Õpetused ja artiklid

Reede, 23 mai 2014 22:46

Jõeforelli ABC

Autor:
Jõeforell on meie vetes elutseva meriforelli väike veli. Käesolev artikkel jagab teadmisi sellest, kuidas tabada jõeforelli ja eriti just suuri isendeid. Jõeforelli püügil tuleb alati meeles pidada, et jõe ääres tuleb liikuda hiirvaikselt. Liikuma peaks vastuvoolu ja mitte kunagi mööda kalda äärt. Suur viga, mis enamustel jõgedel tehtud, on see, et kalda äärde on tehtud püügiaugud sisse, rohi-roog-oksad jne on…
Reede, 16 mai 2014 00:00

Valik kalastusnippe

Kui konksud on rooste läinud, suruge need seebi sisse. Mõne aja möödudes rooste eemaldub.  Kui hõbetatud lantidele (näiteks käsitöö landid) tekib korrosioon, siis selle puhastamiseks sobib puhastusvahend "Cif". Pilvise ja sompus ilmaga, hommikul vara, õhtul hilja ja sogasest veest haugi ning ahvenat püüdes kasutage heledaid lante. Päeval, päikeselise ilmaga ja selges vees aga tumedaid. Püüdes sügavamalt kui 4 m, on…
Teisipäev, 29 aprill 2014 11:32

Fluorocarbon või monofiil - kumba eelistada?

Tamiili valik ei ole enam nii lihtne nagu aastate eest. Pakendite peale on ilmunud keerulised mõisted, mis võivad panna algaja kalamehe kukalt kratsima. Monofiil, copolymer, hi-copolymer, fluorocarbon...  Eesti keeles on sobilik liigitada need kõik "tamiilide" kategooriasse, sest nii on harjutud siin kutsuma monofiilseid kunstjõhve. Viimastel aastatel on meie kalastuspoodidesse leidnud tee välismaal väga populaarne toode - fluorocarbon (eesti keeles fluorosüsinik).…
Neljapäev, 27 veebruar 2014 12:25

Leechiga spinningupüük

Viimastel aastatel on meie spinningumeeste hulgas kirgi kütnud Eestis suhteliselt uus püügiviis - leechidega püük. Siinmail kasutatakse leeche põhiliselt jõeforelli püügiks, kuid tegelikult on nende peibutiste kasutusala laiem. Näiteks Soomes on leechidega püütud juba 1980-ndate keskpaigast ning leechid on edukalt välja toonud ahvenat, haugi ja koha, rääkimata punasest kalast.  Spinninguga leechipüük on väljakasvanud lendõngega püügist, kus peibutistena kasutatakse samuti leeche…
Neljapäev, 13 veebruar 2014 13:00

Haugipüük jää pealt. Unnapüük.

Sikutamine on aktiivne haugi tagaajamine ja püük, mis nõuab suurel hulgal jääaukude puurimist. Sellepärast lähevad paljud kalamehed jää paksenedes üle unnapüügile. Kalapüügiseaduse järgi võib üks kalamees kasutada maksimaalselt kolme unda. Mida vähem on varustust, seda aktiivsemalt osaleb kalamees püügiprotsessis, rakendades kõiki oma teadmisi ja oskusi. Selline kalapüük valmistab palju rohkem rõõmu ja rahuldust, kui terve veekogu täistopitud undade otsast kala…
Neljapäev, 30 jaanuar 2014 16:29

Haugipüük jää pealt. Landipüük.

Tänapäeval on hoolikalt läbimõeldud ja väljatöötatud rida püügivõtteid, mille teadmine aitab kala kätte saada ja kingib ka kalamehele rahuldust ja õnnemomente. Vaatleme selles kaheosalises artiklisarjas lähemalt talvise haugipüüki võtteid. Haugid ei kogune talveks suurtesse parvedesse. Enam-vähem igal isendil on oma territoorium, kus jahti pidada. Seda ala kaitseb iga haug erilise innuga. Haug on agressiivne, ajab teised oma territooriumilt minema ning…
Esmaspäev, 23 detsember 2013 16:14

Talipüügi kavalused II

Et jääauk ei külmuks, võib sinna raputada peenestatud kuiva heina. Paisunud heinaosakesed langevad hiljem osaliselt põhja, mõjudes veel ka peibutussöödana.     Et silmad ei väsiks tamiili ja nooguti jälgimisest säraval lumel, laotage teisele poole jääauku tükk tumedamat riiet ja asetage vajutuseks nurkadesse jäätükke. Nüüd on väljakeritud tamiili kergem jälgida ja samas näete paremini ka nooguti liikumist.     Nipp…
Kolmapäev, 13 november 2013 22:15

Talipüügi kavalused I

Talve algul hoiduvad särjed, ahvenad ja haugid vee voolukohtadest eemale. Sel ajal tuleb kalu otsida aukudest, kus puudub veevool.     Talve teisel poolel, kevadepoole, tuleb kalu otsida aga kohtadest, kus on kas või minimaalne veevool. Veekogu on hapnikuvaene, kuid kui vesi voolab, siis rikastub see hapnikuga. Sellepärast hoidub talvituv kala voolavasse vette.     Kesktalvel sõltub saagikus puuritud jääaukude…
Laupäev, 28 september 2013 21:52

Ahven spinninguga

Varasügis on üks parimaid aegu ahvenapüügiks, sest see triibuline röövik koguneb parve ja toitub terve päeva jooksul. Soome ahvenaekspert Mikey Sarelin räägib selles artiklis oma varustusest ja püüginippidest, mida ta kasutab väiksemate järvede peal.   Milline on sobilik varustus spinninguga ahvenapüügiks? Ise olen eelistanud 165 cm pikkusi UL ritvasid, mille test on 0-15 g. Sobiv rull on kerge ja väike,…
Reede, 23 august 2013 12:31

Kalasöödad tainast

Tainas on kalameeste hulgas väga populaarne. Teatud lisandite seguga võib see ligi meelitada isegi mõne röövkala. Sellise söödaga võib püüda ükskõik kust: kas veekogu põhjast, poolest sügavusest või isegi veepinna lähedalt. Taina kokkusegamisel pole fantaasial piire, võib eksperimenteerida igasuguste ainetega, mis pähe tuleb: alustades leivasisust ja lõpetades keeruliste lisanditega, peibutusainete, maitsetugevdajate, värvainetega. Igaüks võib valmistada lugematul hulgal erineva aroomiga söötasid.…
Kolmapäev, 14 august 2013 12:18

„Mälu nagu haugil“ on pelgalt kõnekäänd

„Osoon“ alustas uue rubriigiga „Teadlane selgitab“. Esimesena saab vastuse küsimus, kas kala mälu on ikka nii lühike, kui levinud kõnekäändude põhjal arvata võiks. Kalamehed väidavad aeg-ajalt, et haugi mälu kestab kuus sekundit ning väljend „mälu nagu haugil“ on end sügavale keelde kinnistanud. Reaalsuses maailmas see tegelikult paika ei pea. „Tänapäeval on teadlased juba ära tõestanud, et kalade mälu, eriti teatud…
Teisipäev, 11 juuni 2013 12:00

Õhurõhu mõju forellipüügile

Nagu iga kalamees teab, on ilmastik väga oluline kalapüüki mõjutav faktor. Tavaliselt viiakse end enne püüki kurssi pilvisuse, temperatuuri, sademete ja tuulega, kuid püügipäeva edukus võib sõltuda ka õhurõhust. Õhurõhk on õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. Kuna alati on atmosfääris toimumas mingid protsessid, on ka õhurõhk alaliselt muutumas. Kuidas on õhurõhk seotud kaladega? Kaladel on teadupärast sees looduslik…
Reede, 26 aprill 2013 23:09

Loomsed söödad konksu otsas (II osa)

Kärbsetõuk Kärbsetõugud ehk kärbsevastsed on lihakärbse ja suure sinise kärbse vastsed. Neid võtavad meelsasti igasugused lepiskalad. Kärbsetõuk väga populaarne konksusööt terves maailmas. Kust kärbsetõukusid saada? Tõukusid müüvad kalastuspoed, kuid neid saab ka ise korjata: elamu lähedale kuhugi varjulisse kohta, näiteks lahtisesse kuuri, riputatakse liha-, maksa- või kalatükike. Peagi lendavad kärbsed sellele munema. Munadega kaetud sööt pannakse kaussi või mingile alusele,…
Lehekülg 4 / 9