Kasulikke teadmisi kaladest ja kalapüügist

“90% kaladest püütakse välja 10% kalameeste poolt” - selline on vana tarkus, mis on levinud teiselpool maakera. Kuigi nende numbrite täpsust on raske tõestada, on üks asi siiski selge: mida paremini tunned kalapüügi põhiprintsiipe ning kalade harjumusi, seda väiksem on ka võimalus tühja kotiga koju tulla. Otse loomulikult on väga tähtis võimalikult palju kalal käia ning vee peal kogemusi omandada. Selles artiklist leiad mõningaid nippe ja nõkse, mis loodetavasti aitavad pääseda lähemale 10% kalameeste seltskonnale. Näpunäited on kokku kogutud paljudest erinevatest allikatest ja siin leidub nii teaduslikult tõestatud fakte kui “rahvatarkust”.

1) Kudemisajal võivad kalad toitumist vähendada ja seepärast kaotada huvi landi kui söögiobjekti vastu. Samas võib juhtuda, et kudevad kalad ründavad lanti hoopis eesmärgiga oma territooriumit kaitsta .

2) Kui vesi langeb, liiguvad enamus kalu allavoolu või sügavama vee poole (vee tõustes vastupidi). Järskude veetaseme-, temperatuuri- ja ilmamuutuste korral kalade toitumise aktiivsus reeglina väheneb.

3) Kui nähtavus vee all on vähem kui 0,6 m, võib see raskendada nende kalade püüki, kes ründavad lanti nägemise peale (näiteks haug). Sel juhul mängib üsna suurt rolli landi valik - sobilikumad on aktiivsema mängu (sh kõrisevate kuulikestega) ja erksamate toonidega landid.

kala


4) Enamus kaladel on teatav võime eristada värve. Kõige paremini suudavad nad eristada punast värvi, kuid see on nähtav vaid lähedalt. Sügavas vees on kõige nähtavamad sinised ja lillakad toonid.  

5) Sööda või landi valikul peaks arvestama, et see sarnaneks nendele organismidele kellest püütav kala toitub.

6) Ära jää liiga kaua ühe ja sama landiga püüdma - kui kala ei võta, proovi erinevaid lante, värve ja ära jää ühele kohale loopima kauemaks kui 15 min.

7) Väikesed muudatused kerimistehnikas ja kerimiskiiruses võivad osutuda väga oluliseks. Näiteks väidavad ookeanitagused profid, et sealse väga populaarse püügikala huntahvena (ingl. k bass) eduka püügi saladuseks on põhiliselt tehnika. Üldine teada-tuntud soovitus on järgmine: külmas veel liiguta lanti aeglasemalt, soojemas kiiremini.

8) Igal liigil on oma eelistus temperatuuri suhtes. Ka kalad püüavad hoida võimalikult lähedale eelistatud temperatuurile ja see mängib nende liikumises tihtipeale väga suurt rolli.

9) Reeglina eelistavad kalad kevadel, talvel ja sügisel võimalikult sooja vett ning suvel jahedat.

10) Tume vesi soojeneb kiiremini ja jaheneb aeglasemalt kui selge vesi, seetõttu tasub varakevadel ja sügisel kalu otsida pigem tumedamast veest.

11) Sogane vesi või pilvised ilmad vähendavad vettejõudvat valgushulka, seetõttu võivad öösiti toituvad kalaliigid (näit linask ja angerjas) toituda sel ajal ka päevavalges.

12) Võttu võib mõjutada ka õhurõhk. Langeva õhurõhu korral muutuvad kalad aktiivsemaks, tõusva õhurõhuga passiivsemaks.

forell


13) Väljendil “kirdetuul viib ka kala pannilt minema” on oma tõetera sees. Tuulesuund võib võtule tõepoolest mõju avaldada, kuid see mõju seisneb tegelikult muudes ilmastikutegurites, mille tuulesuuna muutus endaga kaasa toob.

14) Pilvkattel, vihmal ning külmadel õhumassid suvisel ajal on jahutav toime, mille tulemusel ka kalade aktiivsus suureneb.

15) Suuremad röövkalad on oma toitumisel kõige efektiivsemad hämaras, sest siis suudavad nad end kõige paremini varjata.

16) Paljud kalad otsivad kohti, kus end peita röövkalade eest või puhata. Sellised paigad on tihtipeale ka äratuntavad ka kalamehele - näiteks sügavad augud, kohad rohke veeetaimestikuga, vettelangenud puutüvede all ning suurte kivide läheduses jne. Sellised paigad võivad olla kalade poolt pidevalt asustatud.


Kasutatud allikad:
http://www.wildlifedepartment.com/fishing1.htm
http://hubpages.com/hub/Understanding-Fish-Habits
http://www.h2ou.com/h2wtrqual.htm

Kalaportaal, 2011

Loetud 11476 korda