Püüa ja vabasta (ehk C & R) kalapüük

Kalapüük, kui aina suuremat populaarsust koguv ajaveetmisviis, on paljudes veekogudes põhjustanud olukorra, kus on liiga palju kalamehi kuid liiga vähe kala. Üks viis, kuidas kaasa aidata veekogu kalavarude säilimisele, on nautida kalapüüki sportliku hasardiga ning kala peale kinnipüüdmist vabastada. Välismaal on selline püügimeetod üsna levinud. Ka Eestis osatakse „Püüa ja vabasta“ püüki väärtustada, näiteks teevad seda paljud jõeforellikütid. Käesolevast artiklist leidad kasulikke nippe, kuidas kala vabastada nii, et ta võimalikult vähe vigastada saaks. Tegelikult kuluvad need teadmised ära igal kalamehel, kes puutub kokku alamõõduliste kalade vette tagasilaskmisega.

Miks vabastatud kala hukkuda võib?

Kinnipüütud kala võib peale vette tagasilaskmist surra mitmel erineval põhjustel, kuid peamisi põhjuseid on kaks: stress ja vigastused. Võitluse tagajärjel tekib konksu otsa jäänud kalal stress ning füüsiline pinge, mis mõjuvad kalale ka sisemiselt: nimelt toimuvad tema organismis muudatudes, mis kokkuvõttes viivad vere Ph taseme langemiseni. Kui kala vabastatakse kiiresti, vere Ph normaliseeerub ning kala elab edasi. Kui kala tagasilaskmisega viivitatakse ning esmapilgul isegi paistab, et kala on vabastamisel hea tervise juures, võib siiski juhtuda nii, et tasakaal veres on rikutud ja kala sureb mitme päeva pärast.

Teiseks peamiseks kala suremise põhjuseks on konksu poolt tekitatud vigastused. Konks võib kala vigastada nii vähesel määral kui isegi surmavalt ning vigastuse raskusaste sõltub paljuski konksu asukohast. Vähem ohtlikud on suu- ja lõuapiirkonnad, raskema vigastuse võib konks tekitada kõhu ja lõpuste piirkonnas.

„Püüa ja vabasta“ põhitõed

  1. Kasuta vabastamiseks spetsiaalseid näpitsaid (soonesulgureid). Suuremate kalade puhul (näiteks haug), on heaks abivahendiks rakis, millega suud lahti hoida, kui on vaja konks sügavalt kätte saada. 

  2. Kui püüad lantidega, kaalu võimalust asendada kolmikkonksud üheharulistega, kuna viimaseid on lihtsam ja kiirem eemaldada. Nii mõnedki kalamehed kasutavad kidata konkse (see murtakse näpitsatega ära), kuna neid on veelgi lihtsam kala küljest eemaldada.

  3. Planeeri vabastamisstrateegiat. Proovi oma plaanid varakult paika panna (kõige hiljem enne kala veest väljatõmbamist) – kas viid saagi koju või lased tagasi. Pane vabastamise abivahendid juba varakult valmis, et need oleksid vajalikul hetkel käepärast. Kui soovid kalast pilti teha, pane fotoaparaat juba käepärasesse kohta. Vii ennast hästi kurssi ka alammõõtudega, et ei peaks pikalt mõtlema, kui kala juba käes on. Võid ridvale alammõõtude märgid ette tõmmata, et võimalikult kiiresti kala ära mõõta.

  4. Kui konks on jäänud kinni sügavale kõhupiirkonda ja seda on raske kätte saada, on mõistlikum monofiil/nöör pigem läbi lõigata kui hakata jõuga tõmbama. Uuringud on näidanud, et kalad suudavad end pikapeale konksust vabastada.

  5. Keri paraja kiirusega. Kui kerid liiga aeglaselt, väsitad kala liiga ära ja see tekitab kalal lisastressi ja -pingeid (mis omakorda vähendavad peale vabastamist ellujäämise tõenäosust).

  6. Ära kasuta kahva, kuna see võib kahjustada limakihti. Limakihi funktsoon on kaitsta kala haiguste eest.

  7. Võta kala veest välja niiskete kättega, kuna kuivad käed võivad jällegi kahjustada limakihti.

  8. Lase kala ettevaatlikult tagasi, vette viskamine võib teda vigastada.

 


Video "Püüa ja vabasta" forellipüügist (lisatud ka nõuanded)

 
Kasutatud allikad:

http://seagrant.gso.uri.edu/factsheets/catch-release_fs.html
http://www.catchphotorelease.com/cpr.htm

Kalaportaal, 2011

Loetud 4047 korda