahven, luukarits, võldas, jõeforell, luts
Tuhala jõgi	Katsepüükidel ahven, lepamaim, jõeforell, trulling, võldas, luts
Angerja oja	Katsepüükidel ahven, lepamaim, jõeforell, trulling, võldas	Katsepüükide põhjal oli Angerja oja ülemjooks liigivaesem kui alamjooks, seda ebasoodsate elutingimuste tõttu
Vääna jõgi	Katsepüükidel haug, särg, jõeforell, viidikas, lepamaim, trulling, ahven, võldas, ogalikk	Jõe alamjooks ja keskjooks on kaladele elutingimuste poolest soodsamad. Kirjanduse andmeil käivad Vääna jões kudemas ka meriforell, lõhe, jõesilm ja vimb
Pääsküla jõgi	Katsepüügil ahven	Puudub kalanduslik väärtus, põhjuseks vähene hapnikusisaldus ja vee reostatus
Keila jõgi	Katsepüükidel haug, särg, viidikas, angerjas, lepamaim, luts, luukarits, hink, võldas, ahven	Katsepüükidest selgus, et Keila jõe eri osades on kalastiku koosseis ja arvukus erinev. Siinkohal mängib suurt rolli Keila juga, mis on siirdekaladele ületamatu. Kalanduslikult on jõe ülemjooks ja keskjooksu ülemine osa haugi-ahvena jõe ja keskjooksu alumine osa ning alamjooks Keila-Joa joast üleval pool särjejõe tüüpi. Joast allpool olev lõik on forelli- ja lõhejõe tüüpi. Suudmepiirkonnas käivad kudemas meriforell, lõhe, vimb ja seal võib esineda ka jõeforelli.
Atla jõgi	Katsepüükidel särg, lepamaim, haug, ahven, võldas, luukarits, trulling	Atla jõgi on haugijõe tüüpi ning liigirikkam kesk- ja alamjooksul
Maidla jõgi	Katsepüügil võldas ja luukarits	Olgugi, et Maidla jõe elutingimused on kaladele soodsad, katsepüügite käigus 90ndatel aastatel oluliselt kala ei saadud (see võis olla ka näiteks reostusepuhangu tagajärg). Viimased andmed jõe kohta puuduvad.
Vasalemma jõgi	Katsepüükidel haug, särg, jõeforell, linask, lepamaim, trulling, luts, hink, ogalik, ahven, luukarits, võldas	Kõige liigrikkam oli katsepüükidel Vasalemma jõe alamjooks, kalastiku koosseisu järgi on jõe ülemjooks haugi-särjejõe tüüpi, alamjooks forellijõe tüüpi
Munalaskme oja	Katsepüükidel haug, lepamaim, võldas, jõeforell, trulling	Katsepüükide ajal oli oja suhteliselt kalavaene, põhjusena ilmselt süvendustööd ja eutrofeerumine (veekogu toitelisuse tõus)
Hingu oja	Katsepüükidel haug, lepamaim, jõeforell, võldas
Kloostri jõgi	Katsepüükidel jõeforell, haug, luukarits, trulling, lepamaim	Katsepüükide ajal oli jõe ülemjooks suhteliselt kalavaene. Suveti on ülemjooks ka madala veetasemega. NB! Jõgi on aastaringselt keelu all, lubatud on vaid: 1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga; 2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga.
Vihterpalu jõgi	Katsepüükidel ahven, ogalik, luts, viidikas, jõeforell, haug, trulling, lepamaim, särg	Kalanduslikult on jõe keskjooks haugi-ahvena jõe tüüpi ja alamjooks forellijõe tüüpi. Forellide elutingimused halvenesid peale süvendus- ja maaparandustöid
Piirsalu jõgi	Katsepüükidel haug, luukarits, jõeforell, ahven
Veskijõgi	Katsepüügil kalu ei saadud
Nõva jõgi	Katsepüügil haug, ahven, luukarits, jõeforell	Erinevatel andmetel võib Nõva jões kudemas käia ka meriforell
Kõrtsioja	Katsepüükidel haug, luukarits, jõeforell
Kaldamäe oja	Katsepüükidel haug, jõeforell

Originaalallikas: Eesti Jõed, A. Järvekülg, Tartu 2001

Katsepüüke tehti põhiliselt 1990ndatel aastatel (osaliselt ka 80ndatel), seetõttu on ilmne, et tänaseks päevaks võivad olla toimunud kalade koosseisus, arvukuses ja nende elutingimustes mõningad muudatused.

Kalaportaal, 2013.

Soovitame kindlasti tutvuda ka veekogude keelualade ja keeluaegadega !

Peipsi-Võrtsjärve vesikonna jõed

Jõgi	Kalad	Lisainfo
Suur Emajõgi	Latikas, haug, ahven, säinas, särg, koha, tõugjas, angerjas, linask, viidikas, turb, koger, kiisk, roosärg, nurg, luts, vingerjas, hink, võldas, tõugjas, harjus, jõeforell jt. Allikas: SUUR-EMAJÕE HARRASTUSKALASTAJATE HULGA HINDAMINE, Annaliisa Jalak, 2010	Emajõgi ühendab eesti kahte suurimat järve - Võrtsjärve ning Peipsit. Kokku võib leida Emajõest 36 erinevat kalaliiki. 2008. aasta võrguga katsepüügil olid levinumad kalad särg ja nurg. Emajões käib kudemas ka Eesti Punasesse Raamatusse kantud säga. Allikas: SUUR-EMAJÕE HARRASTUSKALASTAJATE HULGA HINDAMINE, Annaliisa Jalak, 2010
Väike Emajõgi	Trulling, haug, jõeforell, särg, turb, viidikas, tippviidikas, lepamaim, koger, luts, ahven, rünt, jõeforell, latikas, angerjas, teib, säinas, karpkala	Kalanduslikult väärtuslik jõgi, tüübilt peamiselt särje-ahvena-haugijõgi. Oluline tähtsus Võrtsjärve kalade rändel, sigimisel ja toitumisel.
Võhandu jõgi	Harjus, haug, jõeforell, särg, turb, lepamaim, koger, luts, ahven, rünt, jõeforell, vikerforell, latikas,angerjas, teib, säinas, linask, karpkala, kiisk	Võhandu jõgi on liigirikas jõgi. 1989-1995 katsepüükidest selgus, et Võhandu jõe eri osades on kalastiku koosseis erinev. Suur Võhandu on Vagula järvest Kääpani särje-ahvenajõgi ja Paidrast kuni Reoni turva-särje-teivijõgi. Toolamaa ümbruses särje-haugijõgi, Räpina kandis särje-ahvena-säinajõgi ja Kuuksi lähistel särje-ahvena-latika ja turvajõgi. Pühajõe ülemine ja alumine osa on särje-arhvena-haugijõgi, keskosa jõeforellijõgi.
Piusa jõgi	Harjus, haug, jõeforell, särg, turb, lepamaim, koger, luts, ahven, rünt, trulling	Kalanduslikult väärtuslik jõgi. Domineeriv kalaliik on harjus.
Sillaotsa jõgi	Katsepüügil ahven ja särg
Voki oja	Katsepüügil lepamaim, särg, ahven, viidikas, trulling	Puudub oluline kalanduslik väärtus
Restu oja	Katsepüügil lepamaim, ahven, trulling
Visula jõgi	Katsepüügitel ahven, luts, jõeforell, haug, särg, lepamaim, rünt	Keskjooksul jõgi kala- ja liigirikkam
Antsla jõgi	Katsepüügitel jõeforell, haug, särg, lepamaim, rünt. latikas, viidikas, trulling, ahven, kiisk, koha, luukarits, luts	Alamjooks ahvena-särjejõe tüüpi, ülem- ja keskjooks forellijõe tüüpi
Lambahanna oja	Katsepüükidel särg, ahven, haug, latikas, jõeforell, koha, rünt, viidikas	Erinevatel aastaaegadel toimunud katsepüükidel on täheldatud erinevusi kalade arvukuses ja liigirikkuses. Alamjooks on särje-ahvenajõe tüüpi.
Ärnu jõgi	Katsepüükidel lepamaim, särg, ahven	Puudub oluline kalanduslik väärtus
Laatre jõgi	Katsepüükidel haug, lepamaim, särg, trulling, ahven	Puudub oluline kalanduslik väärtus
Õru oja	1991 a. katsepüügil kala ei leitud
Pedeli jõgi	andmed puuduvad
Rautina oja	Katsepüügil lepamaim, trulling, luukarits
Soontaga oja	Katsepüügil kala ei leitud	Puudub oluline kalanduslik väärtus
Sauniku oja	Katsepüügil luts, ahven, haug	Katsepüügil leitud kolme kalaliigi arvukus oli keskmine
Purtsi jõgi	Katsepüükidel jõeforell, lepamaim ja trulling	Forellijõe tüüpi liigivaese kalastikuga jõgi
Õhne jõgi	Katsepüükidel jõeforell, harjus, haug, angerjas, teib, turb, särg, säinas, rünt, viidikas, latikas, luts, ahven, luukarits lepamaim ja trulling	Katsepüükidel täheldati, et kalade ja kalaliikide arv on jões paiguti erinev. Kõige sagedamini esines haugi, seejärel lepamaimu, särge ning ahvenat. Kalanduslikult väärtuslik jõgi.
Helme jõgi	Jõeforell, trulling, lepamaim
Jõku jõgi	Katsepüügil lepamaim, särg, rünt, turb, haug, trulling	Alamjooks särje-ahvenajõe tüüpi
Pedja jõgi	Katsepüükidel haug, vikerforell, angerjas, säinas, turb, särg, roosärg, lepamaim, linask, rünt, viidikas, tippviidikas, trulling, nurg, latikas, luts, hink, luukarits, kiisk, ahven, võidas	Katsepüükidest selgus, et Pedja jõe eri osades on kalastiku koosseis ja arvukus erinev. Jõe ülemjooks on haugijõgi, keskjooksu ülemine osa särje-ahvena-haugi jõgi, keskjooksu alumine osa ja alamjooks särje-säina-turva-haugijõgi
Onga jõgi	Katsepüükidel trulling, võldas, haug, lepamaim, luts, luukarits	90ndatel siirdati Onga jõkke ka jõeforelli maimusid
Kaave jõgi	Katsepüükidel haug, võldas, lepamaim, trulling, särg, luukarits, ahven, viidikas	Kaave jõe keskjooks on ökoloogilistelt tingimustelt forellijõe tüüpi, alamjooks haugi-särjejõe tüüpi.
Pikknurme jõgi	Katsepüügil särg, haug, luts, ahven, võldas, trulling	Tüübilt särje-haugi-ahvenajõgi
Umbusi jõgi	Jõeforell, ojasilm, lepamaim, luts, luukarits	Kesk- ja ülemjooks jõeforelli tüüpi
Põltsamaa jõgi	Kirjanduse andmetel jõeforell, vikerforell, haug, särg, teib, angerjas, turb, roosärg, säinas, linask, latikas, luts, lepamaim, ahven	Põltsamaa jõgi on kalanduslikult väärtuslik jõgi. Ülemjooksu keskosa on jõeforelli tüüpi, ülemjooksu alumine osa, keskjooks ja alamjooks särje-haugijõe tüüpi.
Nõmme jõgi	Jõeforell ja haug
Preedi jõgi	Katsepüükidel jõeforell, haug, lepamaim, luts, ahven, võldas, luukarits	Väärtuslik jõgi jõeforelli elu- ja sigimispaigana
Kavilda jõgi	Katsepüükidel ahven, haug, särg, viidikas, koger, lepamaim, trulling, luukarits, luts	Kavilda jõe ülemjooksu alumine osa ja keskjooks on ahvena-haugi ning alamjooks ahvena-särje jõe tüüpi.
Elva jõgi	Katsepüükidel jõeforell, ahven, haug, turb, särg, lepamaim, roosärg, viidikas, tippviidikas, trulling, koger, luts, luukarits, hink	Kalanduslikult väärtuslik jõgi. Ökoloogiliste tingimuste poolest on ülemjooksu alumine osa ja enamik keskjooksust väärtuslik jõeforelli-harjuse tüüpi jõgi, alamjooksul on oluline roll kalade rändeteena.
Kaarnaoja	Katsepüükidel haug, särg, ahven, luts, trulling, koger, lepamaim	Puudub oluline kalanduslik väärtus
Laguja oja	Katsepüükidel jõeforell, vikerforell, haug, ahven, kiisk, lepamaim, luts, trulling
Ilusa oja	andmed puuduvad
Illi oja	Katsepüükidel jõeforell, trulling, luts, ojasilm
Voika oja	Katsepüügil jõeforell, trulling, lepamaim ja särg	Hüdroloogilistel vaatlustel täheldati Voika ojas ka lutsu esinemist
Nõo oja	Jõeforell, särg, turb, luts, lepamaim, koger, trulling
Laeva jõgi	Katsepüükidel säinas, haug, turb, luts, trulling, lepamaim, ahven, kiisk,, võldas	Laeva jõgi on suhteliselt kalarikas, levinuim liik särg. Jõe ülemjooks särje-, keskjooks särje-turva ja alamjooks särje-ahvena-haugi jõgi.
Amme jõgi	Katsepüükidel angerjas, haug, särg, rünt, võldas, turb, tippviidikas, trulling, luts, ahven	Levinuim liik särg. Kalastiku koosseisu järgi on Amme je ülemjooks ja suurem osa keskjooksust ahvena-särje-haugijõgi, keskjooksu alumine osa ja alamjooks särje-lutsu jõgi.
Vara oja	Katsepüügil haug
Porijõgi	Katsepüükidel ahven, luts, trulling, viidikas, lepamaim, särg, haug	Porijõe ülemjooks on haugijõe, keskjooks särje-ahvena ja alamjooksu ülemine osa särje-haugi-ahvena jõe tüüpi.
Aksioja	lepamaim	Puudub oluline kalanduslik väärtus
Peeda jõgi	Katsepüükidel haug, lepamaim, jõeforell, särg, luts, trulling	Levinuim kala luts. Alamjooks on lutsu-särjejõe tüüpi. Ülemjooks suveti üsna veevaene.
Idaoja	Katsepüükidel lepamaim, särg, trulling	Puudub oluline kalanduslik väärtus
Tatra jõgi	Lepamaim	Puudub oluline kalanduslik väärtus
Mõra jõgi	Katsepüükidel ahven, särg, trulling, luts, haug	Ülemjooks on veevaene, keskjooks on särje-ahvena ja alamjooks särje-ahvena-haugi tüüpi.
Ahja jõgi	Jõeforell, vikerforell, haug, harjus, särg, teib, turb, roosärg, säinas, lepamaim, viidikas, rünt, tippviidikas, latikas, luts, trulling, luts, kiisk, võldas, ahven, luukarits	Ahja jõgi on kalanduslikult väga väärtuslik jõgi, üks Eesti liigi- ja kalarikkamaid jõgesid. Ülemjooksu piirkond on koosseisuliselt forelljõe tüüpi, keskjooksu ülemine osa kuni Orajõe suudmeni harjuse-jõeforelli tüüpi ja keskjooksu alumine osa särje-haugi-turva jõe tüüpi.
Hilba jõgi	Katsepüükidel harjus, jõeforell, haug, ahven, lepamaim, võldas	Keskjooks on jõeforelli tüüpi, alamjooks jõeforelli-harjuse jõe tüüpi
Leevi jõgi	Katsepüükidel jõeforell, haug, rünt, trulling, lepamaim, lukarits, võldas	Katsepüükidel keskjooksu piirkonnas oli kalastik arvukam ja mitmekesisem
Piigaste oja	Katsepüükidel jõeforell, lepamaim, võldas, trulling
Orajõgi	Katsepüükidel haug, lepamaim, särg, viidikas, latikas, rünt, trulling, ahven, võldas, hink	Katsepüükidel alamjooksu piirkonnas oli kalastik arvukam ja mitmekesisem. Erinevate allikate järgi võib esineda Orajões ka jõeforelli.
Lutsu jõgi	Katsepüükidel haug, turb, särg, säinas, rünt, viidikas, lepamaim, tippviidikas, trulling, luts, ahven, võldas, luukarits	Levinuim kala särg. Kalanduslikult on Lutsu jõe kesk- ja alamjooks särje-ahvena jõe tüüpi.
Kargaja jõgi	Katsepüükidel haug ja trulling	Jõe kesk- ja ülemjooks on haugijõe tüüpi. Väidetavalt on Kargaja jõest 1975. a paiku püütud 32 kg raskune säga
Kullavere jõgi	Katsepüükidel haug, turb, särg, trulling, lepamaim, luts, ahven, kiisk, võldas	Kalanduslikult on jõe ülemjooks haugijõe, keskjooksu ülemine osa särje-haugijõe, keskjooksu alumine osa ja alamjooksu ülemine osa särje-ahvena-lutsujõe tüüpi.
Kääpa jõgi	Katsepüükidel angerjas, haug, särg, turb, säinas, lepamaim, latikas, viidikas, võldas, ahven, luts	Jõe eri osades on kalastiku koosseis ja arvukus erinev. Üldlevinud olid vaid haug ja särg. 1960ndatel on jõkke siirdatud ka jõeforelli maime. Kääpa jõe ülemjooks on haugi-särje, keskjooks ahvena-särje ja alamjooks ahvena-särje-haugi-turvajõe tüüpi.
Haavakivi jõgi	Katsepüükidel ahven, võldas, luts, trulling, koger, lepamaim, teib, särg	Haavakivi jõe eri osades on kalastiku koosseis erinev. Jõe keskjooks on kogre-lutsu ja alamjooks teivi-ahvena jõgi
Mustvee jõgi	Katsepüükidel haug, turb, trulling, lepamaim, ahven, luts	Katsepüükidel oli keskjooksul kalastiku kooseis mitmekesisem. Mustvee jõe ülemjooks on ahvena-haugi tüüpi, keskjooks ahvena-haugi-turva jõe tüüpi.
Piilsi jõgi	Katsepüükidel haug, lepamaim, luts, trulling	Pilsi jõel puudub oluline kalanduslik väärtus, seda peamiselt suvise veevaesuse tõttu
Avijõgi	Katsepüükidel jõeforell, harjus, särg, turb, angerjas, haug, lepamaim, tippviidikas, trulling, ahven, võldas, luukarits, luts	Kalanduslikult on jõe ülemjooks on väärtusliku forellijõge tüüpi, keskjooksu ülemine osa harjusejõe ja keskjooksu alumine osa ja alamjooks haugijõe tüüpi.
Tagajõgi	Katsepüükidel haug, säinas, turb, särg, lepamaim, trulling, võldas, kiisk, ahven, luts, hink	Katsepüükidel saadi ülemjooksult rohkem lutsu ja trullingut, vähem haugi ja võldast. Keskjooksul oli kalastik liigirikkam. Alamjooksul oli katsepüügi käigus 1997. a. jõgi kala- ja liigirikas.

Originaalallikas: Eesti Jõed, A. Järvekülg, Tartu 2001

Kalaportaal, 2013.

Kalastuskohad

NB! Kuna veekogud võivad olla grupeeritud järvestiku või vesikonna järgi (st mitte tähestikulises järjekorras), soovitame kindla jõe või järve leidmiseks kasutada otsingut.

SIIT leiad kalapüügipiirangute kaardi - veekogud, kus ei tohi püüda!