Talipüük. Püük sikutiga (I osa)

Talvelandid ehk sikutid, mis on mõeldud ahvenapüügiks, on olemas peaaegu igal kalamehel. Enamus püüab ahvenat talvel landiga ainult esimese ja viimase jääga, aga see on tegelikult väga lühike aeg. Pärast südatalve saabumist, esimese ja viimase jää vahel ei kasuta tavaliselt kalamees talve lante, kuna peab neid väheefektiivseteks. Järgnevas artiklis tahame süstematiseerida landipüüki ja tehnikat kogu talveperioodi jaoks.
Tegelikult ei jää sikutipüük sugugi alla harrastuskalameeste kirptirgu püügile, isegi kõige karmi­mal südatalvel. Kohati on selline püük isegi söödastatud kirptirgu püügist saagirohkem. Loomulikult saavutasime edu suure töö ja vaeva nägemisega, töö­tades välja maksimaalselt efektiivse landi ja püügitehnika. Pikkade katsetuste ja samuti ebaõnnestumiste tulemusena saab meie poolt väljatöötatud tehnika abil kalu igsuguse ilmaga ja sõl­tumata talvest. Talvine püük sikutiga on omaette kirg. Selline püük kisub endaga niivõrd kaasa, et eneselegi märkamatult, kui olete korragi proovinud, jääb see külge kogu eluks. Nii mõnigi kalamees ei võta peale sikutiga püügi selgekssaamist tavalise kirptirguga püügiriista enam kunagi kätte.

Sikutiritv

Ridva konstruktsioon ja kvaliteet on väga täht­sad sikutipüügil. Tähtis on teada, millised müügil olevad ridvad on mõeldud püügiks madalas veeko­gus ja millised süvaveeliste veekogude jaoks. Madala vee püügiritv on tavaliselt pehme või keskmiselt painduva otsikuga, mis külma käes ei murdu, vaid säilitab oma elastsuse. Ketas on tavaliselt konstruktsiooni valatud ja kinnise kor­pusega. Nendel ketastel kasutatakse peenikest tamiili (0,12-0,14 mm). Nooguti on hästi tundlik. Landi jääauku laskmiseks tuleb tamiili ketta pealt ridvaotsast minimaalset jõudu rakendades tõmma­ta. Püügiriistale sügavas vees on aga teistsugused nõudmised. See peab olema kerge, suure lahtise kettaga, millel on sisemine pidur. Ridva otsik peab olema pikem ja nooguti vastava tugevusega ning tamiil peab noogutist vabalt läbi jooksma, mis on vajalik landi kiireks põhja peale viimiseks.

ridvad


Kalamees laseb landi jääauku, vajutab stopperile ja lant hakkab sujuvalt oma raskusega põhja poole liikuma. Sellised ridvad, mille puhul tuleb tamiili käsit­si veest välja lapata, sügavas vees püügiks ei sobi, kuna nende töökor­da seadmine ja püük nendega on väga aeglane. Soovitav on, et nii madala kui ka sügavavee ridva käepidemel oleks koht, kuhu lanti kinnitada. Selliselt ei jää lant transportimisel kuhu­gi kinni ja ei saa vigastada, muutudes püügikõlbmatuks. Kui landi kinnitamise võimalus puudub, tuleb pärast igat kalalkäiku lant otsast ära võtta ja eraldi karbis kaasas kanda, kuid selline tegevus on küllaltki tülikas.

Nooguti (signalisaator)

Landiga püügil täidab nooguti kahte osa. Esiteks annab märku kala võtust ja teiseks pehmendab landi mängu. Isevalmistatud nooguti puhul võib madalas vees püügil kasutada plastikust või jalgratta ventiilikummist valmistatud 4-6 cm pikkust noogutit. Õigesti vali­tud nooguti peab landi pinge all läbi painduma 45° nurga all.

noogutid


Sügaval püüdmiseks peab olema noogutil kas tihedalt keritud vedru või siis kummitoruke. Tamiil peab neist mõlemist saama vabalt läbi joosta. Nooguti pikkuseks peaks olema 6-7 cm.

Tamiil

Landipüügil on vajalik kasutada pehmet tamiili. Jäika tamiili kasutatakse väga harva, kuna see ei lähe sikutamise ajal korralikult sirgu ja lant ei mängi hästi. Peale selle ei pea jäik tamiil kõige tavalisemat sõlme, isegi kui tamiil on näitajate poolest tugev, siis ikkagi ei soovitata seda kasutada. Poes talitamiili valides tuleb kindlasti kontrollida selle materjali sõlmede pidavust ja tuleks veenduda, et see oleks pehme. Valmistudes püügiks madalas vees, varustage ritv 0,12- 0,14 mm läbimõõduga tamiiliga, sest siis saab kasutada ka kõige väiksemaid lante, mille mäng jämeda tamiili korral ei peibuta kala. Sügavalt püüdmisel ei tasuks kasutada jämedamat tamiili kui 0,14-0,17 mm. Sellise tamiiliga saab püüda ka proovides küllaltki raskeid lante. Tamiili venivus pikalt lahti kerituna on piisavalt suur, et leevendada suure kala järske haaramisi. Nende venivusprotsent küünib kuni 20-ni.

Landid

Landiga püügil sõltub edu väga paljudest faktoritest, kuid esmalt siis­ki landist endast. On olemas tohutul hulgal igasuguseid lante ahvena püügiks. Me ei kavatse neid kõiki kir­jeldama hakata, vaid peatume kahel universaalsetena tunduvatel lantidel.
Kõigepealt peavad ahvenapüügi landid vastama järgmistele para­meetritele:

  • need peavad olema keskmise pikkusega (2,5-6 cm);

  • mäng peab olema stabiilne ja hea mitut erinevat püügitehnikat kasu­tades;

  • madala vee jaoks peavad need olema kerged, sügava puhul aga rasked;

  • lant ei tohi püügi ajal tamiili külge konksuga kinni haakuda;

  • lante peab olema mitut värvi.

Tänapäeval on kalastuskauplustes ja turgudel saadaval väga suurel hulgal erinevaid sikutipüügi lante, mis on mõeldud ahvenapüügiks. Siin võite kokku puutuda täieliku haltuuraga, kuid samas on suurepäraselt valmis­tatud ja väga kvaliteetseid lante. Tuleb endale aru anda, et ostes ilusa ja heade püügiomadustega landi, võite kalast siiski ilma jääda, samas kui teine kalamees tõmbab sellise landiga kõr­val palju kalu välja. Kogu saladus peitub teie oskamatuses seda lanti mängima saada. Iga landi ostu puhul on tähtis seda kodus testida. Enamjaolt toimub selline tegevus ääreni veega täidetud vannis. Kuid tuleb meeles pidada, et vannis saate sooritada ainult lühikest tõmmet. Seadnud nüüd landi püügikorda, tuleb veekogus kasutada samuti lühikest tõmmet. Juhul kui armastate püüda püsti seistes, siis arvestage sellega, et seistes tuleb tõmme alati pikem ja lant tuleks sellisel juhul ümber testida ja mäng vastavalt korrekteerida. Head mänguomadused, suurepärased ja mugavad reguleerimisvõimalused on sellistel lantidel nagu Nael ja Peipsi sikuti. Nendest teemegi allpool veidi juttu.
Mõlemad valmistatakse õhukesest plekist ja täidetakse jootetina või seatinaga. Seatina kasutamisel tekib siiski mõningaid tehnilisi raskusi ja lihtsam on ikkagi kasutada tavalist jootetina.
Nael on oma konstruktsiooni poolest väga lihtne. Koosneb pikuti kolmnurkseks murtud õhukesest ple­kist ja sinna sisse valatud tinast. Selle landi raskuskese asub peenemas eesosas. Vaatamata selle landi konstruktsiooni lihtsusele on selle mäng väga stabiilne.

nael


Seda lanti on nii lihtne valmistada, et ilma erilise vaevata suudate õhtu jooksul neid oma 30 tükki valmis meisterda­da, kuid kahjuks tulevad nad kõik erineva suuruse ja erineva kaaluga.
Peipsi sikuti on rohkem kala moodi, kuid püügiomaduste poolest samasune kui Nael.
Valmistamine toimub samuti nagu Naela puhul, välja arvatud väike erinevus välimuses. Plekist toorikut tuleb eelnevalt natuke painutada, mis muudab küll jootmise raskemaks.

peipsi-sikuti


Neid lante võib valmistada jäi­galt kinnituvate konksudega või siis vabalt rippuvate kahe või kolmeharuliste konksudega. Sellisel konksude asetusel on oma plussid ja miinused. Jäigalt kinni­tatud konks laseb landil väga sta­biilselt mängida, kuid aeglaselt vaibuvaid võnkeid tekitab selline lant vähem. Järelikult peab ka paus tõmmete järel olema väiksem. Vabalt rippuva konksuga lant män­gib küll kehvemini ja tükib konksuga tamiili kinni jääma, kuid aeglaselt hääbuvaid võnkeid tekitab kauem ja see on südatalvisel püügil väga tähtis. Paus on sellisel landil 10-12 sekundit ja lant ise liigub aeglasemalt.

Loe artikli II osa siit.

Algallikas: ajakiri Fish

Kalaportaal, 2011

Loetud 10066 korda