Mõne sõnaga talvisest kalastamisest ussiga

Väljavõte raamatust "Õngemeeste meenutusi". Tallinn 1969

Õngitsemine ussiga läheb hoogu siis, kui jää alla hakkab värsket vett jooksma, millest kala tunduvalt elavneb. Õngitsemis-tirgutamisvars valitakse nüüd vähem okkaline, peenema pitsiga ja pikem, õngekonks ebatavaliselt suur, tina raskus umbes 10 cm konksust kõrgemal, ujuk puudub. Püük algab jällegi põhjast õrna raputamisega, kusjuures sööta keritakse pidevalt ülespoole. Mõnikord võtab ahven juba põhjas niivõrd aplalt, et teda üles meelitada polegi mõtet. Õige püük toimub siiski peamiselt jää all (meetri-poolteise sügavuses).

Et ujuk puudub, tuntakse ahvena käitumist käe kaudu. Ainult kõva praktika juhatab püüdjale, millal haakida või millal veel pisut järele anda. Jälle on Peipsi kalur meist ees, kuigi harrastuskalamehel on nüüd hariliku konksu asemel kirplant ning ujuv või uppuv ujuk. Jälle ei jõua meie nende meisterlikkust ja saake ära imestada!

Kevadtalvisel ussiga püügil käib kalaluure kõigi endiste reeglite kohaselt, ainult et siis liiguvad «piilurid» rohkem voolukohtades, teades ja tundes ahvenaparvede rännuteid kudemispaikadesse. Ja kui siis mõni «voolusoonekese» peale satub, võib ka ussiga päeva jooksul oma paar puuda ahvenaid välja võtta. Püütakse peamiselt punase sõnnikuussiga.

Noore jää ajal on parimateks püügikohtadeks Lämmijärvel osutunud Laaksaare madal, Laane laht, Jõepera alune, Naha ja Tooste kallas ning Berezje sopp. Ka hiljem, kui jää veel autot ei kanna, kasutatakse samu püügikohti. Seejärel läheb kala sügavamale. Kudema tulev luts ajab ahvenaparved kaldast minema. Siis võib püük Lämmijärvel järvel edukalt jätkuda Mehikoorma sügaviku ääres, Jõepera «platool» (suur ühtlase põhjaga ala, kus erilist voolu ei ole), Piirisaare lähedale ja Jablonitsa lahe loodeosas Tsuhmeni või koguni idaosas.

Lutsu kudemise ajal ja pärast sedagi kestab püük vahelduva eduga Pihkva järve keskosas nii kaua, kui traktor peale pääseb. Siis läheb rannakalureil lahti tindipüük ning harrastajad peavad paremad ahvenapüügikohad noodaloomustele loovutama. Võrulased hakkavad rohkem Lämmijärve tsooni kogunema. Mehikoormas hakkab ahven esimesena ussi võtma ja püük läheb keerukamaks.


Kalaportaal, 2011

Loetud 1809 korda