Loomsed söödad konksu otsas (II osa)

Kärbsetõuk

Kärbsetõugud ehk kärbsevastsed on lihakärbse ja suure sinise kärbse vastsed. Neid võtavad meelsasti igasugused lepiskalad. Kärbsetõuk väga populaarne konksusööt terves maailmas.

Kust kärbsetõukusid saada? Tõukusid müüvad kalastuspoed, kuid neid saab ka ise korjata: elamu lähedale kuhugi varjulisse kohta, näiteks lahtisesse kuuri, riputatakse liha-, maksa- või kalatükike. Peagi lendavad kärbsed sellele munema. Munadega kaetud sööt pannakse kaussi või mingile alusele, kaetakse riidetükiga ja ümbritsetakse saepuruga, et arenevad vastsed ei saaks laiali ronida. Kümmekonna päeva pärast hakkavad vastsed nukkuma.

karbsetouk

Et kärbsetõugud soojal ajal kauem säiliksid, tuleb neid keeta. Vesi aetakse keema, puistatakse vastsed vette ja lastakse 2—3 minutit keeda. Selle aja jooksul vajub enamik vastseid keedunõu põhja. Pinnale ujuma jäänud isendid võib ära visata. Põhjavajunud vastsed kogutakse riidest kotikesse ja riputatakse tahenema. Enne lõplikku kuivamist asetatakse kotike koos tõukudega hästi jahedasse kohta, kus nad pikemat aega säilivad.

karbsetouk-3

Erinevad kärbsetõugu konskule ajamise viisid

Et vastsed konksu otsa torkamisel tühjaks ei jookseks, pannakse nad eelnevalt mõneks ajaks äädikasse - see muudab nad tihkemaks ja paremini konksu otsas püsivaks. Elusaid vastseid säilitatakse purgis, puistatakse neile kergelt liiva või kuiva peeneks tambitud savi peale ja söödetakse neid kala- või lihatükikestega. Purk tuleb pealt hoolikalt kinni siduda, et vastsed laiali ei saaks ronida.

Tähtis on vastseid talveks valmis varuda, sest sel aastaajal on nad sääsevastsete kõrval parim sööt õnge ja kirptirgu kasutamisel. Talveks varutavaid vastseid tuleb kasvatada septembri lõpul või oktoobri algul ning paigutada 100 - 200 kaupa puhtasse klaaspurki. Hästi sobib selleks pooleliitrine plastikkaanega suletav purk. Vastsete peale puistatakse märga liiva kuni purgi suuni. Vint purgi suul ja kaanel kaetakse kontoriliimi või plastiliiniga. Seejärel keeratakse kaas purgile peale. Liim või plastiliin kuivab ning takistab õhu juurdepääsu purki. Paari päeva pärast lakkavad tõugud end liigutamast ja surevad.

Kolmest-neljast purgitäiest vastsetest jätkub kalastajale kogu talveks. Purke hoitakse keldris või külmutuskapis, kus temperatuur on +1 kuni +7 °C.

Enne kalaleminekut pistetakse purgisuu (kaane ulatuses) kuuma vette ja hoitakse seal seni, kuni liim sulab ning kaas lahti tuleb. Kui vajalik kogus vastseid on välja võetud, suletakse purk uuesti. Plastiliiniga sulgemise puhul jääb leotamine kuumas vees ära.

karbsetouk-2

Kooreüraski vastne

Kooreüraski vastsed on valkjad tõugud. Neid korjatakse kuivanud kuuse- ja männikändude, palkide ja küttepuude koore alt. Asjata on neid otsida kuiva koore alt või kõdunenud kändudest. Nad kasvavad 3 - 4 cm pikkuseks.

                                                          kooreurask   kooreurask-2

Kooreüraski vastsed sobivad kõikide lepiskalade püügiks, kuid eriti meelsasti võtavad neid kevadel säinas ja särg. Talipüügil võib proovida kooreüraski vastseid kärbsetõukude asemel. Konksu otsa aetakse neid peast, väikesi mitu tükki korraga. Suvel tuleb neid säilitada jahedas ruumis kuivas või niiskes saepurus. Püügi ajal hoitakse neid väikese karbikesega põues. Talveks tuleb neid korjata sügisel pärast külmade saabumist, sest külmumata vastsed kuivavad ära. Hoida tuleb neid mingis karbis külma käes, kaetuna puupuruga. Enne kalaleminekut soojendatakse vajalik arv vastseid üles ja pannakse karbiga põuetasku.

Maipõrnikas ja selle vastne

maipornikas

Maipõrnikas on hea õngesööt, kui püütakse säinaid, turbi ja tõugjaid. Maipõrnikas sobib hästi ka lendõnge söödaks. Suurema õngekonksu teravik tuleb rinnaku tagant keresse juhtida. Lendlevaid maipõrnikaid püütakse marlist käsikahvaga õhtuti aedades ja parkides. Rohkesti saab põrnikaid, kui neid varahommikuti maha raputada noorte puude, eriti kaskede otsast.

Õngesöödaks sobib ka maipõrnika vastne. See on valge, 3 - 4 cm pikk ning elutseb prahihunnikutes, takja- ja nõgesepuhmastes, vanade puulehtede vahel, lavades ja köögiviljaaedades rammusas mullas. Säilitada saepuruga täidetud puukarbis jahedas ruumis ja toita kohupiimaga. Siis muutuvad nad valgemaks ja sitkemaks.

Vastne lükatakse konksu otsa sissetorkega lõua alt, konksu teravik tuuakse välja sabast või saba lähedalt (joonis). Konks peab olema küllalt suur.

maipornika-vastne

Maipõrnika vastne on põhjaõnge söödaks turva, säina, latika, karbi ja suure särje püüdmisel.

Takjakoi vastne

takjakoi vastsed

Takjakoi vastne sobib hästi talviseks õngesöödaks särje, nuru, roosärje, teivi ja muude lepiskalade õngitsemisel. Vastseid leidub sügisel takjanuttides, mõnes nutis 4 või 5 tükki. Takjanutte tuleb koguda oktoobris ja hoida neid kuivas jahedas kohas (8 - 10° C).

takjad

Vastsed toituvad takjanuttide sisust ja elavad kevadeni. Enne kalaleminekut tuleb vastsed nuttidest välja võtta ja puukarpi panna. Karpi hoida põuetaskus, et vastsed ära ei külmuks. Kasutada kõige väiksemaid, hästi teravaid õngekonkse. Söödaks panna 2 - 4 vastset korraga. Õngekonksu teravik vastse peast läbi torgata.

takjakoi konksule ajamine

Valge värvuse tõttu on see sööt vees hästi nähtav. Hea nipp talipüügiks - kirptirguga püüdes lisada sääsevastsele ka takjakoi vastne, see võib suurendada võttude arvu. Üheks kalapüügiks jätkub tavaliselt 30-40 vastsest. Takjakoi vastsete säilitamiseks sobib väga hästi tavaline penoplastist matõllikarp.

Rohutirts

rohutirts

Rohutirts on hea sööt turva, säina, forelli, harjuse ja särje püüdmisel. Rohutirtse leidub kesksuvel niidetud rohuga luhtadel, kraavikallastel ja põllupeenardel.

Õng söödastatakse rohutirtsuga mitmel viisil. Konksu teravik aetakse peast sisse ja lükatakse keresse või lükatakse konks sisse rinna kohalt ja aetakse kehast läbi, jättes pea vabaks. Ujukiõngega püüdes on soovitatav tiivad ja pikad koivad eemaldada ning konksu otsa jätta ainult tirtsu kere.

rohutirts konsu otsasjpg

Vesilimused

Vesilimuseid leidub vesirooside ülestikku lebavate lehtede vahel. Need on tumepunased või pruunid kõvasti lehe külge kinnitunud ussikesed. Neid tuleb koguda purki vee sisse, kus nad hästi säilivad.

Söödastamisel tuleb õngekonksu teravik limusest keskelt läbi pista, et sööt ristasendis püsima jääks. Niiviisi asetatud limune ujub, tehes kalale atraktiivseid lainelisi liigutusi.

Kalalihatükikesed

Sageli, eriti põuaga ja mere ääres, on ahvenate õngitsemisel raskusi usside hankimisega, sest liivases pinnases ja mere ääres on neid vähe. Siis on heaks söödaks kalalihatükikesed (särje, viidika, ahvena jt. kalade liha).


Kalaportaal, 2013

Loetud 7543 korda