Lantide ABC. Plekklandid.

Suurem osa plekkantidest välimuselt kala ei meenuta või meenutavad neid kaudselt. Seepärast on üsna raske põhjendada, miks veekiskjad plekklanti (ehk võnkuvat lanti) ründavad. Niisama veekogu põhjas lebavat lanti röövkala kunagi ei haara, kuid andes peibutisele võnkuva liikumise, võib tulemuseks olla kena saak.

Plekklandid sobivad kõikidesse veekogudesse. Need, kes püüavad madalas vees, vajavad aeglaselt uppuvaid lante, mis on laiad ja õhukesed. Kes püüab kiires vooluvees, vajab kitsaid ja raskeid lante - selliseid lante on kerge ka täpselt soovitud kohta heita. Suurtes ja sügavates veekogudes suuri kalu jahtides toimivad kõige paremini rasked ja paksemad landid.

Tõenäoliselt ründab röövkala plekklanti seetõttu, et näeb hästi landi võnklevat liikumist. Kindlasti pole harvad juhud, kus kiskja vaid jälitab läbi vee liikuvat lanti, aga ei ründa. Sellisel juhul soovitaks landi kerimise ajal aeg-ajalt muuta kerimise kiirust ja teha ridva otsaga liigutusi erinevatesse suundadesse: külgedele, üles-alla. Nii toimides teeb lant igasugu veidraid liikumisi, mis võivad provotseerida kiskjat lanti ründama.

plekklant-1


Teine meetod kala ülekavaldamiseks on kerida lanti astmeliselt. Sel juhul lastakse landil peale viset sügavale vajuda, kerima hakates tõstetakse ridvaots ülespoole, et lant kerides kerkiks ülespoole. Nii paar meetrit kerinud, katkestatakse kerimine ja suunatakse ridvaots alla, see liigutus toob kaasa landi taaslaskumise sügavamatesse veekihtidesse. Just sellisel hetkel tihti lanti rünnataksegi. Selline saehammast meenutav landi kerimise stiil on hea efektiivsusega eriti kevadel ja sügisel, mil kiskjad on külma vee tõttu üsna laisad.

Kui püüate paadist, võib plekklanti kasutada järelevedamiseks. Selleks sobivad kõige paremini kitsad ja pikad võnkuvad landid. Väga oluline on sellisel juhul kasutada pöörlaid. Ilma pöörlata keerdub jõhv ruttu ning peate selle varsti välja vahetama.

On ka lante, mis on varustatud värvilise klaaspärliga. Klaaspärli tahud peegeldavad valgust võrreldes landi külgedega ka erinevate nurkade alt. Klaaspärl toimib paremini selgemas vees (efekt on parem hästi valgustatud veekihtides).

                        kuusamo-professor  Kuusamo-räsanen

Vasakul klaaspärliga Kuusamo Professor ja paremal Kuusamo Räsanen

Paljud tootjad valmistavad kindlale kalale orienteeritud lante. Üks selline lant on Kuusamo Hauki ning ta on ette nähtud havipüügiks. Läbi vee liikudes tekitab Kuusamo Hauki suure amplituudiga aeglasi võnkeid ja see on havidele meeltmööda.

Kuusamo-Hauki

Kuusamo Hauki

Käes on südasuvi, veekogudes vohab veetaimestik. Nendes kohtades, kus on veetaimestikku (taimestiku varjus on kaladel end peita ja saaki varitseda), on tihti ka kiskjad ja mida tihedam on taimestik, seda suurem on tõenäosus, et just seal peetakse jahti.

Kahjuks on tavaliste plekklantidega rohu sees väga halb püüda - lant on pidevalt kinni ja konksud maltsa täis. Õnneks on  selliste tingimuste puhuks olemas rohuvabad landid, mille külge jääb rohtu oluliselt vähem kinni.

Lõviosa rohuvabadest lantidest on varustatud landi kere külge kinnitatud ühe haakekonksuga, mille ots on kaitstud terasvedruga (näiteks Eesti kalameeste hulgas väga populaarne Rapala Minnow Spoon), teistel on surutud kolmiku kaks haru vastu landi keret ja vaba haru kaitstakse vedru(de)ga.

                              rapala-minnow-spoon

Rapala Minnow Spoon

Ise eelistan siiski neid rohuvabu lante, mis on varustatud kolmikkonksuga. Kogemus näitab, et kolmikkonks hoiab kala paremini kinni. Ise kasutan edukalt Abu Garcia lanti Fish Trap.

Püüdes kala veekogus, kus on palju taimestikku, on oluline teada, et kiskjad paiknevad seal tihti just pindmistes veekihtides. Sellest ka vajadus juhtida lant läbi pindmise veekihi (kerima tuleks hakata kohe peale landi vettekukkumist ja suurema kiirusega). Ridva otsaga võib teha üksikuid lühikesi tõmbeid, mis äratavad lihtsamini kiskja tähelepanu ja teevad niiviisi landi mängu atraktiivsemaks.

Artikli autor: Pyherkala

Kalaportaal 2012

Loetud 4695 korda