Meriforelli püügi põhitõed

Soojad sügisilmad on hakanud taanduma ja paljud kalamehed kibelevad mere äärde. Kätte on jõudnud aasta teine meriforelli hooaeg. Kuna paljud kalastushuvilised pole varem merikapüüki proovinud, siis toome välja mõned nõuanded, mida tuleks selle kala püügil arvesse võtta.

  • Sügisel võib kala tulla väga madalasse vette, seepärast on mõistlik alustada püüki kaldalt, loopides nii otse mere suunas ning kindlasti ka paralleelselt kaldaga. Kala võib olla lausa paari meetri kaugusel kaldast. Alles seejärel võib vette minna.

  • Meriforell on väga ettevaatlik kala, seepärast tuleks vette astuda võimalikult vaikselt ning oma jalgealust kontrollides. Vesi on hea helijuht ja hooletult lahtistele kividele astumine võib kala eemale peletada. Niiviisi võid väga lihtsalt ära rikkuda nii enda kui kaaslaste püügi. Paljud merikagurud sügisperioodil üldse vette ei lähegi. Visatakse kaldalt sinna, kuhu vaja ja kogu liikumine on hulka vaiksem. 

  • Soovitav on kasutada vilttaldadega kahlamissaapaid, kuna need ei ole märgade kivide peal nii libedad nagu kummitallad. Kindlasti ei tohi kasutada igasugu keppe ja roikaid tasakaalu hoidmiseks. Nendega põhja toksimine peletab kalad eemale.

  • Merikapüük erineb nt haugipüügist. Seda ei tohiks teha niiviisi, et sammud vette, loobid mõned minutid ringiratast, saad aru, et kala pole, lähed seejärel kaldale, siis kümne meetri kaugusel uuesti vette, jälle paar minutit loopimist jne. See viimane on suhteliselt kindel meetod, kuidas kala mitte saada. Meriforelli püügil tuleks vaikselt püügikoht sisse võtta ning loopima hakata. Seda peaks tegema ühe koha peal päris kaua. Niikuinii kala kuuleb sinu vetteminekut. Veetes iga püügikoha peal piisavalt aega, tõstab lootust kala võtma saada.

  • Sobivaim veetemperatuur merika püügiks on 8 - 13 °C.

merikas4

  • Püüda võib nii monofiili kui nööriga, kuid rohkem levinud on monofiili kasutamine, kuna monofiil venib kala väsitamisel ja ei ole vees ka nii nähtav.

  • Sobivaim ridva pikkus on 2,7 - 3,1 m.

  • Külma vette sobivad aeglasema mängu ja sinakas-hõbedaste toonidega landid, soojemasse vette vilkama mängu ja roheka-kollaka tooniga landid. Väga külma veega tasub proovida lillakaid toone. Külmaga võiks lant olla ka natuke suurem (ca 10 cm).

  • Soovitav on kasutada hõbetatud lante, sest need paistavad vee all kalale loomulikumad.


3,1 kg meriforell Gotlandi saarelt

  • Oluline on jälgida tuule suunda, sest tuul liigutab pinnavett. See on eriti tähtis just piirijuhtudel - varasügisel, kui on vaja, et maatuul viiks sooja pealt ära ning varakevadel, kui on vaja, et meretuul tooks sooja vee kaldasse. Spetsialistid püüavad peamiselt vastutuult - tuul toob kala. Näiteks pikk ja peenike poolsaar läänetuulega: siis toimub püük läänekaldal, ehk seal, kuhu tuul ja laine peale käivad.

  • Ka lainetusele peab tähelepanu pöörama. Peegelsile vesi ei ole kindlasti sobiv,  tormine ilm teeb endale püügi ebamugavaks, sest siis on kala sügavamal vees (seal on vaiksem). Tormisema merega tuleks otsida veidi varjulisemaid nukke ja nurgataguseid. Hea on kerge vahuharjaga ühtlane laine (ehk "jänes on peal").

  • Kevadel tasub meriforelli otsida madalamatest lahtedest, sest sealt leiab ta toitu lihtsamini (kuna madalas soojeneb vesi kiiremini ja sellega kaasneb ka elutegevuse kiirem käivitumine). 

  • Varakevadel on tihti edukas püük liivasel põhjal, sealt edasi on märksõnaks tumedam põhi.

  • Sügisel meeldib merikale mage vesi ja kalad võivad hoida merrevoolavate ojade lähedusse.

merikas

  • Kala peidab end tihti hapnikurikkamates kohtades, need on piirkonnad, kus saavad kokku külm ja soe vesi, astangukohad ning paigad, kus vesi vastu kive peksab.

  • Sügisel, kui kalad hüppama hakkavad, viska lant hüppekohast mitme meetri kaugusele, sest kala liigub hüppekohas edasi. Väidetavalt hüppav kala lanti eriti ei tahagi, pigem see kala, keda näha ei ole.

  • Meriforell võib ujuda ka parves, seepärast tasub peale kala saamist samas kohas veel proovida.

merikas2


Artikli koostamisel on kasutatud Rein Truumetsa ja Raimo Kummeri artikleid teostes "Meriforelli raamat" ning "20 Eesti kalakohta (2 osa)"  Kalaportaal soovitab kalastushuvilisel need raamatud kindlasti ka soetada, tegemist on väärt lugemisega. Lisaks mainitud raamatutele on kasutatud ka Sven Laaneti tähelepanekuid ja nõuandeid.

Kalaportaal, 2011

Loetud 18408 korda