Nõuded väikelaeva varustusele ning väikelaeva kategooriad vastavalt väikelaeva konstruktsioonile, samuti sellise väikelaeva ohutusnõuded, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse väikelaeva ohutuse tagamiseks ühtsed minimaalse varustuse nõuded, mis on kõigile Eestis registreeritud väikelaevadele kohustuslikud, väikelaeva kategooriad vastavalt konstruktsioonile ja täiendavad ohutusnõuded väikelaevadele, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise.

§ 2. Väikelaeva kategooriad

Konstruktsioonist lähtuvalt jaotatakse väikelaevad käesolevas määruses järgmistesse kategooriatesse:
1) A-kategooria (ookean) – projekteeritud ja ehitatud pikkadeks merereisideks, mille käigus võib tuule tugevus ületada 8 palli ja laine kõrgus olla üle 4 meetri;
2) B-kategooria (avameri) – projekteeritud ja ehitatud avameresõiduks, kus tuule tugevus võib tõusta kuni 8 pallini ja laine kõrgus kuni 4 meetrini;
3) C-kategooria (rannalähedane) – projekteeritud ja ehitatud rannalähedaseks sõiduks, kasutamiseks rannikuvetes, suurtel lahtedel, järvedel ja jõgedel tuule tugevusega kuni 6 palli ja laine kõrgusega kuni 2 meetrit;
4) D-kategooria (kaitstud veed) – projekteeritud ja ehitatud sõiduks kaitstud rannikuvetes, väikestel lahtedel, väikestel järvedel ja jõgedel tuule tugevusega kuni 4 palli ja laine kõrgusega kuni 0,3 meetrit (üksikud lained maksimumkõrgusega kuni 0,5 meetrit).

2. peatükk

Nõuded väikelaeva varustusele

§ 3. Väikelaeval nõutava varustuse nimekiri

Väikelaeva varustuse nõuded vastavalt väikelaeva kategooriale on toodud käesoleva määruse lisas esitatud tabelis.

§ 4. Põhinõuded väikelaeva varustusele

Kogu väikelaeva varustus peab olema töökorras, hõlpsasti kättesaadav ning vastama oma tüübi, mõõtude ja omaduste poolest väikelaeva kategooriale, sõidupiirkonnale ja suurusele.

§ 5. Nõuded väikelaeva päästevarustusele

(1) Väikelaeval peab olema vähemalt üks päästevest või ujuvusvahend iga pardalviibija jaoks vastavalt väikelaeva kategooriale. Päästevestid ja ujuvusvahendid peavad olema sertifitseeritud ja vastavalt markeeritud ning olema hooldatud vastavalt valmistajatehase kasutusjuhendile.

(2) Kui väikelaeval on määruse lisas esitatud tabeli kohaselt nõutav päästeparve olemasolu, peab päästeparve kohtade arv vastama pardalviibijate arvule.

(3) Erandina määruse lisas esitatud tabeli nõudest ei ole A- ja B-kategooria väikelaeval päästeparve olemasolu nõutav, kui väikelaev kaugeneb kaldast vähem kui 20 meremiili.

§ 6. Nõuded väikelaeva pürotehnikale

Pürotehnikat peab hoidma väikelaevas veekindlas pakendis. Pürotehnika valmistaja poolt näidatud kasutusaeg peab olema kehtiv.

§ 7. Nõuded väikelaeva tulekustutusvahenditele

(1) Väikelaeval, kus kasutatakse lahtise leegiga küttekeha, põlevaid vedelikke, gaasiseadmeid, sisemootorit või üle 25 kW võimsusega päramootorit, peab olema väikelaevas kasutamiseks sobiv vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti, mis peab vastama „Tuleohutuse seaduse” § 32 lõike 5 alusel kehtestatud siseministri määruses sätestatud nõuetele.

(2) Tulekustutussüsteemi olemasolu korral on nõutav selle perioodiline kontroll ja hooldus vastavalt valmistaja poolt määratud tähtajale.

§ 8. Nõuded väikelaeva esmaabivahenditele

Väikelaeval peavad olema „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse” § 4 lõike 4 alusel kehtestatud sotsiaalministri määruses nimetatud esmaabivahendid, mis on nõutud M₁- ja N₁-kategooria sõidukite puhul.

§ 9. Nõuded väikelaeva ankrutele ja pukseerimisvarustusele

(1) Väikelaeva kaalule ja pikkusele vastav ankur ja ankruots peab tagama väikelaeva ohutu ankrusseismise. Ankruotsa pikkus peab vastama vähemalt alljärgnevas tabelis toodud nõuetele:

(2) Väikelaeva pukseerimisotsa pikkus peab olema vähemalt kolm väikelaeva pikkust. Sobivusel võib pukseerimiseks kasutada ka väikelaeva kaalule ja pikkusele sobivat ankruotsa.

§ 10. Väikelaeva ohutusnõuded, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise

(1) Alla 7 meetrise kogupikkusega C- ja D-kategooria väikelaeval, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, peab olema päästevest kandevõimega vähemalt 100 N iga pardalviibija jaoks ja D-, C*-kategooria varustus vastavalt määruse lisas toodud nõutud varustuse nimekirjale, välja arvatud ujuvusvahendi osas.

(2) Üle 7 meetri kogupikkusega C- ja D-kategooria väikelaeval, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, peab täiendavalt C-kategooria varustuse nimekirjas toodule olema üks lisapäästerõngas koos viskeliiniga.

(3) A- ja B-kategooria väikelaeval, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, peab täiendavalt B-kategooria varustuse nimekirjas toodule olema üks lisapäästerõngas koos viskeliiniga.

(4) Väikelaeva juht on kohustatud tutvustama väikelaeva pardal viibijatele pääste- ja ohutusvarustuse paigutust ja kasutamist ning selgitama keskkonnakaitse- ja ohutusnõudeid.

Originaalallikas: www.riigiteataja.ee/akt/113052011003

Kalaportaal, 2022

Kalapüügi keeluajad ja keelualad

§ 21. Püügikeelud kõikides veekogudes

Kõikides veekogudes on keelatud püüda järgmisi kalaliike:
1) tuurlased;
2) harjus;
3) tõugjas;
4) säga.

§ 22. Kalapüügi keeluajad ja -alad meres

Aasta ringi on keelatud kalapüük:

(1) Lõhe- ja meriforellipüügil meres kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1241 VIII lisa C osa punktis 2 sätestatut.
[RT I, 22.12.2020, 9 - jõust. 01.01.2021]

  (2) Aasta ringi on keelatud kalapüük:
  1) Pärnu lahes, mis on piiratud koordinaatidega 58°22.829'N, 24°27.664'E; 58°21.959'N, 24°26.302'E; 58°21.282'N, 24°27.961'E ja 58°22.446'N, 24°29.637'E, välja arvatud tindipüük mõrdadega 1. märtsist 30. aprillini ja jääalune püük sikutiga;
  2) Nasva jõe suudmele, mis asub koordinaatidel 58º12.918'N, 22º23.769'E, lähemal kui 500 m, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge, põhjaõnge, lendõnge ja spinninguga;
  3) Vaemla lahes punktide 58º49.241'N, 22º54.417'E ja 58º49.200'N, 22º53.317'E ühendusjooneni ning Sigala lahes punktide 59º01.407'N, 22º30.808'E ja 59º01.515'N, 22º31.320'E ühendusjooneni;
  4) lisas 12 loetletud jõgede ja ojade suudmele lähemal kui 1000 m, arvestades lõike 3 punktis 10 sätestatud erisust;
  5) Väikeses väinas, Tillunire oja suudmetele, mis asuvad koordinaatidel 58°34.133'N, 23°10.043'E ja 58°34.205'N, 23°09.880'E, lähemal kui 300 m kutselise kalapüügi vahenditega;
[RT I, 22.12.2020, 9 - jõust. 01.01.2021]
  6) Puulaiu kanalis punktide 58º47.940'N, 22º44.819'E ja 58º47.932'N, 22º44.908'E ühendusjoonest kuni Käina laheni nakke- ja lõkspüünistega.
[RT I, 29.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

  (3) Tähtajaliselt on keelatud püüda:
  1) Pärnu lahes koordinaatidega 58º22.446'N, 24º29.637'E; 58º22.300'N, 24º30.300'E; 58º21.600'N, 24º29.700'E ja 58º21.802'N, 24º28.710'E määratud alal 1. jaanuarist 15. juulini, välja arvatud jääalune püük sikutiga ja 1. märtsist 5. maini tindipüük mõrdadega tingimusel, et mõrrad eemaldatakse veealalt hiljemalt 10. maiks;
[RT I, 29.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  2) Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla lahes alal, mida piirab kaldajoon, Elda pangast 58º18.466'N, 21º49.820'E edasi mõtteline joon, mis läbib Vilsandi majakat 58º22.972'N, 21º48.764'E ja Jaagarahu sadamamuuli 58º23.735'N, 21º58.240'E – 10. oktoobrist 30. novembrini;
  3) Sviby lahe idaosas alal, mis paikneb Upholmi neeme 58º58.401'N, 23º22.295'E, Hobulaiu põhjatippu 58º57.339'N, 23º23.055'E, Hobulaiu lõunatippu 58º55.912'N, 23º23.126'E ja Sviby sadamat (Sviby kai tulepaaki) 58º58.204'N, 23º18.751'E ühendavate sirgete vahel – 10. oktoobrist 30. novembrini;
  4) Tagalahes Uuemõisa 58º56.965'N, 23º33.745'E–Tahuküla 58º58.047'N, 23º33.745'E joonest ida pool – 15. märtsist 15. maini;
  5) Matsalu siselahes Haeska sadama muuli lõunaotsast 58º46.659'N, 23º39.601'E, Lambarahu 58º45.483'N, 23º39.340'E ja Keemu sadama muuli põhjaotsa 58º44.830'N, 23º40.277'E ühendavast joonest ida pool – 15. märtsist 15. maini;
  6) Koolimäe lahes alal, mis jääb Koolimäe oja suudmele 59º37.022'N, 26º0.761'E lähemale kui 500 m – 15. märtsist 15. maini, välja arvatud lihtkäsiõnge ja käsiõngega;
  7) Õunaku lahes alal, mis on piiratud geograafilisi punkte 58°49.191'N, 22°55.197'E; 58°49.191'N, 22°56.070'E; 58°48.161'N, 22°56.070'E ja 58°48.161'N, 22°55.197'E ühendavatest mõttelistest sirgjoontest moodustunud ristkülikuga; Soonlepa lahes aladel, mis on piiratud geograafilisi punkte 58°50.214'N, 22°59.188'E; 58°50.214'N, 22°59.426'E; 58°50.065'N, 22°59.426'E ja 58°50.065'N, 22°59.188'E ühendavatest mõttelistest sirgjoontest moodustunud ristkülikuga ja mis on piiratud geograafilisi punkte 58°49.471' N, 23°1.955'E; 58°49.471'N, 23°2.249'E; 58°49.249'N, 23°2.249'E ja 58°49.249'N, 23°1.955'E ühendavatest mõttelistest sirgjoontest moodustunud ristkülikuga - 10. oktoobrist 30. novembrini;
  8) lisas 7 loetletud jõgede ja ojade suudmele lähemal kui 500 m – 15. augustist 30. novembrini;
  9) lisas 8 loetletud vooluveekogude suudmele lähemal kui 500 m, välja arvatud lihtkäsiõngega ja käsiõngega – 1. märtsist 31. maini;
  10) lisas 12 loetletud jõgede ja ojade suudmele lähemal kui 1500 m – 1. septembrist kuni 31. oktoobrini;
  11) lisas 14 loetletud väinadele või väljavooludele lähemal kui 500 m – 1. märtsist 31. maini, välja arvatud lihtkäsiõnge ja käsiõngega;
  12) Hara lahes lõuna pool punktide 59º5.595'N, 23º31.264'E ja 59º5.689'N, 23º32.547'E ühendusjoont – 1. märtsist 31. maini, välja arvatud lihtkäsiõnge ja käsiõngega;
[RT I, 29.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  13) Liivi lahes Laidevahe lahte (VEE3415000) Liivi lahega ühendavale väinale, mis on määratud koordinaatidega 58°18.105'N, 22°52.083'E,lähemal kui 500 m – 1. märtsist 31. maini, välja arvatud lihtkäsiõnge ja käsiõngega;
  14) lisas 6 esitatud ICES kaardil näidatud alarajoonis 32 (Soome lahes) alla 3 meetri sügavuses vees nakke- või raamvõrguga, mille silmasuurus on väiksem kui 110 mm – 1. detsembrist 31. märtsini;
[RT I, 22.12.2020, 9 - jõust. 01.01.2021]
  15) Laheotsa lahes lõuna pool punktide 59º16.581'N, 24º5.000'E ja 59º16.427'N, 24º5.296'E ühendusjoont – 1. märtsist 31. maini, välja arvatud lihtkäsiõnge ja käsiõngega, ja 15. augustist 30. novembrini;
[RT I, 29.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  16) Kihelkonna lahes (VEE3243010) punktide 58°23.744′N, 21°58.272′E ja 58°23.615′N ning 21°58.855′E ühendavast mõttelisest sirgjoonest ida pool (Allika laht), ning punkti 58°23.678′N ja 21°58.555′E 500 meetri raadiuse ulatuses osas, mis jääb nimetatud sirgjoonest väljapoole (lääne poole) − 1. märtsist 31. maini, välja arvatud lihtkäsiõnge ja käsiõngega.
[RT I, 29.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

  (4) Keelatud on püüda järgmisi kalaliike nimetatud ajavahemikul:

  1) haugi – 1. märtsist 30. aprillini;
  2) siiga Ruhnu saare ümbruses 20 m samasügavusjoonest madalamal – 25. oktoobrist 1. detsembrini;
  3) lesta lisas 6 esitatud ICES kaardil näidatud alarajoonis 32 – 15. veebruarist 31. maini ning alarajoonides 28 ja 29 – 15. veebruarist 15. maini;
  4) koha – 15. maist 15. juulini;
[RT I, 22.12.2020, 9 - jõust. 01.01.2021]
  5) angerjat – 1. septembrist 31. märtsini.
[RT I, 29.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

  (5) Valdkonna eest vastutav minister võib kalapüügiseaduse § 11 lõigete 2 ja 3 alusel ajutiselt määrata lõikes 4 sätestatust erineva ajavahemiku, jättes püügikeelu kestuse samaks.
[RT I, 22.12.2020, 9 - jõust. 01.01.2021

§ 33. Kalapüügi keeluajad ja -alad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud püüda:

  1) rääbist – 21. augustist 20. juunini;
  2) peipsi siiga – 1. novembrist 30. novembrini;
  3) haugi – 1. aprillist 5. maini;
  4) latikat, välja arvatud püük lihtkäsiõnge ja käsiõngega – 5. maist 10. juunini;
  5) linaskit, välja arvatud püük lihtkäsiõnge ja käsiõngega – 20. juunist 20. juulini;
  6) koha – 5. maist 10. juunini;
  7) lutsu – 10. jaanuarist 10. veebruarini.

  (2) Pihkva järves on keelatud püüda kutselise kalapüügi ja allveepüügivahendiga – 5. maist 10. juunini.

  (3) Peipsi järves on keelatud kalapüük:
  1) lõuna pool Ojapera kanali põhjapoolset otsa (58º24.162'N, 27º19.175'E) ja punkti 58º24.290'N, 27º31.100'E ühendavat joont, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni, välja arvatud püük lihtkäsiõnge ja käsiõngega – 5. maist 10. juunini;
  2) Koosa jõe suuet (58º27.165'N, 27º14.673'E) ja Ojapera kanali põhjapoolset otsa (58º24.162'N, 27º19.175'E) ühendavast sirgest lääne pool – 1. maist 15. juunini;
  3) Naelavere peakraavi (Lahe jõe) suudmele lähemal kui 500 m – 1. maist 25. maini;
  4) nakke- ja lõkspüünistega Kalli jõe (Kaevandu kanal) suudmele, mis asub koordinaatidel 58º24.382'N, 27º15.159'E, ja Emajõe suudmele, mis asub koordinaatidel 58º26.286'N, 27º14.480'E, ning Koosa jõe suudmele, mis asub koordinaatidel 58º27.101'N, 27º14.601'E, lähemal kui 250 meetrit.
[RT I, 29.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

§ 47. Võrtsjärv

  (1) Keelatud on püüda:
  1) nakke- ja lõkspüünistega Võrtsjärves Emajõe muulidele lähemal kui 100 meetrit, ja lõuna pool ala, mis on piiritletud koordinaatidega 58º7.356'N, 26º3.596'E ja 58º7.321'N, 26º5.388'E;
[RT I, 29.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  2) nakkepüünisega – 15. märtsist, jääalusel püügil 26. märtsist 31. augustini;
[RT I, 29.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  3) haugi – 15. märtsist 30. aprillini;
  4) koha – 5. maist 10. juunini;
  5) linaskit – 20. juunist 20. juulini, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega.

  (2) Valdkonna eest vastutav minister võib kalapüügiseaduse § 11 lõigete 2 ja 3 alusel ajutiselt määrata lõike 1 punktides 3–5 sätestatust erineva ajavahemiku, jättes püügikitsenduse kestuse samaks.
[RT I, 29.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

  (3) Valdkonna eest vastutav minister võib kalapüügiseaduse § 11 lõigete 2 ja 3 alusel ajutiselt määrata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatust erineva ajavahemiku.
[RT I, 29.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

§ 51. Aastaringsed kalapüügi keeluajad ja -alad teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv ning Võrtsjärv

Keelatud on kalapüük:

1) lisas 15 nimetatud vooluveekogudes, välja arvatud püük § 7 lõike 2 punktides 4–6 ja § 8 lõike 2 punktis 7 nimetatud vahenditega;
[RT I, 22.12.2020, 9 - jõust. 01.01.2021]
  2) [kehtetu - RT I, 24.04.2019, 5 - jõust. 27.04.2019]
  3) Kunda jões – esimese hüdroelektrijaama paisust suudmeni, välja arvatud püük silmutorbiku ja -mõrraga 1. juulist 5. oktoobrini Lontova sillast sadamasse viiva maanteesillani ning 1. juulist 28. veebruarini sadamasse viivast maanteesillast suudmeni;
[RT I, 28.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
  4) Vasalemma jões – Vanaveski paisust suudmeni, välja arvatud silmupüük silmutorbikuga ning vähipüük vähimõrra ja vähinataga;
  5) Keila jões – Keila joast suudmeni;
  6) Pada jões – Pärna küla sillast suudmeni;
  7) Toolse jões – Aru karjääri vee sissejuhtimiskohast suudmeni;
  8) Selja jões – Arkna sillast suudmeni;
  9) Mustojas – Vihula II (Mõisa) paisust suudmeni;
  10) Altja jões – Oandu paisust suudmeni;
  11) Võsu jões – Laviku paisust suudmeni;
  12) Loobu jões – Joaveski paisust suudmeni;
  13) Valgejões – Tallinna–Narva maantee sillast suudmeni;
[RT I, 28.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
  14) Pärlijões / Pudisoo jões – Tallinna–Narva maantee sillast suudmeni;
  15) Loo jões – Loo paisust suudmeni;
  16) Vääna jões – Vahiküla astangutest suudmeni;
  17) Purtse jões – Püssi paisjärve paisust suudmeni;
[RT I, 28.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
  18) Nõva jões – Tusari–Targama maantee sillast suudmeni;
  19) Veskijões – Harju-Risti–Riguldi–Võntküla maantee sillast suudmeni;
  20) Piusa jões – Kivioja suubumiskohast kuni Karisilla–Petseri maantee sillani;
  21) Vaidva jões – Vastse-Roosa paisust kuni suudmeni;
  22) Peetri jões – kogu ulatuses;
  23) Pühajões – Tallinna−Narva maantee sillast (Voka teeristi lähedal) suudmeni;
[RT I, 22.12.2020, 9 - jõust. 01.01.2021]
  24) Kirikulahes;
  25) lihtkäsiõnge, käsiõnge, põhjaõnge, allveepüügivahendite ja unnaga lisas 10 nimetatud jõgedes või nende osades;
  26) [kehtetu - RT I, 22.12.2020, 9 - jõust. 01.01.2021]
  27) Emajõe lähtest Jõesuu maanteesillani (uus sild – Tartu−Viljandi−Kilingi-Nõmme maantee sild), välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge, põhjaõnge, spinningu ja lendõngega;
[RT I, 22.12.2020, 9 - jõust. 01.01.2021]
  28) kutselise kalapüügi vahenditega Emajõe vanajõgedes ning sulgeda nakkepüünistega Emajõe vanajõgede sisse- ja väljavoolukohti 50 m raadiuses Emajõe suhtes;
[RT I, 22.12.2020, 9 - jõust. 01.01.2021]
  29) nakkepüünise, unna ja harpuunpüssiga looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluvates veekogudes või nende lõikudes, välja arvatud paisjärvedes;
[RT I, 29.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  30) mõrraga merre suubuvates jõgedes ja ojades, välja arvatud püük Nasva jõel ja Narva jõel lähtest Kulgu paisuni ning püük silmumõrra ja -torbikutega.
  31) [kehtetu - RT I, 22.12.2020, 9 - jõust. 01.01.2021]

  (2) Keelatud on püük kalapääsudel ja neist üles- ja allavoolu lähemal kui 50 m.

  (3) Keelatud on püük kõikidest paisudest ja lisas 13 nimetatud jugadest või joastikest kuni 100 m allavoolu, välja arvatud lõikes 1 nimetatud juhtudel.
[RT I, 24.04.2019, 5 - jõust. 27.04.2019]

  (4) Erandina võib lõike 1 punktides 5–19 ja 23 nimetatud piirkondades, kuid lisas 13 nimetatud jugadele või joastikele ja kõikidele paisudele mitte lähemal kui 100 m, püüda silmutorbiku, silmumõrra, vähimõrra ning vähinataga.
[RT I, 22.12.2020, 9 - jõust. 01.01.2021]

  (5) Erandina võib lõike 1 punktides 3–23 nimetatud piirkondades, kuid lisas 13 nimetatud jugadele või joastikele ning kõikidele paisudele mitte lähemal kui 100 m, püüda landi või rakisega varustatud spinninguga ning lendõngega juhul, kui valdkonna eest vastutav minister on kalapüügiseaduse § 29 lõike 7 alusel antud määrusega kehtestanud vastavad võimalused.
[RT I, 24.04.2019, 5 - jõust. 27.04.2019]

  (6) Vooluveekogudele rajatud paisjärvedel kehtivad kalapüügil samad piirangud kui veekogul, millel paisjärv asub, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti.

  (7) Liivi ja kuuritsaga on keelatud püüda kala alla 10-hektarilistel järvedel, vooluveekogudel, Võrtsjärvel, Peipsi järvel, Narva veehoidlal ja kaitsealade sihtkaitsevööndis asuvatel veekogudel.
[RT I, 22.12.2020, 9 - jõust. 01.01.2021]

§ 52. Tähtajalised püügikeelud

Kalapüük on keelatud:

  1) spinningu ja lendõngega Jägala jões Linnamäe paisust suudmeni, Narva jões Narva hüdroelektrijaamast maanteesillani ja Pirita jões Vaskjala paisust suudmes asuva muuli lõpuni – 1. septembrist 30. novembrini;
  2) [kehtetu - RT I, 24.04.2019, 5 - jõust. 27.04.2019]
  3) nakkepüünisega Sutlepa meres, välja arvatud jääalune püük kuni veebruari lõpuni;
[RT I, 29.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  4) kutselise kalapüügi vahenditega Väikeses Emajões suudmest ülesvoolu kuni Jõgeveste sillani – 1. aprillist 15. juunini;
  5) silmumõrra ja silmutorbikuga – 1. märtsist 30. juunini;
  6) Emajões suudmest kuni Koosa jõe alguseni – 1. maist 15. juunini;
  7) Nasva jões – 1. aprillist 31. maini, välja arvatud püük § 4 lõike 2 punktides 1–9 nimetatud õngpüünistega;
  8) Emajõe vanajõgedes ja sootides Pedja jõe suudmest Kärevere maanteesillani – 1. aprillist 30. juunini;
  9) Narva jões Narva veehoidlast ülesvoolu ja Narva veehoidlast ülesvoolu Narva jõkke suubuvates veekogudes, vanajõgedes ja sootides, välja arvatud lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega, – 15. märtsist 15. maini;
[RT I, 22.12.2020, 9 - jõust. 01.01.2021]
  10) Lahepera järve Peipsi järvega ühendavas Naelavere peakraavi lõigus (Lahe jões), Koosa, Kargaja ja Kalli jões, Leegu järve ning Kalli jõge ühendavas kanalis ja Ahja jões suudmest kuni Ahijärveni (Lääniste Ahijärveni), Ahijärves (Lääniste Ahijärves), Võngjärves, Koosa järves Tartumaal, Lahepera, Kalli, Keeri ja Leegu järves – 1. maist 25. maini;
  11) Mullutu ja Suurlahes, välja arvatud lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega – 1. aprillist 20. maini;
[RT I, 22.12.2020, 9 - jõust. 01.01.2021]
  12) [kehtetu - RT I, 22.12.2020, 9 - jõust. 01.01.2021]
  13) [kehtetu - RT I, 22.12.2020, 9 - jõust. 01.01.2021]
  14) [kehtetu - RT I, 22.12.2020, 9 - jõust. 01.01.2021]
  15) nakke- ja raamvõrguga – 15. märtsist 31. maini;
[RT I, 22.12.2020, 9 - jõust. 01.01.2021]
  16) Vasalemma jões Munalaskme oja suudmest Vanaveski paisuni 1. septembrist 31. jaanuarini.
[RT I, 24.04.2019, 5 - jõust. 27.04.2019]

(2) Erandina võib lõike 1 punktis 1 nimetatud piirkondades ja ajavahemikul püüda landi või rakisega varustatud spinninguga ning lendõngega juhul, kui valdkonna eest vastutav minister on kalapüügiseaduse § 29 lõike 7 alusel antud määrusega kehtestanud vastavad võimalused.

§ 53. Püügikeelud kalaliikide kaupa

Keelatud on püüda:

  1) jõgedes jõesilmu – 1. märtsist 30. juunini;
  2) lõhet ja meriforelli siseveekogudes – 1. septembrist 30. novembrini;
[RT I, 24.04.2019, 5 - jõust. 27.04.2019]
  3) jõeforelli – 15. septembrist 31. jaanuarini, välja arvatud Narva jões;
  4) merisiiga Pärnu jões – 15. oktoobrist 15. novembrini;
  5) peipsi siiga – 1. novembrist 30. novembrini;
  6) rääbist – 1. augustist 30. juunini;
[RT I, 22.12.2020, 9 - jõust. 01.01.2021]
  7) haugi – 15. märtsist 30. aprillini;
[RT I, 22.12.2020, 9 - jõust. 01.01.2021]
  8) latikat – 1. maist 10. juunini, välja arvatud lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega;
[RT I, 22.12.2020, 9 - jõust. 01.01.2021]
  9) linaskit – 20. juunist 20. juulini, välja arvatud lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega. Endla järves ja Sinijärves (Endla Sinijärves) on linaski püük keelatud 1. aprillist 20. juulini kõikide püügivahenditega;
  10) vimba Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma, Vihterpalu, Kasari, Paadremaa, Audru ja Pärnu jões – 10. maist 20. juunini;
[RT I, 29.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  11) koha – 5. maist 10. juunini;
[RT I, 22.12.2020, 9 - jõust. 01.01.2021]
  12) jõevähki – 1. septembrist 31. juulini.

   (1¹) Erandina võib lõike 1 punktis 2 nimetatud kalaliike püüda siseveekogudes või nende lõikudes nimetatud ajavahemikul landi või rakisega varustatud spinningu ning lendõngega juhul, kui valdkonna eest vastutav minister on kalapüügiseaduse § 29 lõike 7 alusel kehtestanud vastavad võimalused.
[RT I, 24.04.2019, 5 - jõust. 27.04.2019]

  (1²) Valdkonna eest vastutav minister võib kalapüügiseaduse § 11 lõigete 2 ja 3 alusel ajutiselt määrata lõike 1 punktides 7 ja 11 sätestatust erineva ajavahemiku, jättes püügikitsenduse kestuse samaks.
[RT I, 22.12.2020, 9 - jõust. 01.01.2021]

  (2) Looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluvates veekogudes või nende lõikudes on lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud lõheliste püügikeelu ajal keelatud kalapüük vees viibides, välja arvatud Narva jões ning silmupüügil silmutorbikute ja silmumõrdadega.
[RT I, 22.12.2020, 9 - jõust. 01.01.2021]

Viimati muudetud: 01.01.2024

Allikas: Kalapüügieeskiri

Kalade alammõõdud

L – kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni. Kala loetakse mõõduliseks, kui L on võrdne alammõõduga või ületab seda.

Alammõõtude tabel

¹ Jõevähi pikkust mõõdetakse otsaorgi tipust laka lõpuni (lakakarvakesi arvestamata).

Viimati muudetud: 01.01.2024

Allikas: Kalapüügieeskiri