Talipüügi kavalused I

Talve algul hoiduvad särjed, ahvenad ja haugid vee voolukohtadest eemale. Sel ajal tuleb kalu otsida aukudest, kus puudub veevool.
 
 
Talve teisel poolel, kevadepoole, tuleb kalu otsida aga kohtadest, kus on kas või minimaalne veevool. Veekogu on hapnikuvaene, kuid kui vesi voolab, siis rikastub see hapnikuga. Sellepärast hoidub talvituv kala voolavasse vette.
 
 
Kesktalvel sõltub saagikus puuritud jääaukude arvust. Saades kaks-kolm kala ühest august, ei jää kogenum kalamees passima, vaid puurib mõne meetri kaugusele uue augu, kust võib saadai veel mõned kalad. Südatalvel ühe jääaugu peal istumine häid tulemusi ei anna.
 
 
talipuuginipid-7
 
 
Palju peab talvel jääauke puurima, et edu saavutada? Hapnikuvaeses vees liiguvad kalad vähe, nad püsivad suurema osa ajast ühe koha peal ja haaravad sööta, mis jääb nende lähedusse. Siiski on täheldatud ahvenapüügil sileda põhjaga veekogus, selge ilmaga ja mitte sügavamal kui 3 meetrit, et kala näeb peibutist kuni 6 meetri kaugusele. Vastavalt sellele tuleb ka järgmine auk puurida. Hea kalasaagi jaoks tuleb südatalvel teha 35-50 jääauku päevas.
 
 
Püüdes haugi, peaks meeles pidama, et see kala armastab eraklikku elu ja parvedes ei liigu. Kuigi juhtub ka, et mitu isendit viibivad küllaltki lähestikku, kui selleks on head varjumistingimused mitmele eraldi. Haugidel on oma territoorium, kus nad jahti peavad. Need on rooäärsed paigakesed, samuti veekogu põhja vajunud veetaimede vahelised aknakesed. Just sellistes heades varjumiskohtades passibki haug saaki ja tavaliselt on sellistes kohtades ka väikesi kalu küllaga. Tavaliselt kogunevad siia talve lõpus veel haugid oma kevadisteks armumängudeks ja kudemiseks.

 
talipuuginipid-2
 

Lahkudes õhtul jõe äärest plaaniga sinna järgmisel hommikul naasta, võiks ööseks unna või kaks sisse jätta. Kui jões on lutse, siis hommikul võib teid unna otsas oodata korralik saak. NB! Harrastuspüüdjal on lubatud kasutada kuni kolme unda ja mitte mingil juhul ärge jätke undasid unarusse!
 
 
Sügavam veesäng, mis viib kuskile lahekesse või sooti, on kõige parem koht haugi ja ahvena püügiks jää pealt.
 
 
On teada, et südatalvel garanteerib suurema saagi püük peenikeste tamiilidega. Võidakse kasutada isegi 0,08 mm jämedust tamiili ja imepisikesi kirptirke. Selline püügivahend nõuab hoolikat ja ettevaatlikku ringikäimist. On loomulik, et väheste kogemustega kalamehel võib isegi väiksem kala peenikese tamiiliga varustatud ridva otsast kirptirgu ära rebida.
 
 
Tamiili katkemise võib vahest põhjustada ka kirptirk. Tihti on jäetakse tamiili otsa sidumise auk kirptirgus valtsimata ja sellepärast lõikabki terav äär pingule tõmmatud tamiili puruks. Sellisel juhul võib isegi väike ahven, sööstes kõrvale, rebida teil kõige magusama võtu ajal kirptirgu tamiili otsast. Sellist ebaõnne võib ja isegi peab vältima. Enne kalaleminekut kontrollige iga kirptirgu avaust. Teravad ääred saab ära valtsida nüri nõelaga. Kirptirgud tuleks enne igat kalaleminekut uuesti ümber siduda.
 
 
Ärge lõigake üleliigset tamiili ära kohe sõlme juurest. Pingule tõmbudes võib sõlm lahti minna.
 
 
talipuuginipid-6
 
 
Kirptirgu otsast rebenemine võib toimuda ka kala jääauku juhtimisel. Siinkohal kiirustada ei tohi. Tuleb jälgida, et tamiil oleks pingul. Lõppude lõpuks väsib isegi suur kala ja tuleb jääauku. Pehmendage kala järske tõmbeid ridva otsa ja terve käega. Väga tugevate tõmmete korral võtke tamiil näppude vahele ja laske seda õrnalt pidurdades järele. Kui konksu otsas on suur kala ja tamiil ei kannata tema raskust välja, siis haarake kala jääaugus käega.
 
 
Talvel on kasulik kalakoht sisse sööta peenemate sääsevastsetega või tükeldatud vihmaussidega. Peab ainult silmas pidama, et sääsevastne võib olla "must" ja tal võib olla juures teise veekogu lõhn. See aga ärritab kala. Eelnevat arvesse võttes tuleb enne kalalkäiku sääsevastsed pesta läbi peenikese sõela, prügi ja ka surnud vastsed jäävad sõelale ja mis kõige tähtsam - puhas vesi eemaldab võõra lõhna.
 
 
Näkkamise ajal paindub nooguti ridva otsas allapoole. Pidage meeles, et liigu järsku haakida pole vaja, sest tamiil võib katkeda või nooguti murduda. Paljud kalamehed, kes peavad jahti ahvenale, kasutavad kergeid õngeritvu, mille otsik on metallist ja selle külge on joodetud metallriba - stopper nooguti painutamiseks, mis on painutatud otsaga ülespoole. Haakimisel ja kala jääauku juhtimisel mõjub peamine raskus stopperile, mitte aga tundlikule noogutile.
 
 
talipuuginipid-1


 
 
 
 
Algallikas: Ajakiri Fish
 
 
Kalaportaal, 2013
 
Loetud 3770 korda