Foorum

times Vaba mikrofon. Räägi, millest hing ihaldab :)

Info
24. märts 2020 12.46 - 24. märts 2020 13.10 #11061 Svennu

ceemic kirjutas: Üksikjuhtumite põhjal statistikat teha on muidugi vale, kuid mul üks põnev meriforelli juhtum.
23.04.2012 lasti Soomes Espoo lähedal merre 2a vanune meriforell, 235 mm 119 g.
Mina sain ta Põhja-Eesti rannikul merest kätte 01.11.2012 ehk ~6 kuud hiljem. Pikkust L48 ja kaalu (C&R)


Jeekim, nipi? Kuidas ceemicu fakti kommenteerite? Palun avaldage oma arvamused, mismoodi sai kala kuue kuuga ca 1kg massi juurde? Või meres ongi see normaalne ja jõgedesse mitte mingi valemiga ei laiene?

Jões ju 2a vana kala on samuti ca 100gr millalgi aprill-mai. Need maimud, kes nüüd kohe-kohe kooruma hakkavad meie jõgede pesades, saavutavad ju kahe aastaga kasvu ca 100gr. Sellega olete ju ometi nõus? Kui merikas meres suudab kasvada 119gr ---> ~1,1 kg maist novembrini siis jõekas võiks kasvõi poole sellest suuteline ikka olla jões, kus toidubaas lai ja konkurents toidule väike. 600gr jõekas on praeguste seaduste järgi selline nipa-napa mõõdus.

Küsimus ongi siin selles, et kas see 100gr maimuke kudes eelmisel sügisel ja mis väärtust ta kudeplatsil järglaste tegemisel andis. Fakt on, et tema panus jäi nii või naa väga tagasihoidlikuks või olematuks. Aga kui nüüd augustis-septembris see 600gr kala kotti panna, siis oleme olukorras, kus isend polegi kudele panustanud aga loodusest on ta eemaldatud.

Ei pea teadlane olema, et aru saada sellest, et kui tahta mõnda liiki hävitada, tuleb ta tappa enne, kui ta järglasi annab.

Olen juba kunagi kopeerinud aga teen seda veelkord. Kiri Mehis Rohtlalt, Eesti Mereinstituudist, kellele mina ja osad teised oma suurimate kalade pead ja soomused uurida saatsime:

Sinu 570 mm jõekas : 5 aastane (5.5 kasvuhooaega) - jõeforell, sh ka ema oli jõeforell

Sinu 600 mm jõekas : 8 aastane (8 kasvuhooaega) - jõeforell, sh ka ema oli jõeforell

Üks 550 mm jõekas: 5 aastane (5.5 kasvuhooaega)

Üks 550 mm jõekas: 6 aastane (6 kasvuhooaega)


Tegemist teada-tuntud jõgedega, kus käibki hooaja lõikes kõva püük.


Ma kogusin Mehisele ka terve oma hooaja saagi, vast oma 50 pead + gonaadi. Erinevates mõõtudes kalad ja saadud erinevatel aegadel. Oli lootus, et ehk saab kuidagi uurida, kas antud isend on kudenud või mitte. Kahjuks pole sellest enam midagi kuulda olnud. Ilmselt seisab asi raha taga.
Aga ma loodan, et iga kalamees saab aru sellest, et jätkusuutlikkuse tagamiseks peame vajadusel seaduseid muutma selliselt, et kindlasti iga kala saaks vähemalt korra kudeda, veel parem kui 2 korda. Ka neis jõgedes, kus kasv ongi kiirem.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
24. märts 2020 13.13 #11062 nipi
Imelik on see, et muudkui väänatakse seadusi aga olukord läheb aina halvemaks. Järelikult tuleb muuta midagi muud.

Võib ju olla, et meres ta kiiremini kasvabki.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
24. märts 2020 13.21 #11063 nipi
Selle mõõduga zongleerimise asemel tuleks tähelepanu pöörata sellele, mis on oluline- vee kvaliteedile.

Muidu jõuame välja sinna et pole enam ei mõõdus ega mittemõõdus kalu ja suhu ei julge sedagi panna, mis veel välja püüda on.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
24. märts 2020 13.34 - 24. märts 2020 13.44 #11064 Jeekim
Mina ei väidagi, et kuue kuuga pole võimalik 1 kg või isegi rohkem juurde võtta. Vaid paikse jõeforelli puhul mina ei usu suurt juurdekasvu esimesel kolmel eluaastal. Edasi on kõik võimalik. Kuid seegi on minu arvamus, mitte rohkem. Et juurdekasvu põhjuseks on kirpvähk, mida on paljudes jõgedes rohkesti, on ikkagi scuba ehk isegi põhjendatud oletus, kuid mitte uuringute tulemus. Samuti ei või kohe hõisata kõik eelnenud uurijate tööd vananenuks ja kontoris väljamõelduteks nagu kord scuba teises foorumis tegi. Praeguseni pole ju ühtegi selleteemalist värskemat tõsist uurimistööd välja tulnud, vaid meietaoliste diletantide tarkused.
P.S. Vääriti mõistmise vältimiseks lisan veel juurde, minul pole scuba vastu midagi isiklikku, isegi alati meeldib lugeda, on vaid erinevad arusaamised.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
24. märts 2020 19.19 #11065 Vertu
Ma ei saa ikka aru kuidas on võimalik et üks teadlane määrab meriforelli soomuste järgi viie aasta vanuseks ja hiljem otoliitide järgi on kala viis korda kudemas käinud. Pole reaalne, keegi on eksinud või keegi valetab.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
24. märts 2020 20.58 #11066 nipi
Koukisin ühe Rohtla vana kirja välja-eks ammused ajad, vaja alati rangelt allikatele viidata, et täpne olla...

Tere Kalle,

Annan teada, et sinu trofee forell oli meriforell. Oli vähemalt kaks korda juba kudenud oma elu jooksul (otoliidi kõige äärmine osa jäi analüüsimata, peame teistmoodi ristlõike tegema, et ka see kätte saada).

Parimat,

Mehis Rohtla

Ja teine kiri temalt mis mul alles-

Kindlasti meres käinud ja korduvalt!

Eks need ülemjooksule asustatud maimud said merre ikka laskuda, tagasi saamisega natuke probleeme ainult, kuid nagu me teame siis ega see ju võimatu pole (suurveega saavad üle tammi ja kalatrepi kaudu ka vast ikka mõne ära kobistab).

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
24. märts 2020 21.10 #11067 nipi
Need mõõtmised lõplikul kujul peaks olema selles artiklis, kellel raha, võib välja osta ja lugeda.

onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/eff.12338

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
24. märts 2020 22.42 #11068 scuba
Jeekim,kas nendes teadustöödes millele Sina tugined on toodud ka uuritud kalade suurused,vanused jne.kas 2 kilo ja suuremaid analüüsiti?
Sain just kalalt tagasi.Käisin jõel kus kogu aeg imestanud,et kalad väga kaua rihmad ja ka suvelõpul suht saledad kuigi allikatoide ja puha,vesi selge.Pole sealt varem kala ära võtnud,täna ühe 40 cm-se rihma võtsin just maosisu uurimise pärast.Polnud seal ühtegi kirpvähki,paar haledat veeputukat vaid ja mingi taimne tükk.Vot seal võib küll kasvamine aega võtta.Eeldan,et miskil põhjusel kirpvähki seal pole.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
25. märts 2020 08.27 #11069 scuba
Ja seda on ju kogu aeg näidatud,et forelli kasvukiirus sõltub toidubaasist ja elutingimustest,viidi forell üle maailma laiali ja kus kukkus Uus -Meremaal,Argentiinas ja USAs kasvama.Samas Euroopa polaarjoonetaga jääb kääbuseks, ja nii erinevad ka eesti jõgede kalade kasvukiirused ja seega tuleb regulatsioonide tegemisel sellega arvestada.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
25. märts 2020 09.09 #11070 Hein
Miks on lõhed-forellid nii populaarsed kasvatuskalad? Eks ikka seepärast, et nad on efektiivsed sööda kasutajad ning võimelised hea toidubaasi korral väga kiiresti kasvama, palju kiiremini kui näiteks rahaliselt sama kallis ahven või veelgi kallim koha, mille kommertsiaalse kasvatamisega seepärast ei tegeleta (eks oma osa mängib muidugi ka liha protsent kala kogukaalust). Nii et kui jões on forellile sobilikku toitu piisavalt, ei peaks 4 aastane 1,5 kg+ forell mingi ime olema.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
25. märts 2020 12.04 #11071 Jeekim
Ei ole minulgi teadustöid kasutada, jõeforelli kohta leiab vaid kildudena. Kirjutatakse ju peamiselt töönduslike kalade kohta ja seetõttu on rohkesti materjali saadaval järve- ja mereforelli kohta. Esimesel kolmel jõeaastal on kõik kolm vormi nii sarnased, et uurijad sageli tunnistavadki ka paikse vormi uuringutesse sattumist. Et nad on jõeperioodil äravahetamiseni sarnased, siis esimese kolme aasta kasvu hindamiseks võiks ka toetuda neile paralleelvormidele. Kui teatmeteosed kirjutavad kasvukiirusest, siis keskmisest kasvukiirusest. Nii ka meie kirjutades jõeforelli kasvukiirusest Eestis, peame aluseks võtma ikka keskmise kasvukiiruse mitte erandliku rekordkiiruse kusagil Xjões (võimalik, et mina pole seda jõge isegi silmaga näinudki). Teame, et Eestis on üle saja forellijõe ja selle Xjõe andmed on pädevad üksnes seal. Kaubanduslikes kalakasvatustes kasvatatakse suurema kasvukiiruse tõttu vikerforelli ja tema küll võrdlusesse ei sobi.
Paar päeva tagasi kirjutasin kommentaari kahtlastest forellirekorditest, aga teema tüüris kohe tundmatutele maadele. Et õnnetust teemast välja hiilida üritan rääkida millestki muust.
Paar aastat tagasi sattusin lugema soomekeelset artiklit kalade elust talvel. Üldteada on, et kalade nagu ka kõigi teiste kõigusoojaste ainevahetus talvel külmas vees võib minimaalseks aeglustuda. Nii võib konn kalas seedida terve nädala, ka kalakasvatustes söövad väga vähe jne. Kuid üllatav on seejuures, et ekstreemsetes arktilistes oludes nulli lähedases vees on võimalik kalal ka pikkuse kahanemine. Tegelikult, ka inimeste pikkus muutub nii päeva kui ka kogu elu jooksul.
Viide eestikeelsele artiklile:
novaator.err.ee/250581/kulm-talv-paneb-kalad-kahanema

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
25. märts 2020 12.19 #11072 scuba
No lisalehe jõed ja terised sama tuntud ei ole x jõed ja korrutan nagu papagoi veetemperatuurist,allikatoitelistel see ka talvel suht ok .Suvel -sügisel100 g .ne võib järrgmisel suvel vabalt mõõdus olla ja soolamise korral kudeda ei saa.Meriforell koeb sageli mitte nii allikalistes ja kirpvähki täis jõgedes ja seetõttu jõe aastatel väga head kasvu ei näita,meres saab kala süüa.Parimate jõgede jõekalapsed saavad kohe kirpvähki tarbima hakata.
Teadusuuringute puudumisel tuleb lähtuda loogilisest mõtlemisest.Kui merika ja jõeka mao maht on x kuupsentimeetrit ja ühel on see täis räime teisel kirpvähki,siis kasv võiks eeldatavasti sama kiire olla.merevesi läheb kah talvel vist suht jahedaks.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
25. märts 2020 12.22 #11073 scuba
Ja nagu näha on populatsioonid alla käinud just lisalehe jõgedes ja muudes tuntud jõgedes.Üks põhjus,et püütakse rohkem ja ei asustata,aga võib olla veel põhjusi näiteks see,et osad kalad ei saa kudedagi.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
25. märts 2020 13.26 #11074 nipi
Said nad enne kudeda, miks nad nüüd kudeda ei saa.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
25. märts 2020 14.24 #11075 Hein
Pärnu lisajõgedes peaks nüüd olukord Sindi paisu kadumisega forelli mõttes küll paranema, eeldusel, et mingi muu tegur nagu koelmute pindala, vee kvaliteet ja rohkus jne ei halvene, sest merikat tuleb sisse rohkem (mõni suutis ka enne selle trepi laadse toote üles leida või suurema veega otse üles minna, aga kindlasti palju vähem kui praegu) ja nende järglastest kõik ilmselt merre ei lähe, mõni jääb ka jõeforelliks. Lisaks on merikal ja lõhel jõestikus kotti panemise keeld kah, iseasi kui palju seda järgitakse, kas siis sihilikult või kogemata, sest pikemalt jões olnud merikas muudab välimust ning "lambikonnad" enam vahet ei tee (näiteks R. Mael oli pilt suurest forellist, mis välimuselt jõekas, aga tegelikult meres aega veetnud kala). Samas sügisel tulnud ja järgmisel kevadel veel mitte laskunud merikas on küll vähegi mõtlevale kalamehele eristatav. Näiteks minu selle kevade Pärnu jõestiku kala.
Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
25. märts 2020 15.04 #11076 scuba
Nipi,ei saa kudeda sest 100g kalake ilmselt seda kvaluteetselt ei tee ja siis süüakse ta juba ära enne järgmist kudevõimalust.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.