Nõuandeid ohutuks kalapüügiks

Iga kalastaja peab tundma ohtusid, millega ta veekogul võib kokku puutuda. Mõnikord esineb üsna keerukaid olukordi, mis teadmatuse või hoolimatuse tõttu lõpevad traagiliselt. Kõiki õnnetusjuhtumite võimalusi on muidugi raske ette näha või kirjeldada. Seda enam, et eestikeelses kalastusteemalises lugemisvaras on ohutuse küsimustest üsna vähe juttu olnud. Püüame järgnevalt seda lünka täita mõningate otseste nõuannetega.

Pisut üldisi tarkusi

Kalastaja seljakott peab sisaldama kõik vajaliku, kuid mitte midagi liigset. Kandami sisu sõltub loomulikult püügikohast ja -viisist ning -ajast (püük paadist, paigalpüük kaldal, rändpüük jne.). Rõivastus olgu vastav ilmastikule ja aastaajale: küllalt kerge ja parajalt soe. Kui vähegi võimalik, tuleb kummisäärikuid vältida, sest need kahjustavad jalgu. Talviseks kalastamiseks hankigu igaüks endale soojad rõivad ning jalatsid.

  • Külmal aastaajal pesta jalgu enne väljasõitu külma veega. Siis ei hakka jalad nii ruttu külmetama.

  • Vastavalt püügiaja kestusele ja aastaajale valige sobiv toidupakk. Enne püügiretkele minekut mitte süüa toitu, mis tekitab janu. Pakaste ilmade puhul hoida kaasavõetud toitu (võileibu ja jooki) põuetaskus. Sellega väldime toidu külmumise. Eriti pakastel päevadel tuleb vältida termosega kaasavõetud tulise teevõi kohvi joomist külma käes. Tuline vedelik mõjub lammutavalt hamba vaabale ja põhjustab kurgu haigestumist.

  • Kalastamise ajal ärge tarvitage alkohoolseid jooke. Alkoholi mõjul kaob kontroll tegutsemise üle ning ettevaatlikkus nõrgeneb.

kalapuugi_ohutus_5.jpg
 

Liikumine püügikohale ja käitumine püügil

  • Mitmekesi kalale minnes (eriti videvikus) tuleb käia üksteise taga n.-ö. hanereas, kaotamata eelkäijat silmist ja hoides parajat distantsi, et mitte eelkäija ritvade otsa põrgata, öösel liikudes tuleb taskulambiga enda ees teed valgustada, käia ruttamata, väikeste sammudega ning kanda kaasas pikka keppi või ritva kahtlaste kohtade järelekatsumiseks, enne kui neid läbida. Väikestest soostunud aladest läbi minnes võib oksi jalgade alla heita või panna ristamisi mõned jämedamad kepid.

  • Soostunud piirkondi läbides kontrollige teed võsast lõigatud ridvaga. Vältige alasid, mis asetsevad madalamal ja on kaetud heleda mahlase rohelusega: harilikult on nendes kohtades laukad, mida katab ujuv rohi. Kui vajute laukasse, säilitage rahu ning ärge rabelge vaid järk-järgult toetudes põiki soopinnale asetatud ridvale, upitage ennast üles ja võtke horisontaalne asend, seejärel ajage käed-jalad laiali ja roomake aeglaselt ohtlikust kohast eemale.

  • Kraavi ületamisel mööda purret kasutage toetusritva.

  • Koolme kaudu jõest läbi minnes valige laiem koht, kus jõgi moodustab leet-seljakuid ja saari ning väikesi harusid ja nõvasid.

 kalapuugi_ohutus_4.jpg

  • Soo- ja umbjärvedele tuleb läheneda ettevaatlikult, sest samblast ja rohujuurtest läbikasvanud vetruva kamara kandejõud on petlik ja sageli asub kamara all salalik mülgas.

  • Järsule kaldale lähenedes hoiduge kaldaserva ootamatu varisemise eest. Eriti ohtlikud on savised taimestikuta kaldad, kus kiire voolus on kaldaaluse õõnsaks uuristanud.

  • Spinningut heites veenduge, et teie taga või kõrval ei oleks kedagi ohtlikus läheduses.

kalapuugi_ohutus_3.jpg

  • Vette, põõsasse või puu otsa kinnijäänud lanti lahti rebides hoiduge selle järsu vabanemise puhul löögist (põrkest) näkku.

  • Kummipükstega kalastades rippugu vööl alati lahtine nuga, et kukkumise korral õhu väljalaskmiseks püksisäärde auk torgata.

  • Spinnigut loopides veenduge, et teie pea kohal pole elektriliine või need oleksid kõrgemal kui 30 m.

kalapuugi_ohutus_8.jpg

  • Kalastaja olgu ettevaatlik suplemisega, eriti kui turi higist leemendab. Järsu temperatuurimuutuse tõttu võib kramp tekkida. Üksi veekogu ääres viibides on suplema minek täiesti lubamatu.

  • Olge ettevaatlik kividel püüdes. Mereveest uhutud kivid kattuvad õhukese soolasadestusega ja muutuvad libedaks. Kukkudes niisugustel kividel võib ennast raskesti vigastada.


Aerupaadi kasutamine

  • Kontrollige, et kõikidel paadisolijatel oleksid seljas päästevestid

kalapuugi_ohutus_6.jpg

  • Enne veekogule minekut kontrollige paadi, aerude, tullide ja ankru korrasolekut. Paadis viibides on ohutuse peamiseks tagatiseks kalastaja rahulik ja ettevaatlik käitumine. Kõik varuesemed olgu seljakotis ahtripingil või täävikatte all. Aerud ja tagavararidvad asetsegu korrapäraselt piki paadi parrast.

  • Paadis püsti seistes püüdmisel võtke kõige kindlam asend (näoga paadi täävi või pära suunas) ja asetage jalad kindluse mõttes harkseisu.

  • Püügi ajal ärge tehke paadis järske liigutusi või hüppeid ühest kohast teise. Kala välja võttes ärge kallutage ennast üle paadi serva.

  • Ankur laske vette ainult paadi pärast või ninast. Ankru hiivamisel, eriti kui see on ramba taha või sügavale mudasse kinni jäänud, ärge tõuske istepingile püsti ega toetuge jalaga vastu paadi serva, sest paat võib ümber minna. Ka võib kalastaja ankru järsu vabanemise või nööri katkemise korral tasakaalu kaotada ja üle vastasparda vette lennata.

  • Kiire vooluga jõgedes ärge kasutage karide piirkonnas ankru kinnitamiseks traati või ketti. Tarvitage ainult tugevat nööri. Hoidke käepärast nuga, et vajaduse korral ankrunöör läbi lõigata.

  • Ärge hoidke paati küljega vastu tugevat tuult ja lainet.

  • Üleminekul ühest paadist teise vältige järske liigutusi. Paadis kohti vahetades tehke seda ettevaatlikult, kiirustamata ja paati kallutamata.


Mootorpaadiga merel

  • Mootorpaadiga püüdma minnes kontrollige, et mootor asetseks tingimata paadi pikitelje kohal. Loopige välja paati kogunenud vesi ning jälgige, et seda uuesti liiga palju ei koguneks. Vee mõjul asetub paadi raskuskese ümber ja see võib põhjustada avariisid. Paati ei tohi üle koormata. Paadi ümbermineku vältimiseks vähendage pöörete tegemisel kiirust. Ärge seiske paadis püsti, eriti ohtlik on see pööretel. Enne pöörde tegemist veenduge, et tagant ei tule paate, millega võiksite kokku põrgata.

  • Kategooriliselt on keelatud lõigata suurte laevade ja kaatrite sõiduteed. Mootorpaadiga ärge lähenege suurtele laevadele neist mööda sõites alla 25—30 meetri.

  • Mööduge ettevaatlikult ankrus seisvaist laevadest, parvedest ja poidest, et mitte riivata ankruketti vindiga.

  • Lainetuse ajal ärge lähenege merel veest paistvatele kividele, sest nende vastu põrgates võib paat ümber minna või puruneda.

kalapuugi_ohutus_2.jpg

  • Udus ja pimedas liikuge aeglaselt, et vältida ümberminekut või mootori vigastamist kokkupõrkel teise paadiga, samuti palgi, kännu või ramba otsa sõites.

  • Ilmakaari saab kindlaks määrata kella abil. Kell asetada peopesale nii, et tunniosuti oleks suunatud päikese poole. Numbrilaua keskpunktist tõmmatakse mõtteline joon, mis jagab tunniosuti ja number ühe vahelise nurga pooleks. See joon näitabki suunda lõunasse. Ligikaudu saab ilmakaari kindlaks määrata ka järgmiste andmete põhjal: hommikul kella 7 paiku on päike idas, kella 13 paika lõunas ja õhtul kella 19 paiku läänes.

  • Kui te märkate äikese lähenemist, püüdke enne kaldale jõuda. Kui aga äike tabas teid veekogul, laskuge paadi põhjale, võtke vihmamantel peale ja oodake äikese möödumist.

  • Kui veekogul tekib lainetus, hoidke paati ninaga vastutuult. Kui lainetus on tugev, rutake kaldale, liikudes väikese nurga all tuule suunas ja jälgides, et laine üle parda sisse ei löö.

  • Kaldale või kaile lähenedes vähendage paadi liikumiskiirust ja jälgige teraselt veealuseid objekte, et mitte nende otsa sõita.

  • Kui paat läks ümber sügavas kohas ja lähedal pole teisi paate, ärge kaotage pead, vaid haarake rahulikult paadist kinni ja juhtige ta jalgadega töötades madalale kohale. Ronimine kummulipöördunud paadile on mõttetu: selles asendis on iga paat ebapüsiv ja võib veel kord ringi pöördudes teid tugevasti lüüa või enda alla matta.



Allikas: Läki kalavetele.

Kalaportaal 2013

    Loetud 2523 korda