Kuidas säinast landiga tabada?

Säinas on kõigesööja, kes pole hapniku suhtes nõudlik kala ja sellepärast võib teda kohata nii kiiretes forellijõgedes kui ka suurte jõgede rahulikel suudmealadel, jõekäärudes ja isegi järvedes. Arvukam on Saaremaa lõunaranniku vetes ja Väinameres. Kui näiteks turb eelistab madalaid kiirevoolulisi alasid, siis säinale meeldivad sügavamad, rahuliku vooluga või isegi seisva veega alad.

Paljud kalamehed, kes pole asjasse korralikult pühendunud, ei oska säinast turvast eristada. Kui ei suuda kala liiki määrata peakuju, värvuse, soomuse suuruse järgi, siis jääb veel üks kindel erinevus nende kala väljanägemises - säina pärakuuim on kere juures kergelt sissepoole kaardus, turval aga väljapoole punnitav.

sainas-1


Säina püük jõest

Säinast võib püüda juba alates varakevadest, kohe pärast seda, kui veed on jääst vabanenud. Sel ajal olevat kõrget veetaset võib lugeda säinapüüki soodustavaks tingimuseks. Säinad kogunevad sellel ajal üleujutatud kaldaäärsetele aladele põõsastiku vahele, ärauhutud kaldaalustesse, ühesõnaga kohtadesse, kus veevool ei ole kiire või tekivad vee ringlemise kohad.

Pole vaja otsida sügavaid kohti ja ei ole mõtet püüda ka lihtsalt madalikel. Allavoolu heidetakse lant põigiti. Vool kannab selle kalda äärde ja alles siis tuleb hakata aeglaselt kerima. Lant võiks olla pöörlev ja võimalikult väike: nr 00 või nr 0. Kevadel, kui vesi on sogane, sobivad hõbedase ja kuldse läikega ja suurema pöörlemisnurgaga landid. Konks peab olema kolmeharuline, landi suhtes suur ning kindlasti väga terav. Suur säinas haarab lanti ettevaatlikumalt ja delikaatsemalt kui suur turb ning tihti jääb konksu otsa väljastpoolt suud ja siis aitab suurem konks kala edukalt veest välja tuua. Lanti veetakse põhja lähedalt ja kui püüda sügavamalt, siis võiks tamiilile kinnitada väikese liikuva tinaraskuse.

sainas-3


Kui õnnestub kindlaks teha suurte toituvate säinaste asukoht, siis võib püüda ka suuremate lantidega nagu nr 1 ja nr 2 (ja isegi nr 3). Võib kasutada ka väiksemaid võnkuvaid lante. Sellised landid tõmbavad endale kiiremini tähelepanu kui väga miniatuursed peibutised. Niiviisi võib säinast püüda ka teistel aastaaegadel, tähtis on veetaseme tõus ja kala toitumine kalda lähedal.

Kõige huvitavam säinapüügi aeg on suurvee algus, esimesed veetaseme tõusutunnid. Siis hakkab säinas toitu otsima, kuid toitumine ei kesta kaua. Sellist pilti on hea jälgida paisude all, kui peale luukide avamist kaldaäärsete kividest kindlustuste vahele tulevad säinad ja turvad. Sellel ajal on neid küllaltki lihtne püüda, sest kalad ei ole võtnud sisse veel kindlaid kohti ja liiguvad kogu alal ringi küllaltki veepinna lähedal. Lanti veetakse vee keskmisel sügavusel vastuvoolu. Peale säina võib landi otsa hakata ka turb, koha ja isegi tõugjas.

Suvel ja sügisel, kui veetase on madal, eelistab säinas sügavaid ja keskmise või kiirema vooluga kohti. Edukalt on võimalik jahtida säinast näiteks kivivaredel, ka veevoolus looklevate veetaimede vahel võib varjupaiga leida küllaltki suur säinaparv. On arvamus, et kohtades, kus elab turb, säinast ei ole ja ka vastupidi, kuid asi pole hoopiski nii.

Erinevalt turvast ujub säinas väga harva kivivare lõppu madalasse vette kivide vahele. Madalas võib landi otsa hakata väiksem, umbes poolekilone isend (joonis 1, punkt 3).

joonis-1


Suuremad säinad püsivad põhja lähedal, enamasti voolus kivivare servas, tavaliselt kallaku jalamil (joonis 1, punktid 1 ja 2). Need on püügiks rasked kohad: veevool on siin tugev, väikest peibutist tuleb vedada põhja lähedal ja nii, et see liiguks edasi väga aeglaselt. Asja teevad kehvaks sagedased landi kinnijäämised. Sellises olukorras on eriti tähtis õige landi valik. Säinast saab siin meelitada väikese lisaraskuseta pöörleva landiga nr 00 või nr 0. On väga tähtis, et lant ei tekitaks vees väga tugevaid võnkeid. Leheke peaks pöörlema võimalikult korpuse lähedal. Landi värviks ei sobi erksad toonid, eriti neoonvärvid. Kõige paremad on tuhmunud vasest või valgest vasest landid, väga hästi sobib ka täiesti musta värvi lant. Suurepäraselt on säinapüügil tõestanud end Mepps Black Fury.

Natuke veel lantidest. Pöörlevat lanti saab muuta raskemaks, kui paigutada libisev ümar või tilgakujuline tina vahetult peibutise ette. Raskuse kaal peab olema valitud nii, et seda lanti oleks võimalik hästi aeglaselt kerida.

Kui peibutiseks on valitud vobler, võib lisaraskusest loobuda. Säinapüügiks mõeldud voobler peaks vastama järgmistele nõuetele: pikkus kuni 4 cm, sügavale sukelduv ja aktiivselt töötav lai laba, mis on paigaldatud väikse nurga all korpuse telje suhtes. Voobler peab olema hästi tasakaalustatud ja ei tohi kalduda liikumistrajektoorist kõrvale isegi tugeva veevooluga. Selline voobler on valmistatud uppuvana, et oleks võimalik sooritada pikki heiteid (uppuvad vooblerid on veidi raskemad). Landil peaks olema üks kolmik konksuga peibutise tagumises otsas. Eelistada võiks hõbedast või kuldset värvust - see imiteerib paremini kala. Sogases vees võib kasutada erksamaid värve.


sainas-2



Väikesed tumedad või isegi mustad leechid võivad osutuda samuti väga resultatiivseks. Leech võiks olla natuke raskem (ca 3,5 g), et sellega saaks jõe sügavamaid kohtasid läbi kammida.

Säina- ja haugipüük leechiga

Kõige tulemuslikum on püük peibutist vastuvoolu vedades. Lihtsam on seda sooritada järsu kaldega kivivarede juures püüdes (joonis 2). Püügikoht tuleks sisse võtta seistes seljaga vastuvoolu ja parem on püüda pika ridvaga. Peibutise liikumistrajektoor on näidatud joonisel.

joonis-2

Joonis 2.


Väikestes jõgedes võib säinast kohata igas sügavamas kohas, peaasi, et veevool oleks talle sobilik ja põhi kivine või lihtsalt tugev. Sellepärast võib püüda kasvõi keset jõge, arvestusega, et säinad satuvad püügipiirkonda. Enne püüdma asumist tuleks uurida jõge ja teha prooviheiteid, püüda tasub loomulikult sealt, kus oli näkkamisi. Säina varjupaikadeks võivad olla mahalangenud puu, liivaluited veekogu põhjas, vaiksema veevooluga kohad jõe kitsenemiskohtades või ärauhutud kaldaalused.

Säinas ei ole nii kartlik kui turb ja sellepärast saab rohke veetaimestikuga jõgedes neile küllaltki lähedale hiilida.


sainas-7


Säina püük seisvast veest

Peale jõgede ja kanalite elutsevad säinad ka mitmetes jõgedega ühenduses olevates järvedes ja neid jagub ka vanadesse jõekäärudesse, kuhu nad suurvee ajal vangi jäävad. Siinkohal on äärmiselt oluline kala asukoha kindlaksmääramine, sest muul juhul võib säinapüügist seisvas vees vaid unistada. Suurtes kõva põhjaga ja taimestikuvaestes järvedes liigub säinas mööda kivivarede languseid. Suured säinad püütakse reeglina põhja lähedalt sügavatest kohtadest ja parim võtt on tavaliselt hilja õhtul. Peibutiseks sobivad väga hästi pisikesed hõbedased pöörlevad landid.

Rasketeks püügipaikadeks on vanad jõekäärud. Tihtipeale näeb sellistes kohtades säinaparvi ujumas täiesti pinnapealses kihis. Sellises olukorras on väga raske meelitada kala näkkama. Targem on otsida koht, kus nad pidevalt viibivad, näiteks mõni vettelangenud puu. Puuokste vahel ajavad tavaliselt väikesed säinad taga igasugust vettesattunud saaki. See on märk sellest, et all vetesügavuses võib peita ennast ka paar suurt säinast. Hommikul vara ja õhtul hilja tasub läbi loopida ka vaba vesi vanas jõesängis, vedades väikest lanti vee keskmistes või siis pealmistes kihtides. Vanast jõekäärust mitme suure säina väljatirimine on suur saavutus!


sainas-6


Meie oludes võib öelda, et säinas on keskmise kasvutempoga kala. Poolekilose kehamassi saavutab loo nimitegelane kuue-seitsme kasvuaastaga. Eestist püütud suuremate säinaste kaalurekordid jäävad kolme kilo piirimaile. Tavaliselt on püüdjate saagiks langenud isendite kaal siiski kilo piires. Suurim Kasari jõest püütud säinas kaalus 2,98 kilo, olles seejuures viiskümmend viis sentimeetrit pikk.

Vanasti toimiti säinasaagiga tavaliselt kolmel viisil: kalad kas vinnutati, soolati või küpsetati. Kõige rohkem eelistati säinaste talletamisel vinnutamist. Selleks puhastati kalad sisikonnast, kuid soomused ja pea jäeti alles. Seejärel pandi kalad kuni nädalaks mõõdukasse soola. Pärast sooldumist nõrutati nad suuremast soolveest kuivaks, küljed muljuti laiali, nöör seoti kas ümber saba või pandi sabast läbi ja lõpuks riputati kalad sinna, kus jagus piisavalt nii õhu liikumist kui ka soojust.

Mõnusat säinapüüki!

sainas-4


Allikad: ajakiri "Fish", looduskalender.ee, maaleht.ee
Kalaportaal.ee, 2014

Loetud 5553 korda