Foorum

times Vaba mikrofon. Räägi, millest hing ihaldab :)

Info
10. detsember 2016 14.33 #8613 Vertu
Vanasti siis ikka polnud kala rohkem kui selline saak, pooled haugidest täielikud nolgid, kohe ajalehte jõudis :cheer:

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
10. detsember 2016 15.06 #8614 Jeekim
Muidugi oli kala palju vähem ja püügiriistad paremad. Ja ma ei saagi aru, miks kõik andmed 30 kilo ületavatest lõhedest Eestis jäävad sõjaeelsesse aega, mitte kalarikkasse tänapäeva.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
23. detsember 2016 11.27 - 23. detsember 2016 11.31 #8635 hannes
Lisatud failid:
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: Napsitrall, Jeekim, Karlil, elmerike, aquarjux, Svennu

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
07. märts 2017 15.06 - 07. märts 2017 15.10 #8893 Mart1n
Lõuna-Eesti jõed pakuvad suurepäraseid võimalusi spordikalastamiseks
Loe edasi...
Forell ja hõrnas – õngesportlaste lemmikkalad

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
08. märts 2017 10.06 #8895 Hein
Kas selles artiklis mõeldi härnase all harjust? Vähemalt mulle tundub nii.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
08. märts 2017 23.38 #8896 Jeekim
Jah, harjust mõeldi. Ju siis Jaan Vahtrale tundus hõrnas kodusemana, kuigi selleks ajaks ühtne ametlik nimevorm oli juba harjus.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
09. märts 2017 16.14 #8897 JimBob
Tervitus

Kas on siin mõnel Jägala kandi inimesel teada kuidas Jägala jõe suudmes jääolud ka on?
Tahaks teada kas jää on peal või kannatab vabast veest püüda.
Jääst on jube kopp ees ja tahaks natuke korvi leotada nädalavahetusel.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
21. märts 2017 17.35 #8915 Jeekim
Meriforelliteemas oli juttu alammõõtudest. Koolipoisina viiekümnendate aastate lõpus sai ka ilmselt tihti pattu tehtud. Koolivennaga koos käisime sageli kalal ja vähil tema Lool elavate sugulaste juures. Et seal lähedal olid ka tollal väga forellirikkad Pudisoo ja Lõpeveski ojad, siis ei saanud jätta ka neid külastamata. Püügivahendiks ikka vihmauss spinninguridvalt allavoolu. Saagidki tundusid head. Jõeforelli alammõõt, millest me ka rangelt kinni pidasime, oli neil aegadel l-19 cm. See teadmine, et neist jõeforellidest enamus võisid olla meriforellipojad, tuli ikka aastaid hiljem. Ei ole nad ju silma järgi eristatavad ja ka kohalikud kalamehed, kellega läbi käisime, ilmselt üldse ei hoolinud. Enda arvates püüdsime küll olla väga distsiplineeritud kalamehed, aga...
ja nüüdseks ka aegumistähtaeg ületatud.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
30. aprill 2017 23.19 #9081 Jeekim
Jälle mitu päeva pole keegi viitsinud kalajuttu ajada, pean siis ise jälle taaskordselt foorumit kahtlase väärtusega ajakirjandusliku ajalooga solkima:
dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s1103575&nid=110622

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
02. mai 2017 23.14 #9086 Napsitrall

Jeekim kirjutas: Jälle mitu päeva pole keegi viitsinud kalajuttu ajada, pean siis ise jälle taaskordselt foorumit kahtlase väärtusega ajakirjandusliku ajalooga solkima:
dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s1103575&nid=110622

147, ::: kg. see pole naljaasi sikutada. ainult maatöö ja sealiha varal suutsivad tolleaegsed mehed säänseid veteelajaid taltsutada. :oops:

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
23. juuni 2018 20.58 - 23. juuni 2018 23.24 #10039 Jeekim
Tihti kohtab mitmesugustes kirjutistes segadust Endla LK-l asuvate veekogude nimede osas. Viimati äratas tähelepanu taoline segadus kohanimedega Endla LK veekogude osas naaberfoorumi galeriis. Nimelt ongi kõrvuti kasutuses kaks erinevat käsitlust. On olemas ametlik veekogude nimestik, milline pärineb 1979 aasta ENSV jõgede nimestikust, kus mitmed jõelõigud Endla piirkonnas “ristiti” uute nimedega. Erinevalt sellest nimestikust kasutame väga visalt nende jõgede ajaloolisi nimesid. Ka Endla LK oma andmetes ja kaartidel kasutab algseid jõgede nimesid ja ka on isegi taotlenud algsete nimede taastamist. Juba 1996 aastal Endla LK soovil Kohanimekomisjon taotles selles piirkonnas algsete nimede taastamist. Kohanimekomisjoni ettepanekust:
15. aprilli 1996. a koosolekul arutati kahte küsimusteringi ja soovitati järgmist:
1) Peeti vajalikuks toetada Endla Looduskaitseala ettepanekut vooluvete nimistu korrastamiseks sellel alal:
Võllinge oja nimetada Võlingi ojaks;
Oostriku jõe alguseks lugeda Oostriku allikat;
taastada Põltsamaa jõe vana kulg, liites sellega senises nimistus oleva Vana-Vorsti jõe; Endla järve viiv osa senisest Põltsamaa jõest nimetada Nava jõeks (lõik Endla järvest põhja) ja Räägu kanaliks (lõik Endla järvest läände);
Aga bürokraadid nii tühise asja pärast sekeldada ei soovi ja nii matkaja ei teagi Kirikumäe puhkepaigas viibides, kas ta asub Põltsamaa jõe ääres nagu ka RMK ütleb või siis Preedi jõe ääres nagu jõgede nimestikus. Ja kui matkasellil õngeritv kaasas olema juhtub, siis Põltsamaa jõel oleks õige mees, aga Preedil sooritaks väärteo.
files.voog.com/0000/0030/9870/photos/endla_original.jpg

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
24. juuni 2018 00.58 #10040 Jeekim
Eelmises kommentaaris olen siiski ise Põltsamaa ja Preedi jõe osas vananenud andmeid kasutanud. Keskkonnaregistris on kõik jälle nagu kunagises Endla LK ettepanekus, vaid Oostriku jõeks loetakse senini ka Vao peakraavi.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
31. august 2018 02.59 #10100 Napsitrall
Kaugel see talv ikka enam on ja kui keegi tahab hakata ostma lamellrehve siis lisan nimekirja rehvidest milles on kasutatud nn. põhjamaist kummisegu. Meie rehvide e-poed ei kipu seda eriti oma lehtedel avaldama ja et te ei soetaks omale rehve mis kõlbavad Itaaliasse, Saksamaale või tont teab kuhu mujale pehmema kliimaga piirkonda, kuid müüakse ikkagi vapralt lamellide pähe, siis siin need sobivamad on. pdf failina , mis peaks muutma rehvide valimise oluliselt lihtsamaks rehvide kirjus rivis. Ehk on selliseid lehekülgi teisigi, kuid minu välja urgitsetud list on siin igast hinnaklassist.

www.stro.se/wp-content/uploads/2017/12/Winter-tires-Passenger-Car-2017-12-20-English-1.pdf

Lugupidamisega ,
Napsitrall

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
31. august 2018 09.25 #10101 kilu
Napsitrall võiks enne ostusoovituse andmist ennast teemaga veidi rohkem kurssi viia. Vastavasse STRO nimekirja saamise eelduseks ei ole "põhjamaise kummisegu" (ehk siis pehme, ennekõike "skandinaavia" oludes kasutamiseks) kasutamine, veelgi enam, eelduseks pole isegi, et rehv oleks mõeldud "spetsiaalselt talviseks kasutamiseks" (ehkki ingliskeelne tekst päises seda justkui väidaks - N: BF Goodrich All Terrain..). Põgus pilk nimekirjale tuvastab seal nii veokirehvide (nii talviseid, kui aastaringseid), hunniku naelrehve, "kesk-euroopa" lamelle, kui ka Napsitralli õigustuseks ka päris hulga "põhjamaiseks kasutamiseks mõeldud lamellrehve".

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
31. august 2018 09.47 #10102 kilu
natuke läks endal kah "puusse", päris veokirehve nimekirjas siiski pole, nimelt on osad Bridgestone väikeveoki/pakiauto mudelinimed sarnased veokirehvide mudelinimedega.., muus osas jääb kõik samaks.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
31. august 2018 12.16 - 31. august 2018 12.21 #10103 Napsitrall

kilu kirjutas: natuke läks endal kah "puusse", päris veokirehve nimekirjas siiski pole, nimelt on osad Bridgestone väikeveoki/pakiauto mudelinimed sarnased veokirehvide mudelinimedega.., muus osas jääb kõik samaks.

Olgu. Ma soovisin parimat, aga nagu selgub, siis pole ka see nimekiri kõige õigem. Kas on olemas kuskil internetiavarustes midagi sellist üldse? Sellegi ma sain suure vaevaga, tõttöelda ma ei teagi täpselt mis radasid pidi. On lehti kus on kindla margi sobivused, kuid et enamiku tootjate valikust selget eelistust teha vat sellist netu. Või on?

Lugupidamisega,
Napsitrall

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.