Mikrojigi toob saagi

Soome jigi-kalastaja Kalle Paavola räägib mikrojigiga kalastamisest.

Kui ühendame omavahel ultralight püügi ja jigitamise, saamegi mikrojigitamise. Mis on mikrojigi eelis? Esiteks tõstab mikrojigiga püük saagikust märgatavalt. Eriti hästi tuleb see välja kesksuvel, kui mikrojigiga saab pidevalt kala ja suuremad landid meelitavad tühja. Teiseks näkkavad mikrojigiga paljud kalaliigid.

Millised on mikrojigid?

Mikrojigi on silikoonlant, mis võib olla väikese kala imitatsioon või sirppsaba. Mõte on selles, et nad on väga väikesed, tavaliselt umbes 4-5 cm pikkused. Jigipea on mõnevõrra teistsugune kui traditsioonilisel jigil. Mikrojigi pea juures puudub koonus, sest väikese läbimõõduga jigi ei kannata koonusele pealesikutamist. Selle asemel on mikrojigi konksu kehal kidad samal viisil kui sööda konksudel - nad hoiavad kummi paigas. Jigipea testid on vahemikus 1-7 g. Keskmine suurus on umbes 3 g. Palju kasutatakse ka "tseburaška“ jigipäid, need on aasadega ümarad raskused, mille külge saab panna sobiva suurusega konksu.

jigipead mikrojigi ja tseburaška

Millised peaksid olema püügivahendid?

Kasutan ise 5,6 jala (1,7 m) pikkust väga pehmet täispaindega ritva. Nöör on 0,06-0,08 mm. Landi ette sõlmitakse umbes ühe meetripikkune fluorokarbonist või tamiilist lips, mille paksus on 0,20 mm. Tänu lipsule pole rakendus nii nähtav ja samuti väheneb landikadu madalates kivistes lammides kalastamisel. Kuna peenike nöör puruneb kergesti kivistes püügikohtades, lisab selline lips nöörile ujuvust ja mikrojigi triivib rahulikumalt.

Kus püüda mikrojigidega ?

Neid võib kasutada peaaegu kõikjal. Kuna jigi ei ole tingimata vaja lasta põhjani, siis saab hästi püüda ka väikestes metsatiikides või isegi ojades. Paadist püügil on soovitav paikneda suurema pilliroo, laidude ja madalike lähedal, kus sooja veega näkkab erinevaid kalaliike. Mikrojigitada saab suurepäraselt ka sügavas vees.

Mis on väikeste jigide eeliseks?

Mikrojigi võib tagada päeva saagi! Selle põhjuseks on asjaolu, et väikest jigit võtavad paljud kalaliigid. Nii säinas ja latikas haaravad seda meelsasti ja on võimalik saada ka särge. Usun, et mikrojigi töötab ka siia, vikerforelli ja jõeforelli puhul. Kui rääkida ahvenapüügist, siis mikrojigi on eriti hea just suvel. Väike jigilant toob hästi nii väikesid ahvenaid, kuid saab ka väga suuri.

4


Mikrojigide eelis on veel selles, et jigitada saab ka madalates kohtades, kus suurte ja raskete jigidega püüda ei saa. "Sulgkerget" jigi saab lihtsasti visata pinna lähedusse hõljuma nii, et sellega saab püüda isegi poole meetri sügavuses vees. Jigit saab hõljutada veetaimede peal, sest kompaktne jigi ei haaku niisama lihtsalt kasvudesse.

Väikesemõõtmeline jigi haakub üpris kergelt. See libiseb tervikuna kala neelu ja kala jääb esimese haakega kinni. Lisaks jäävad mikrojigid põhjas õigesse positsiooni ja ei vaju külili. Vahel meelitavad isegi põhjas paigal olevad jigid kala ligi. 

Väikeste jigidega saab head saaki, kuid mikrojigi püük lisab kalapüügile ka uue dimensiooni. Püütakse kerge varustusega, mis tähendab seda, et ridva otsas visklev vaid 200 g ahven annab juba lõbusa meelelahutuse. Rääkimata 500-800 g ahvenatest, millega kätte saamisega peab kalamees juba tõsiselt vaeva nägema.

Kuidas püüda mikrojigiga?

Minu hobiks on mikrojigitamine kahes erinevat tüüpi kohas. Minu lemmikud on lammid, mis on ümbritsetud veetaimestikuga. Jigi tuleb sealt läbi madala vee. Lanti peab tüürima ridvaga veetaimede ja kivide vahelt ja üle. Sõltuvalt vee sügavusest võib jigi mingil määral ka sügavamale vajuda, kuid üldiselt meelitab kalu ka pinna lähedal olev mikrojigi. Jigi mängitamine käib kerimispauside või ridva liigutamisega.

2


Teine võimalus on jigitamine avaramas ja sügavamas vees. Kajaloodi abil otsitakse ahvenaparvi, millele järgneb platsi "läbiloopimine". Siis kõige kergemat jigipead kasutada ei saa. Sellistes tingimustes kasutan tavaliselt 5-7 g jigipäid.

Viske sooritan oletatava parve kohale. Kui jigi on vees, lasen tal vajuda. Pärast seda teen kolm-neli vändapööret. Kõige tähtsam on sealjuures jälgida, et tehakse pidevalt sama arv vändapöördeid, sest see aitab oletada millisel sügavusel jigi sel hetkel liigub. Alguses tuleb teha iga uue vändapöörete seeria vahele sekundiline paus (loe ise mõttes üheni). Kui esimese heitega näkkamisi ei tule, püüan lasta jigi sügavamale. Selleks toimin järgmiselt: viskan jigi ja alustan taas kerimist kolme-nelja pöörde kaupa, siis teen pausi ja ootan umbes 2 sekundit. Kordan 2-sekundi pausi kogu kerimise aja vältel. Kui ka siis võttu ei järgne, pikendan järgmisel viskel pausi 3 sekundini ja nii edasi. Sedasi saab merel kätte õige "näkkamissügavuse". Üksinda kalastades on õige sügavuse leidmine päris suur töö, kui aga paadis on teisigi püüdjaid, võib sügavuse „testimise“ jaotada kõigi vahel.

Spinningupüügil pole haakimine vajalik. Pehme ridvaga on kehva haakida ja üldjuhul jääb kala ise kinni, kuna mikrojigi neelatakse küllalt sügavale.

5



Allikas: kalastus.com ja internetimaterjalid

Kalaportaal, 2016

Loetud 5671 korda