Foorum

times Vaba mikrofon. Räägi, millest hing ihaldab :)

Info
22. märts 2020 19.35 #10987 Jeekim
Ennekõike muud meetmed, sest ebaloogiline oleks praegu alammõõdu vähendamisega paradiisi saavutada. See võiks mõeldav olla vaid liiga suure ja ebapiisava toidubaasi tõttu nälgiva asurkonna vähendamise eesmärgil.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
22. märts 2020 19.35 #10988 Rainer
Alammõõdu vähendamine ja klubide süsteem, oeh...
Esiteks, võiks juba ära tulla sellest nõukaajast. Kindlasti olid head ajad jah... Taevas oli sinisem ja rohi rohelisem ja jõgedel olid kindel kord ja valitud seltskond sai keeluajal spinning käes kalu vaatamas käia jne jne... Unustage ära oma klubide süsteem, seda ei tule iialgi tagasi! Praegused kalamehed lihtsalt ei taha seda tagasi! Miks? Sest praegu tuleb sul hommikul mõte, et läheks jõele X ja vot lähedki. Ei ole see mingi kuradi klubi või kurat teab kelle halduses, vaid on kõigi oma.

Oletame, et kui alammõõt oleks 30 cm. Sellisel juhul püütakse ju kala ennem välja (sest kala on ju mõõdus ja seadus lubab kotti panna) kui ta kasvõi korra kudeda jõuab? Tulemuseks saame vähem kudejaid ehk vähem järelkasvu ehk järjest väiksem populatsioon. Võib-olla see asi toimiks kui oleks ka ülempiir, aga milleks?
Kuigi mu meelest ei ole olukord üldse nii mustades toonides nagu siin Nipi varem on teatud jõgede kohta öelnud, aga see selleks.
Populatsioon võiks ju alati suurem olla, selle vastu pole kellelgi midagi. Tuleks lihtsalt luua teatud jõgedele rohkem koelmuid ning lõpetada see kuivenduskraavide sisseajamine ning jõgedesse juhtimine.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
22. märts 2020 19.52 #10989 nipi
Peaks ära tulema nõuka ajast.....kui lähete arenenud maadesse kalale, siis seal ju täpselt sama süsteem paljudes jõgedes- mida see nõuka aeg siia puutub?

Koelmuid- arvestage, et koelmute eluiga ei ületa 10 aastat - seejärel tuleb neid uuendada. Kes seda teeks, kui püsivat haldajat ei ole? Teiseks- summime aga kruusa jõkke- ütleme, aastakümneid- kuhu see kõik pannakse ja kuhu ladestub`?
Siit on nüüd näha, kuhu on viimase 20 aastaga välja jõutud stalinistlikku majandusmudelit järgides. Et Vodjal on noorkala rohkem, tulenes sellest et lasin sinna maimu ja tõepoolest rajasin ka koelmuid aga mõõdukala seal sellegi poolest eriti ei ole.



tuletan meelde, et kui räägime nõuka ajast selles võtmes, et tegu oli muust maailmast erandliku majandusmudeliga, siis tuleb rääkida hoopis praegusest riiklikust majandusmudelist ja see ühtib stalinistliku ajaga, mis oli nõuka aja osaks. Klubiline majandamine oli täiesti läänelik ilming.
Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
22. märts 2020 20.40 #10993 Jeekim
Ei lähe Rainer ikka alles hommikul tulnud mõtte peale X jõele. Samamoodi tuleb ka nüüd selleks enne eraldi luba osta nagu klubide ajalgi. Mina ei ole mingi klubide agitaator ja mulle on tõesti ükskõik kas loa müüb mulle klubi või keskkonnaamet. Klubi puhul oleks vaid põhjust loota, et lubade raha investeeritakse majandatavatesse jõgedesse. Lubade saamisega ka klubi ajal probleeme ei olnud, defitsiidiks muutusid nad alles esimestel aastatel peale klubi lõpetamist, kui väikest arvu lubasid müüs RMK vist tõest üksnes valitud seltskonnale. Sa võid küll arvata, et ilma klubita on jõgi kõigi oma, kuid keskkonnaamet on siiski peremees.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
22. märts 2020 20.55 #10995 Vertu
Klubide puhul on jälle suurem põhjus karta et klubi juhatus otsutab teha jõest endale isikliku sissetuleku allika, löövad lubade hinnad lakke, tulevad rikkad kalaturistid välismaalt jne. Kohalik jope võib tiigist kokre püüda. Vene aeg poleks selleks ilmselt võimalust olnud, praegu ei ole selline asjade käik üldse välistatud.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
22. märts 2020 20.56 #10996 Rainer

Jeekim kirjutas: Ei lähe Rainer ikka alles hommikul tulnud mõtte peale X jõele. Samamoodi tuleb ka nüüd selleks enne eraldi luba osta nagu klubide ajalgi. Mina ei ole mingi klubide agitaator ja mulle on tõesti ükskõik kas loa müüb mulle klubi või keskkonnaamet. Klubi puhul oleks vaid põhjust loota, et lubade raha investeeritakse majandatavatesse jõgedesse. Lubade saamisega ka klubi ajal probleeme ei olnud, defitsiidiks muutusid nad alles esimestel aastatel peale klubi lõpetamist, kui väikest arvu lubasid müüs RMK vist tõest üksnes valitud seltskonnale. Sa võid küll arvata, et ilma klubita on jõgi kõigi oma, kuid keskkonnaamet on siiski peremees.


Kuni pole totraid piiranguid, siis poleks ilmselt kellelgi vahet kes sulle loa müüb. Loomulikult peaks raha õigesse kohta minema, pole kahtlustki. Mida lihtsalt klubide puhul kardetakse on see, et mingi kitsas seltskond (klubi juhatus) hakkab otsustama millal püüda ja millal mitte. Alguses võib ju kõik korras olla, aga siis aegamööda hakatakse riigilt õigusi juurde kauplema kuni selleni välja, et see sama seltskond otsustab, et jões ei ole enam piisavalt kala ja paneks jõe õige aastaks-paariks lukku. Kes kannatab? Tavaline kalamees, kelle arvates on aga jões kala piisavalt. Ja isegi kui ei ole, siis vähemalt saab püüda, oma päeva mõnusalt veeta. Võtame kasvõi Prandi, Preedi või Esna, jõed mille kohta on siin öeldud, et neis ei ole ENAM kala. No ma väidaks vastupidist. Minge kalale või tehke uus loendus, tühjad need jõed küll ei ole, mitte sinnapoolegi.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
22. märts 2020 21.04 #10998 scuba
Tuleks vaadata kui palju kala tuli nõuka ajal kala isesigimisest ,kui palju asustamisest.Kui palju olid eri jõgedes kudealad suuremad ja kas olid üldse.Võibolla ongi vähenemise põhjus vaid suurem püügisurve ja asustamise puudumine.
Kui arvestada,et 2 kilo ja suuremad on 5 aastad ja 5,5 aastat vanad vaid siis võib vabalt olla,et ka 36 cm alammõõdu juures ei jõua kala kudedagi.Olenevalt sellest,mis kuus kotti topitakse.Ennem tehku alammõõt 45 peale kui seda veel madalamaks.Vähemalt cr rõõm ikka jääb.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
22. märts 2020 21.05 #10999 nipi
Lukku panekut võib oodata kalateadlastelt, mitte teistelt,.

No aga Rainer, lähme siis koos sinna mainitud jõgedele, ja näita.

Või millal sa neil viimati käisidki? Või kui palju on sinu jaoks palju?

Lähme näiteks Seinapalul Risti august ülespoole ja allapoole aukudesse, mida me seal näeme?

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
22. märts 2020 21.11 #11000 nipi
Primitiivkapitalistlik oleks lähenemine, et riik annaks jõed kellelegi kasumlikule "rendile." Leidub võib- olla selliseidki riike, põhimõtteliselt aga peab see toimuma n-ö üleandmislepingu põhjal nagu näiteks Rootsis, kasumita, kuivõrd tegevusest saab ju riik korras kalavarude ja hooldatud biotoobi näol kasu. Lubade müügist ei saa keegi midagi majandada, selleks on olemas fondid- KIK, Ühtekuuluvusfond, programm LIFE. Praegu näiteks oleks vaja Seinapalu heaks osta Rootsist Dorotea firmast paatniiduk koos kopaga(Mulgu madal kui kunagine suurim koelmu- 20 pesakohta on täiesti kivistunud!), et korrastada koelmuid. Seda ei saaks keegi ilmaski lubadest saadava tulu eest. Ma ei tea mis teised, aga enda majanduskavva olen sisse kirjutanud, et loa hind ei tohi kasumi eesmärgil tõusta ega lubade väljaandmist piirata.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
22. märts 2020 22.58 #11003 Jeekim
Mina arvasin, et see mida scuba "jõeforelli kollistumiseks" on nimetanud võiks mingi erandlik fenomen olla, kuid sinu viimasest kommentaarist näib, et loedki sellist "kollistumist" tüüpiliseks. Ilmselt kõik eelnevad uurimused on ekslikud. Kalapeediasse, kuigi ta pole kindlasti eriline autoriteet, tuleks parandused teha.
www.kalapeedia.ee/3761.html

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
23. märts 2020 00.39 #11004 ceemic
Ma olen siin ikka mõnede hooaegade jooksul vaevaks võtnud oma püütud kalade otoliite vaadata. Meenub vist üks kala, mis võis olla ~6,5 aasta vanune. Enamus kilo kuni 1,6 kg kalu on olnud 3-5,5 aastased (Põlvamaa, Järvamaa, Lääne-Viru, Jõgevamaa erinevad mereühenduseta jõed).
See kalapeedia "10a ja 50 cm" jutt on pigem erandlik fenomen.

Üks Põlvamaa näidis kah, mille autentsust Mehis Rohtla kinnitas:
ceemic.pri.ee/kalastus/otoliit_20.06.18.jpg

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
23. märts 2020 06.58 #11005 nipi
Nõuka ajal lasti nii l-eesti kui k-eesti jõgedesse 1960-75 kummassegi 100 000 meriforelli maimu.Koelmud sellist effekti ei anna.Nii jah ceemik, kilone kala peaks olema ca 5 a vana, see 6,250 mis Seinapalust saadi, oli aga 10 a vana. 6,5 kg haug, mille Paide alt 1999a sain oli samuti 10a. vana.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
23. märts 2020 07.24 #11006 nipi
Miks saadakse praegu kenasti meriforelli? Põhjarannikule on summitud merika maime igal aastal 20 000-si partiisi ja õigesti tehti. Nüüd hakatakse asustamisel vahet pidama

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
23. märts 2020 07.57 #11007 nipi
Eestis on ametlikul tasandil välja öeldud, et ka lõhe asustamine tuleb lõpetada ja jääda lootma üksnes looduslikule asurkonnale. Kauaks seda jätkuks? Kas ei jää püügikeeld Pärnu jõel alaliseks nagu enamus ajutisi asju eestis?

Mis on millega seoses - kas veekeskkonna rikkumine tingis kalavähesuse või tingis kalavähesuse ka teatud kriitiline piir, kus püük ja tarbimine ületas looduse võimalused?

Esimesi signaale kala vähesuse kohta kohtab 18. sajandi keskel, ometi oli tollal veekeskkond veel lõviosas rikkumata, kui tammid välja arvata, ent tollased tammid ei pruukinud olla ka nii ületamatud. Eestis elas tollal ca 500 000 inimest.

Lappasin praegu Rootsi Vätterni järvelõhe asustamisstatistikat, seal asustatakse lõhet endiselt ja tulemusrikkalt.

link

www.vattern.org/fisk-och-fiske/laxutsattning/

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
23. märts 2020 08.03 #11008 timo
Palun viidet väitele et Eestis kavatsetakse lõhede asustamine lõpetada?

Timo

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
23. märts 2020 08.12 #11009 scuba
Me oleme selle üle eri foorumites palju rääkinud.vähemalt 6 kala kui mitte rohkem 2-2,6 kilo vahemikus andsid otoliitide põhjal just 5-6 aastavahemiku ja jõeka kasvukiiruse potentsiaal on sama mis merikal eeldusel,et tal kõht koguaeg täis ja minu poolt tabatutel on reeglina magu alati kirpvähki täis.Lõuna eesti jõgedes võib kasvukiirus väiksem olla.kui vesi talveol jahedam ja toidubaas kehvem,Seega on reaalne oht,et 36 cm jõekas ei saagi koetud sõltuvalt väljatõmbamise ajast hooaja jooksul.Teadlased võiks lõpuks asja paika panna,aga minul vaid oma ja tuttava kalade andmed.Lähtun nendest.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.