Soovitame kindlasti tutvuda ka veekogude keelualade ja keeluaegadega !

Hiiumaa vesikonna jõed

Jõgi	Kalad	Lisainfo
Vaemla jõgi	Katsepüükidel haug, ahven, särg, luukarits, ogalik	Suhteliselt kalarikas jõgi. Kalastiku koosseisu poolest on Vaemla jõe keskjooks haugi-särje jõe tüüpi ja alamjooks haugi-särje-ahvena jõe tüüpi.
Luguse jõgi	Katsepüükidel haug ja ogalik	Kohalike looduskaitsetöötajate sõnul (1995) tulevad jõkke kudema ka ahven, särg ja säinas.
Jausa oja	Katsepüükidel haug ja ogalik	Katsepüükide ajal (1995) puudus ojal oluline kalanduslik väärtus, mis võis olla ka tingitud samal aastal läbi viidud süvendustöödest.
Vanajõgi	Katsepüükidel jõeforell	Jõeforelli elupaigana väärtuslik jõgi, ilmselt käib Vanajões kudemas ka meriforell NB! Jõgi on aastaringselt keelu all, lubatud on vaid: 1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga; 2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga.
Poama oja	Katsepüügil haug	Oja kalanduslik väärtus on ebaselge, erinevatel andmetel käivad seal merest kudemas meriforell ja särg. NB! Oja on aastaringselt keelu all, lubatud on vaid: 1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga; 2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga.
Armioja	Katsepüügil haug, särg, luts, ahven	Katsepüükide ajal üks Hiiumaa kala- ja liigirikkamatest vooluveekogudest, kohalike looduskaitsetöötajate sõnul tulevad kevadeti ojja kudema ka haug, särg ja säinas.
Pihla oja	Katsepüükidel haug, kiisk, ahven	Puudub oluline kalanduslik väärtus, seda põhiliselt suvise veevaesuse tõttu.
Kidaste oja	Katsepüükidel kala ei saadud	Puudub oluline kalanduslik väärtus
Nuutri jõgi	Katsepüükidel jõeforell, luukarits, ogalik
Suuremõisa jõgi	Katsepüükidel ahven, haug, luts	Kalanduslikult on Suuremõisa jõe alamjooks ahvena-haugijõe tüüpi.

Originaalallikas: Eesti Jõed, A. Järvekülg, Tartu 2001

Katsepüüke tehti põhiliselt 1990ndatel aastatel (osaliselt ka 80ndatel), seetõttu on ilmne, et tänaseks päevaks võivad olla toimunud kalade koosseisus, arvukuses ja nende elutingimustes mõningad muudatused.

Kalaportaal, 2013.

Soovitame kindlasti tutvuda ka veekogude keelualade ja keeluaegadega !

Saaremaa vesikonna jõed

Jõgi	Kalad	Lisainfo
Põduste jõgi	Katsepüükidel haug, luts, ogalik, särg	Põduste jõe ülemjooksult leiti katsepüükidel kõige rohkem lutsu, seejärel haugi, keskjooksul oli nii haugi kui lutsu arvukus keskmine, alamjooksu levinuim kala oli haug. Ökoloogiliste tingimuste poolest sobiks ka jõeforellile.
Laugi peakraav	Katsepüügil haug ja luts
Kärla jõgi	Katsepüükidel ahven, teib, haug, luts, särg	Ülemjooks oli katsepüügil suhteliselt haugirikas, alamjooks liikide poolest mitmekesisem
Karida peakraav	Katsepüügil haug ja luts
Pühajõgi	Katsepüügil kala ei saadud
Möldri oja	Katsepüügil haug, luts, ogalik, luukarits
Riksu oja	Katsepüükidel särg, haug, luts, ogalik, ahven	Katsepüükidel oli oja alamjooks kalarikkam kui keskjooks
Vesiku oja	Katsepüükidel haug, luts ja jõeforell
Vedruka oja	Katsepüükidel haug, luts ja jõeforell
Kihelkonna oja	Katsepüükidel ogalik ja luukarits	Puudub oluline kalanduslik väärtus
Oju peakraav	Katsepüükidel haug, luts ja jõeforell
Pidula oja		Ojal katsepüüke ei tehtud, kuid teadaolevalt on tegemist väärtusliku forellitüüpi ojaga NB! Oja on aastaringselt keelu all, lubatud on vaid: 1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga; 2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga.
Veskioja	Katsepüügil meriforell	Kalanduslikult väärtuslik forellioja
Ligeoja	Katsepüügil meriforell ja luukarits
Vanakubja oja	Katsepüügil haug, luts ja ahven	Katsepüügil saadi kõiki nimetatud kalu keskmisel arvukusel
Kalja oja	Katsepüügil haug
Tirtsi jõgi	Katsepüügil jõeforell, luts, ogalik ja luukarits	Kalanduslikult väärtuslik forellijõgi NB! Jõgi on aastaringselt keelu all, lubatud on vaid: 1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga; 2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga.
Kiruma peakraav	Katsepüügil meriforell ja ogalik	NB! Jõgi on aastaringselt keelu all, lubatud on vaid: 1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga; 2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga.
Punapea jõgi	Katsepüükidel meri- ja jõeforell, luts, haug, särg, jõesilm	Katsepüükidel saadi keskjooksult jõeforelli, alamjooksult meriforelli, särge ja lutsu. NB! Jõgi on aastaringselt keelu all, lubatud on vaid: 1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga; 2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga.
Leisi jõgi	Katsepüükidel haug, särg, forell, luts, ogalik	1937. ja 1939.a. lasti jõkke kokku 65 000 meriforelli maimu. Katsepüükidel saadud forellide puhul ei osatud kindlaks teha, kas tegemist on jõe- või meriforelliga NB! Jõgi on aastaringselt keelu all, lubatud on vaid: 1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga; 2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga.
Oitme oja	Katsepüügil haug, ogalik
Võlupe jõgi	Katsepüükidel forell, haug, ogalik, luts	Forellijõe tüüpi jõgi. Katsepüükidel saadud forellide puhul ei osatud kindlaks teha, kas tegemist on jõe- või meriforelliga, ilmselt esineb mõlemaid vorme
Taaliku peakraav	Katsepüügil jõeforell ja haug	Forellioja tüüpi veekogu NB! Jõgi on aastaringselt keelu all, lubatud on vaid: 1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga; 2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga.
Viira peakraav	Katsepüügil haug	Puudub oluline kalanduslik väärtus, seda põhiliselt suvise veevaesuse tõttu.
Kuke peakraav	Katsepüügil haug, luts, ahven, särg, ogalik
Maadevahe jõgi	Katsepüügil haug, luts, särg, luukarits, ogalik
Lõve jõgi	Katsepüükidel luts, haug, särg	Katsepüükidel oli jõe ülem- ja keskjooks kalarikkam kui alamjooks
Soonda oja	Katsepüügil haug

Originaalallikas: Eesti Jõed, A. Järvekülg, Tartu 2001

Kalaportaal, 2013.

Soovitame kindlasti tutvuda ka veekogude keelualade ja keeluaegadega !

Liivi lahe vesikonna jõed

Jõgi	Kalad	Lisainfo
Paadrema jõgi	Katsepüükidel haug, särg, meriforell, turb, ahven, ogalik, luts, rünt, viidikas	Kalanduslikult väärtuslik jõgi. Kõikides lõikudes, kus teostatid katsepüüke, oli jõgi suhteliselt liigi- ja kalarikas. Paadrema jões käib kudemas ka meriforell.
Pärnu jõgi	Katsepüükidel lõhe, haug, jõeforell, turb, teib, särg, viidikas, rünt, lepamaim, säinas, tippviidikas, vimb, võldas, ahven, kiisk, luukarits, ogalik, luts, hink, trulling. Kirjanduse andmetel on teateid kokku 30 kalaliigi esinemise kohta.	Pärnu jõgi on üks Eesti kala- ja liigirikkamatest jõgedest. Jõe eri osades on kalastiku koosseis ja ökoloogilised tingimused erinevad. Ülemjooks on on üsna liigivaene, sealt edasi liigirikkus järjest suureneb. Kalastiku koosseisu poolest on Pärnu jõe keskjooksu ülemine osa särje-haugi jõgi ja keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa särje-turva jõgi. Pärnu jõgi on ka arvestatav jõeforelli jõgi, sealt on muuhulgas 1989 aastal püütud ka 4.05 kg ja 4,00 kg kaalunud isendid.
Vodja jõgi	Katsepüükidel jõeforell, vikerforell, võldas, luukarits, haug, lepamaim	Vodja jõgi on külmaveelinem, suhteliselt veerohke ning toitub allikatest. Jõeforelli elupaigana väga väärtuslik jõgi. 1958 aastal püüti Vodja jõest suurim, 4,3 kg kaaluv jõeforell (R. Allpere).
Sauga jõgi	Kalastaja.ee foorumikasutajate andmetel särg, ahven, haug, linask, koger, turb	Pärnu jõe parempoolne lisajõgi, populaarne kevadine särjepüügikoht.
Esna jõgi	Katsepüükidel jõeforell, vikerforell, võldas, ahven, trulling, luukarits, haug, luts	Katsepüükidel leiti jõeforelli kõigis neljas püügilõigus, vikerforelli ja luukaritsat kolmes lõigus, haugi kahes lõigus ja ülejäänud liike ühes uurimislõigus. Esna jõgi on forellijõe tüüpi ning kalanduslikult väga väärtuslik. Esna jõgi on üks vähestest Eesti jõgedest, kus on ka täheldatud vikerforelli looduslikku sigimist (1980ndatel).
Prandi jõgi	Katsepüükidel jõeforell, luts, luukarits, võldas, lepamaim, trulling	Produktiivse jõeforelli jõena on Prandi jõgi on kalanduslikult väga väärtuslik.
Navesti jõgi	Katsepüükidel jõeforell, turb, teib, särg, haug, säinas, lepamaim, rünt, tippviidikas, viidikas, latikas, võldas, luukarits, ahven, kiisk, luts, hink, trulling	Katsepüükidest selgus, et Navesti jõe eri osades on kalastiku koosseis ja arvukus erinev. Kalanduslikult on jõe ülemjooks luts-särjejõe tüüpi ning kesk- ja alamjooks haugi-särje-turva jõe tüüpi. 90ndatel leiti jõest esmakordselt ka jõeforelli. Kunagi oli Navesti jõgi tuntud kui hea haugipüügijõgi, kuid süvendustööde ja üleujutuste tagajärjel haugi kudemistingimused halvenesid, seetõttu vähenes ka arvukus.
Saarjõgi	Katsepüükidel luts, trulling, võldas, särg, jõeforell, trulling, viidikas	Jõeforelli leiti jõest esmakordelt 90ndatel aastatel.
Halliste jõgi	Katsepüükidel särg, haug, turb, teib, linask, lepamaim, viidikas, rünt, tippviidikas, nurg, trulling, võldas, kiisk, ahven, luts	Kalanduslikult kuulub Halliste jõe alam- ja keskjoks särje-turva-haugi jõe tüüpi ja ülemjooks särje-ahvena jõe tüüpi.
Pöögle oja	Katsepüügil jõeforell ja lepamaim
Alva jõgi	Katsepüükidel haug, lepamaim, trulling	Puudub oluline kalanduslik väärtus
Raudna jõgi	Katsepüükidel haug, jõeforell, särg, lepamaim, turb, teib, rünt, trulling, luukarits, viidikas, tippviidikas	Kalastiku koooseisu poolest on Raudna jõgi alam- ja ülemjooksul särje-haugi jõe tüüpi ja keskjooksul särje-teivi jõe tüüpi.
Kõpu jõgi	Katsepüükidel haug, turb, särg, rünt, lepamaim, viidikas, tippviidikas, ahven, luts, trulling	Kalanduslikult on Kõpu jõgi särje-ahvena jõgi ning katsepüükidel täheldati liikide koosseisullist sarnasust jõe eri osades.
Reiu jõgi	Katsepüükidel jõeforell, haug, särg, teib, turb, roosärg, lepamaim, säinas, võldas, kiisk, ahven, ogalik, vimb, koger, trulling, luts, hink, viidikas, tippviidikas, rünt	Katsepüükidest selgus, et Reiu jõe eri osades on kalastiku koosseis ja arvukus erinev. Ülemjooksul oli kalade arv väiksem, kuid allavoolu hakkas arvukus suurenema. Jõe kesk- ja alamjooks on kalanduslikult ja ökoloogiliste tingimuste poolest särje-turva jõgi.
Mustjõgi	Katsepüükidel lõhe, jõeforell, haug, harjus, võldas, ahven, luukarits, luts, trulling, koger, tippviidikas, viidikas, rünt, särg, roosärg, tõugjas, säinas, lepamaim, teib	Katsepüükidel kalade koosseis ja hulk erinevates jõe osades erines, kuuest jõelõigust leiti haugi ja särge, viiest lõigust trullingut, neljast jõelõigust viite liiki kalu. Jõeforelli leiti jõe keskjooksult. Mustjõgi on kalanduslikult väärtuslik jõgi, seda nii liigirikkuse, kalade hulga kui ka siirdeteena.
Pärlijõgi	Katsepüükidel jõeforell, lõhe, angerjas, haug, särg, lepamaim, teib, rünt, roosärg, võldas, ahven, luukarits, luts, trulling, viidikas	Kalanduslikult väärtuslik jõgi. Pärlijõgi on üks vähestest lõhe kudemisjõgedest, alam- ja keskjooks kuulub produktiivse jõeforellijõgede tüüpi.
Raudsepa oja	Katsepüükidel lepamaim, võldas, trulling, jõeforell, ahven	Jahedaveeline ning kiirevooluline oja, kuulub forelliojade tüüpi.
Vaidava jõgi	Katsepüükidel harjus, lõhe, jõeforell, haug, särg, lepamaim, teib, turb, rünt, viidikas, ahven, luts, trulling, kiisk, võldas	Kalanduslikult väärtuslik jõgi. Alamjooks harjusejõe tüüpi, sobilik ka lõhele kudemispaigana. Üldlevinud liigid jões harjus, jõeforell ja viidikas.
Peetri jõgi	Katsepüükidel jõeforell, haug, harjus, lepamaim, särg, teib, rünt, viidikas, tippviidikas, võldas, luts, trulling	Kalanduslikult väärtuslik jõgi. Kalastiku koosseis ja arvukus jõe eri paigus on erinev. Üldlevinud liikideks olid katsepüükidel võldas, trulling, lepamaim ja teib. Eesti territooriumile jääv alamjooks on harjusejõe tüüpi, samas sobilik ka jõeforellile elutegevuseks ja lõhele kudemiseks.
Hargla oja	Teib, võldas, trulling, jõeforell, harjus	Jahedaveeline ning kiirevooluline oja, kuulub teivi-forelliojade tüüpi.

Originaalallikas: Eesti Jõed, A. Järvekülg, Tartu 2001

Kalaportaal, 2013.

Soovitame kindlasti tutvuda ka veekogude keelualade ja keeluaegadega !

Väinamere vesikonna jõed

Jõgi	Kalad	Lisainfo
Riguldi jõgi	Katsepüükidel haug, vimb, jõeforell, ogalik, angerjas	Kalanduslikult väärtuslik jõgi. Ökoloogiliste tingimuste poolest sobib jõeforellile. Erinevatel andmetel käivad Riguldi jões kudemas ka meriforell ja särg. NB! Jõgi on aastaringselt keelu all, lubatud on vaid: 1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga; 2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga.
Höbringi oja	Katsepüükidel jõeforell ja luts
Taebla jõgi	Katsepüükidel ahven, luukarits, luts, ogalik, lepamaim, haug, särg	Katsepüükidel täheldati. et jõe ülemjooks oli vee- ja kalavaesem, kesk- ja alamjooksul oli jõgi kala- ja liigirikkam
Kasari jõgi	Katsepüükidel merisiig, meritint, meriforell, haug, lõhe, angerjas, särg, turb, teib, kiiski, ahven, luts, vimb, vingerjas, latikas, nurg, viidikas, tippviidikas, mudamaim, linask, roosärg, lepamaim, säinas, turb, teib, särg. Puudus jõeforell. Allikas: Eesti Jõed. Tartu 2001. Lisainfo (kalale.ee kasutaja vimmu): Kasari jões on siia populatsioon olematu.	Kalanduslikult väärtuslik jõgi. Kalastiku koosseis oli terve jõe ulatuses suhteliselt püsiv. Koosseisu põhjal on Kasari jõe ülemjooks haugijõe tüüpi, keskjooks haugi-särjejõe tüüpi ning alamjooks haugi-särje-turva jõe tüüpi. Alamjooksul saadi katsepüügil enim särge. Kasari jõel on ka oluline roll siirdekalade rändeteena.
Vigala jõgi	Katsepüükidel turb, särg, haug, viidikas, tippviidikas, luts, trulling, vimb, lepamaim, luukarits, võldas, ahven	Levinuimad liigid haug ja särg. Jõe ülem- ja keskjooks liigivaesemad kui alamjooks. Kalastiku koosseisult ninh ökoloogilistelt tingimustelt on Vigala jõe alamjooks särje-turva-haugi jõe tüüpi, keskjooks särje-haugi jõe ja ülemjooks särje-ahvena-haugi jõe tüüpi. Vigala jões käib kudemas ka vimb.
Kodila jõgi	Katsepüükidel haug, särg, lepamaim, luukarits, võldas, trullingm, ojasilm	Kalastiku kooseisu ja ökoloogiliste tingimuste poolest on tegemist haugijõega
Velise jõgi	Katsepüükidel vimb, ahven, haug, turb, särg, lepamaim, viidikas, tippviidikas, luts, jõesilm, ojasilm	Velise jõe alamjooks on turva-särje-ahvena jõe tüüpi ja keskjooks haugi-ahvena jõe tüüpi. Katsepüükidest selgus, et jõe kalastik oli liigirikkam ja arvukam alamjooksul
Nurtu jõgi	Katsepüükidel särg, haug, trulling, lepamaim, ahven, luukarits, luts	Katsepüükidest selgus, et jõe kalastik oli liigirikkam ja arvukam alamjooksul, kuna kesk- ja alamjooks oli reostatud 1990.a. Järvakandi reovete poolt. Kalastiku koosseisu poolest oliNurtu jõe alamjooks ahvena-särje-haugijõe tüüpi. Viimased andmed jõe kohta puuduvad.
Enge jõgi	Katsepüükidel linask, haug, nurg, särg, lepamaim, koger, trulling, ahven, luts, vingerjas	Katsepüükidest selgus, et jõe eri osades on kalastiku koosseis ja arvukus erinev. Enge jõe keskjooks on kalanduslikult haugijõe tüüpi ja alamjooks särje-ahvena jõe tüüpi.
Liivi jõgi	Katsepüükidel haug, turb, särg, lepamaim, vimb, trulling, tippviidikas, ahven, võldas	Kalanduslikult väärtuslik jõgi. Kalastiku koosseisu järgi on Liivi jõe alamjooks haugi-särje-turva jõgi, keskjooks ahvena-haugi ja ülemjooks särje-ahvena-haugi jõe tüüpi. Ainus liik, mis esines kõigis katsepüügi kohtades, oli haug. Liigirikkamad olid jõe kesk- ja alamjooks.