Värvitoonid vee all

Ilmselt on enamus meist proovinud vaadata läbi värviliste klaasidega päikeseprillide ja avastanud, kuidas need muudavad meid ümbritsevaid värve. Pannes ette näiteks kollased prilliklaasid, filtreerivad klaasid valguse ja kõik muutub heledaks ka siis, kui õues on juba pimedavõitu või on taevas pilvine.

Nii nagu filtreerivad prilliklaasid valgust inimese jaoks, on vesi samasuguseks filtriks kaladele. Mida sügavam on vesi või mida kaugemal on kala vaadeldavast objektist, seda tugevam on filtriefekt.

Veel on kolm filtreerimise põhitooni: sinine, roheline ja punakaspruun ja kõigil neil on erinev efekt kala vaatlusobjektidele. Võtame näiteks ühe üsna levinud landitooni - punase ja vaatleme, kuidas muutub punase toon vastavalt vee värvusele.

toonid_orig

Pildistatud ilma filtrita

Sinine vesi filtreerib välja punase tooni, nii et seda tooni landid muutuvad oluliselt tumedamaks (hea näide on puna-valge Aglia, mis on foto vasakul servas). Mida sügavam on vesi, seda suurem on efekt, näiteks 3-4 meetri peal muutub punane toon juba mustaks.

toonid_sinine_filter

Pildistatud läbi sinise filtri

Roheline vesi filtreerib välja punase veel kiiremini, nii et juba madalas vees näeb kala punast tooni mustana.

toonid_roheline_filter

Pildistatud läbi rohelise filtri

Punakaspruun vesi muudab punase oluliselt heledamaks, jällegi on hea näide puna-valge Aglia.

toonid_punane_filter

Pildistatud läbi punakaspruuni filtri

Pildil olevatest lantidest on kõige universaalsem papagoivärvides Mepps, mille puhul on vähemalt üks landi toonidest nähtav erinevat värvi veekogudes. Samuti loob hea kontrasti must lant valgete täppidega.

punane riie

Punane riie vee all, 15 m sügavusel

Lisaks vee värvile peab arvestama ka üldiste valgustingimustega, kuna valgus mõjutab filtriefekti tugevust - kui väljas on pimedam, on ka efekt tugevam. Filtriefekti mõjutavaid tegureid on veelgi, näiteks lainetus ja päikese asukoht.

Tähelepanuväärne on ka hõbedase landi valgusefekt. Kalamehed tavatsevad nendele lantidele anda ühisnimetuse - hõbedane, kuid tegelikult on pinnakatetel vahe sees. Kasutusel on nii nikkel, kroom kui ehe hõbe. Neist viimane, ehe hõbe, tekitab vee all oluliselt parema valgusefekti, kui kroom või nikkel (helevalge välgatus, mis on nähtav ka sügavas vees). Kroom ja nikkel paistavad pakis küll kenad ning läikivad, kuid vee all on nende valgusefekt üsnagi tuhm ja kergelt pruunikas.

h6be

Läbi filtri pildistatud landid. Parempoolse landi pinnakate on ehe hõbe.

Nagu on näha allolevalt graafikult, on rohelised, sinised ja lillad toonid need, mis muuda oma tooni ka sügavas vees. Nende hulka võib lisada veel ka valge.

toonid vee all

Värvitoonide hajumine vastavalt vee sügavusele

Värvitoonide filtriefektidega on eksperimenteerinud ka võrguga püüdvad kalurid, värvides võrgud üle sellise värvitooniga, mis antud püügiveekogus vee all kõige silmatorkamatuks muutub.

Olgu siin ära toodud veel mõned tõed vee ja valguse kohta:

  • Eesti meredes on keskmine nähtavus suvel 2-3 meetrit, sügisel võib nähtavus paraneda kuni 10 m, kui tormid vett segi ei peksa. Ajutiselt võib selliseid hetki olla kuni maikuuni, kui vetikad jälle kasvama hakkavad.

  • Valgus sumbub mitu korda kiiremini kui õhus. Eestis võib suve keskpäeval 30 m sügavuses olla pilkane pimedus.

  • Valguse peegeldumine veepinnalt: vee alla jõuab vaid osa veepinnale langenud valgusest. Teine osa valgusest peegeldub tagasi. Vee alla jõudnud valguse hulk sõltub valguskiire ja veepinna nurgast. Kui see on 90 kraadi, peegeldub valgust tagasi kõige vähem. Mida väiksema nurga all päikese kiired veepinnale paistavad, seda rohkem valgust vee alla jõuab. Langemisnurga muutudes läheb vee all tunduvalt kiiremini pimedaks kui vee peal.

  • Paljudes Eesti veekogudes on see omapära, et vetikad muudavad kogu valguse vee all roheliseks.

  • Valguskiirte murdumine vee all. Selle efekti mõjul tunduvad kõik veealused objektid 25% suurematena ja lähemal. Ühtlasi on ka vaateväli tunduvalt kitsam.



Kasutatud allikad:

http://www.mepps.com

http://www.deep-six.com/page77.htm

http://www.greatlakesfisherman.com/forums/showthread.php?t=247

http://www.online.ee/~peeprada/allfoto/evalgus.html

 

Kalaportaal, 2011

Loetud 6435 korda