Õpetused ja artiklid

Esmaspäev, 17 aprill 2017 22:02

Spinnerbait - tubli peibutis haugipüügil

Spinnerbaiti on tutvustatud kui varakevadeks sobivat vahendit, mis toimib kõige paremini tärkava hõreda pilliroo ja taimestiku seest püüdes. Seal töötabki ta suurepäraselt, sest haug peatub peale kudemist pikalt just madalas vees, kuni veetaimestik on täiskasvanud ja vee temperatuur soojenenud suvesoojuse tasemele. Selliste tingimuste jaoks on ta tõepoolest vägagi toimiv lant. Spinnerbaidi võib visata taimestiku sisse ja alustada tagasikerimist kohe, kui…
Pühapäev, 25 detsember 2016 18:07

Lõhnastatud landid - kas uus "moeröögatus"?

Lõhnaained-atraktandid lantide ja muude peibutiste jaoks on olnud turul juba mõnda aega. Paar aastat tagasi lasi Norra tootja Kvalvik välja atraktandid, mille taga on pikemaajalisem teaduslik uurimustöö. Nende toodete peamine idee on asendada kutselises kalapüügis kasutatavaid peibutissöötasid nagu heeringas ja kalmaar. Tooted koosnevad naturaalsetest komponentidest, mis meenutavad kaladele lõhnasid ja maitseid, millega nad harjunud on.
Arendustöö käigus tekkis Kvalvikul…
Florocarbon on umbes kaks korda kallim kui tavaline monofiil (edasipidi kutsume teda lihtsalt "monofiiliks"). Kuid kas ka kaks korda parem? Üks asi, millest tootjad meile ei räägi, on asjaolu, et kui fluorocarbonit on liiga palju venitatud, siis muutub ta välistele "puudutustele" ülitundlikuks. Teisisõnu, kui suur kala, kelle väsitamine on varustuse tugevalt proovile pannud, lööb liini näiteks sabaga, on ülisuur katkemise…
Pühapäev, 11 detsember 2016 11:08

Püük esimese jääga

Esimene jää võib tuua kalamehele hea saagi, sest jää muudab veealuseid valgustingimusi ning ja veealune elu rahuneb. Kui noore jää alla sööt lasta, võib näkkamine olla suurepärane. Vaatleme selles artiklis põhitõdesid, mida talve hakul praktiseerivad Soome kalamehed. Ahvenapüük suurematel järvedel ja meres Ahven koguneb talvehooajaks mere ja järvede veealuste rantide ning kivide lähedusse. Kõikidesse püügikohtadesse ei kogune kalad siiski kohe…
Neljapäev, 01 detsember 2016 22:15

Landid saavad uued kuued

American Tackle on turule toonud huvitava toote, millega saab landile anda värske välimuse. Asja nimeks on JigSkinz. Tegemist on kilega, mis kuumutamisel kokku tõmbub. Landi plastiline operatsioon käib kiiresti, etapid on näha siin:   JigsSkinz'iga saad oma lemmiklanti proovida uue värvikombinatsiooniga, taastada vana-hea landi välimus või kaitsta olemasolevat värvikihti (saada on ka lihtsalt läbipaistev "nahk", mis on mõeldud vaid kaitseks).…
Laupäev, 26 november 2016 23:55

Paukvestid kardavad külma

Paljud paadiomanikud on oma veesõiduki juba talvekorterisse viinud, kuid kalamehed teevad enne veekogude jäätumist veel viimaseid sõite. Külm õhk ning vesi panevad aga turvavarustuse tõsiselt proovile. Gaasiballooniga päästevestid (ehk kõnekeeles "paukvestid") on viimasel ajal üpris populaarseks saanud. Nad on seljas mugavad ning ei sega kalapüüki ega paadis liikumist. Külma ilmaga tasuks siiski selga panna tavaline päästevest. Nimelt testis Soome Merepääste…
Laupäev, 24 september 2016 19:50

Keskendu. Saad rohkem kala.

Tihti juhtub, et mõni kalamees saab suuremat saaki kui teised. Isegi kui jäljendatakse suure saagi saajat võimalikult täpselt, arvestades nii lantide, värvide ja kalastuskohtadega, ei saada ikkagi sarnast tulemust. Juhusel on loomulikult oma osa aga ega suure saagi saajal alati kõik õnnest sõltu. Lihtsat seletust asjale kahjuks ei leidu, kuid üks ühine joon tugevatel kalastajatel siiski on - see on…
Teisipäev, 31 mai 2016 14:53

Mikrojigi toob saagi

Soome jigi-kalastaja Kalle Paavola räägib mikrojigiga kalastamisest. Kui ühendame omavahel ultralight püügi ja jigitamise, saamegi mikrojigitamise. Mis on mikrojigi eelis? Esiteks tõstab mikrojigiga püük saagikust märgatavalt. Eriti hästi tuleb see välja kesksuvel, kui mikrojigiga saab pidevalt kala ja suuremad landid meelitavad tühja. Teiseks näkkavad mikrojigiga paljud kalaliigid. Millised on mikrojigid? Mikrojigi on silikoonlant, mis võib olla väikese kala imitatsioon või…
Pühapäev, 03 jaanuar 2016 21:17

30 nõuannet särjepüügiks

1. Kõige olulisem osa särjepüügi varustusest on õngeritv. Särjepüük on aktiivne püük ja õng on päev läbi käes, seega kergem ja peenem ritv on mugavam. Lati jämedus võib küll ebaoluline tunduda, kuid suure tuulega on peenikest ritva palju parem käsitleda. Mõni õng on küll grammide järgi kerge, kuid tasakaalust väljas. Kui raskus on ebaproportsionaalselt ette koondunud, siis tundub mõne tootja…
Pühapäev, 03 jaanuar 2016 20:22

Natuke särjejuttu

Särg on meie vetes väga levinud kala. Teda kohtab igal pool: jõgedes, järvedes ja isegi tiikides. Eelistatumaiks kohtadeks on kinnikasvavad ja muidu veetaimedega rikkalikult asustatud veekogud. Särjele meeldib ka õrn veevool, kiirevoolulistes jõgedes ja ojades hoidub ta vaiksema vooluga kohtadesse. Särje kere on mõõdukalt kõrge turjaga, hõbedane ja sale. Selg läheb hõbedaselt värvilt sujuvalt üle tumepruuniks või tumeroheliseks. Seljauim ja…
Laupäev, 17 oktoober 2015 19:27

Esimesed sammud multirulliga

Multirullid (inglise keeles baitcasters) muutuvad meie kalameeste seas aina populaarsemaks. Igal aastal leidub uusi huvilisi, kes jäävadki multika usku ning haspelrull saab nende käes aina vähem püügiaega. Miks peaks multirull üldse huvi pakkuma ja millised on tema eelised haspelrulli ees? Kaks peamist põhjust, mida välja tuuakse, on täpsus ja vastupidavus. Kogenum püüdja võib multirulliga teha lausa kirurgilise täpsusega viskeid. Kuna…
Reede, 18 september 2015 12:45

Taani merikaässade soovitusi

Meriforelli püügi populaarsus Läänemere äärsetes riikides aina kasvab. Kõvad spetsialistid merikapüügis on taanlased. Näiteks toimub Taanis iga aasta meriforelli võistupüük Sea Trout Open, millest eelmisel aastal võttis osa lausa 400 kalameest. Taani meisterpüüdjate nõuannetest on kindlasti üht-teist kõrva taha panna. Kogume neid siia kokku ja vaatame, mida Taani kalamehed soovitavad. - väga tihti on juhtunud, et järsk landi liikumissuuna muutus…
Laupäev, 15 august 2015 23:20

Kuidas elab Läänemere luts?

Läänemeri on ainulaadne veekogu, sest madal soolsus lubab siin elada nii mere- kui mageveeliikidel. Eesti ranniku jõesuudmetes leidub tihti rohkem mageveekalu – haugi ja lutsu. Jahedat ja hapnikurikast vett eelistav luts on öise eluviisiga röövkala, kes peab pulmi südatalvel. Mageveeliik saab Eesti rannikuvetes muidu kenasti hakkama, kuid nii tema kui teiste Läänemere röövkalade arvukus on vähenemas.Oma osa võib olla nii…
Lehekülg 2 / 9