Ohutus talipüügil

Jää on salakaval, ta ei andesta lohakust ja karistab karmilt neid, kes alahindavad elementaarseid ohutusnõudeid. Paljud traagiliselt lõppenud õnnetused võinuks esmaseid ohutusnõudeid jälgides olemata olla. Jääle astudes peab iga kalamees teadma järgnevat:

  • Inimest kannab "terve" jää, mille paksus on 7 cm, kuid arvestama peab siinjuures seda, et kevadine ja sügisene 7 cm paksune jää ei pruugi inimest kanda ja seetõttu soovitavad põhjamaade vetelpäästjad minna jääle, mille paksus on vähemalt 10 cm. "Terve" jää tähendab seda, et jää on ilma pragude, lõhede ja lahvandusteta (väljanägemiselt ühtlane ja sile). Pikipragu vähendab jää tugevust ligi 25 % ja ristipragu ligi 40%.

  • Jää paksuse korral alla 10 cm ärge kogunege kolme-neljakesi salka ja ärge püüdke kala lähemal kui 3-4 m üksteisest

  • Jäätingimused võivad muutuda tundidega. Näiteks hommikul ületatud jõejää ei pruugi õhtul sealt üle jalutada soovivat inimest enam kanda.

  • Jääl viibides arvesta sellega, et lume all pakseneb ta aeglasemalt kui lahtistel lumeta aladel. Sinakas läbipaistev jää on vähem ohtlik kui lumesegused läbipaistmatud kohad.

  • Kasuta jää tugevuse kontrollimiseks jäätuura.
     

jaapuugi ohutus 1 tuur

Jäätuur. Foto: http://www.reisijutud.com. link

  • Kalamehe oluliseks varustuseks esimesel jääl on tugev pikk nöör, mille eesmineja endale ümber keha seob ja mille teisest otsast umbes paarikümne meetri kaugusel teine, tagapool liikuv kalastaja kinni hoiab. Ohtlikku kohta ületades hoia pikk ritv (või tuur) horisontaalselt käes.

  • Jääle minnes võib alati kasu olla vilest, mobiiltelefonist ja umbes 20 meetri pikkusest nöörijupist. Vile kostub inimese häälest palju kaugemale ning selle puhumisel kulub hüüdmisest palju vähem energiat.

  • Ära kanna võimalusel kummikuid, sest neid ei saa sa vette kukkudes jalast ära. Samuti on nendega raske jääaugust välja ronida.

  • Võta jääle minnes kaasa jäänaasklid ja pane nad kaela või mujale kergesti kättesaadavasse kohta (seljakotis või taskus olevatest jäänaasklitest ei ole ohusituatsioonis suuremat kasu).

  • Kui sul ei ole kasutada päästevesti, võib seda asendada seljakott, mille see on veekindlel kilekott vahetusriietega (tuulepluus, fliis, sokid, kindad, müts). Seljakotis olev veekindlalt suletud kilekott riietega aitab teid ka veepinnal hoida.

  • Jääl liikumisel on abi nn jääkepist. Tegemist on umbes kahe meetri pikkuse, ühest otsast terava puust kepiga. Sellega saab kontrollida jää tugevust, läbi jää vajudes saab seda ulatada abivajajale või päästjale ning üksi liikudes on millele jääaugust välja ronimisel toetuda.

  • Mida tormakamalt ja kiiremini sa jääl liigud, seda hiljem avastad, et jää sind enam ei kanna.

  • Kui oled ohtlikule õhukesele jääle sattunud, pöördu tuldud teed tagasi ettevaatlike libisevate sammudega.

  • Ole eriti tähelepanelik järgnevates kohtades:

             - kohad, kus kasvavad kõrkjad;

             - madalikukohad (Männiku karjääris vajus kalamees läbi jää kohas, kus sügavus oli 2,5 m. Paarkümmend meetrit eemal kandis jää autot ja seal oli sügavust 7-8 m);

             - allikakohad (lumekatteta jääl on allikakohad näha tumedamate laikudena);

             - kohad kuhu suubub kanalisatsioon või jõgi (oja, kraav);

             - voolava veega veekogus on jää alati nõrgem kui järves või tiigis;

            - koolmekohad;

            - kohad kus jõgi kitseneb või teeb pöörde;

            - laevatee ehk farvaater.

 

Laskudes kaldalt jääle, mis pärast vee alanemist on rippuma jäänud, väldi sügavaid, lumega kaetud murrukohti. Seal võib kergesti jalgu vigastada.

Ole äärmiselt ettevaatlik lahvanduste (jäävabad kohad jäätunud veekogul) läheduses
 

jaapuugi ohutus 3

  • Pärast tuisku ole jääl eriti ettevaatlik, sest tuisk ajab tavaliselt jääaugud lund täis ning need ei külmu kinni.

  • Kevadine jää on eriti ohtlik. Tuleb vältida voolukohti ja pragusid. Kevadine jää tundub hommikul pärast öökülma tugev ja ohutu, kuid päeval, eriti enne lagunemist, mureneb kergesti ega kanna kalastajat.

  • Kevadisele jääle minnes võtke igaks juhuks kaasa paar pikka latti, sest muidu võib õhtul kaldale tagasitulek võimatuks osutuda. Viimastel päevadel enne jää lagunemist, kui kalda äärde tekivad jäävabad veeribad, võta kalale minnes kaasa peenike tugev nöör, mille üks ots seo kaldal puu või põõsa külge. Nöör vea jääle laskumisrada mööda. Sellega tagad pääsu jääle ja sealt tagasi kaldale.

  • Ära liigu ebakindlal jääl, raske kandam seljas, millest ei saa kiiresti vabaneda. Seljakotti tuleb hoida ainult ühel õlal, et sellest õnnetuse korral kiiresti lahti saada.

  • Ole eriti ettevaatlik, kui ületad jõge allpool paisusid. Seal muutuvad ületamise tingimused kiiresti. Mõnikord pole võimalik oma jälgi mööda tagasi minna juba 2—3 tundi hiljem.

  • Sildade all, kitsastes nõvades laiade võrendike vahel ning väinades saarte vahel on jää ohtlik isegi südatalvel.

  • Kui veekogu iseärasused ja jää tekkimise tingimused pole teada, ära sõida jääle autoga!

  • Tegutsemine läbi jää vajumisel:

    I reegel. Tuleb peatada sügavamale vette vajumine. Aja käed laiali ja kalluta ennast tahapoole, et käte ja kehaga pidurdada ning peatada oma vajumine vette.

    II reegel. Mida rutem sa välja saad, seda vähem riided märguvad ja seda vähem kulub jõudu väljaronimiseks.
     

jääpuugi_ohutus_2
 

  • Veest väljaronimisel peaks järgima mõningaid olulisi punkte:

    - pööra ennast näoga tuldud suunda (tulles jää seal ju ometi kandis).

    - toeta käed (peopesad, sõrmed harali) koos randmetega õlgade laiuselt jääle nii, et ka küünarnukid toetuksid jääle.

    - tõsta oma jalad võimalikult veepinnale (parim keha asend ujumiseks on horisontaalne ning vee alla vajumiseks püstine ehk vertikaalne).

    - kui sul on jäänaasklid, siis suru nende teravikud jäässe, toeta oma keharaskus jääle suunaga taha (mitte suunaga otse alla) ning ennast tugevate jalalöökide edasi lükates ning kätega jääle toetudes tõmba ennast jää peale.

    - jääd ei tohi suruda otse alla. Nii murdub see kõige lihtsamalt. Püüa ennast jääle libistada võimalikult suurt jääpinda enda alla haarates ning jääd justkui jalgade suunas lükates.

    - anna oma hädasolekust teistele märku, hüüa või vilista.

    - tagasihoidlikkus pole hädaolukorras vooruseks ning vees oleva inimese jaoks on oluline ainult üks kriteerium - kas abi saabub õigel ajal või mitte. Seega anna oma hädast teatades abistajatele võimalus kiiresti reageerida.

    - väldi õlgade ja pea märjakssaamist (pea kaudu antakse ära suur hulk soojust ning märg pea kiirendab oluliselt külmetumist ja alajahtumist). 

    - jääle tagasi saades rooma või rulli ennast tuldud teed tagasi, sest seal on jää kandevõime juba kontrollitud. Nüüd jääb vaid tuulevarjulises kohas riided vahetada (kui need muidugi kaasas on) ja ruttu kusagile sooja. Ära häbenege astuda sisse lähimasse majja või peatada autot, et abi saada.

 

  • Läbi jää vajunud inimest päästes:

    - hinda olukorda - mis on juhtunud, mis on õnnetuse põhjus;

    - kutsu abi (hüüa appi ja helista 112);

    - lähene läbi jää vajunud inimesele mööda tema jälgi, viimased 10 m rooma või kasuta oma toetuspinna suurendamiseks abivahendeid (suusad, kelk, kepp jne);
     

    jääpuugi_ohutus_5
     

    - jäta enda ja jääaugu serva vahele umbes endapikkune vahemaa, kuhu saad tõmmata abivajaja;

    - ulata abivajajale nn käepikendus (jope, nöör, kepp, suusk jms) NB! Uppujale ei tohi mitte mingil juhul ulatada kätt - vetelpäästjad harjutava aastaid uppuja haardest vabastamise võtteid ja uppujal on mitme inimese jõud (isegi lapsel on uskumatult suur jõud) ja kannatanu juurde vettehüppamine võib jääda viimaseks hüppeks;

    - tõmmanud kannatanu jääle jäta tema ja enda vahele kuni tugevale jääle või kindlale pinnasele jõudmiseni inimesepikkune turvatsoon (vastasel korral võib jää kahe inimese raskuse all murduda ja vajute koos vette).
     

jääpuugi_ohutus_4

 

Läbi jää vajudes pead arvestama, et + 4 C vees (jääalune vesi Eesti oludes) kaotab keskealine meesterahvas teadvuse kuni 10 minuti jooksul, lapsed ja vanurid veidi varem ning naised veidi hiljem.

Soovita seda artiklit ka kalamehest sõbrale. Ohutut kalapüüki!


Allikad: Läki kalavetele ja Päästeameti kodulehekülg.

Kalaportaal, 2013

Loetud 4962 korda