Foorum

question-circle Mis toimub Selja jõel??

Info
19. detsember 2020 23.04 #11389 nipi
zansu see on õige märkus

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
19. detsember 2020 23.06 #11390 nipi
Vertu- miks ma peaksin mööda eestit ringi jooksma nagu moonakas, kes härra palukeste järgi jookseb? Miks ma ei või ja ei saa püüda seal, kus ma 40 aastat püüdnud olen?

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
19. detsember 2020 23.09 #11391 Vertu
Jumala eest, püüa kus tahad. Kes sind keelab praegu. Kodujões ongi kõike mõnusam püüda.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
19. detsember 2020 23.15 #11392 nipi
Siis mine ja püüa!

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
19. detsember 2020 23.19 #11393 Vertu
Aga ma käingi palju püüdmas, mitmeid aastaid juba tugevalt üle 100 spinnapäeva aasta jooksul tuleb ja seda paljudes erinevates kohtades. Äkki selleks suudangi üldist pilti positiivselt hinnata, näen mis aastate jooksul paremaks läinud.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
19. detsember 2020 23.24 #11394 nipi
Mis asi on paremaks läinud? see siin või? See näitab olukorda neis jõgedes täpselt nagu see on ja selle nimi on katastroof. Paremaks on läinud sul ainult neis merikajõgedes kuhu on maimu lastud. Kui sul ülevaadet forellijõgede keskmisest noorkala asustusest ja kogemustest keskeesti jõgedega varasemalt üldse ongi. Arvan et mitte.
Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
19. detsember 2020 23.34 #11395 Vertu
Kas see pole sinu silmis positiivne et Sindi pais on kadunud ja ka muud rändetõkked Pärnu jõest. Lisaks veel terve hulk paise muudelt jõgedelt. Ma ei kahtle et tulevikus on Pärnu kõva lõhe ja merika jõgi.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
19. detsember 2020 23.43 #11396 nipi
Nii sindi kui saesaare ja isegi Linnamäe puhul on minu käsi tugevasti mängus olnud. saesaare puhul läks asi isegi käsikämluseks. Maalehes on ka üks artikkel.

Aga see see on. Sindi mahavõtmine ei mõjuta mitte kuidagi minu kodujõgesid. Pole kuidagi mõjutanudki. Isegi keskajal toodi Paide lossi lõhet Pärnust, mitte linna alt Pärnu jõest, ja ainus merekala mille tõusu kohta on enne mistahet paisu Pärnu jõel nii kõrgele, on angerjas. Pealegi mitte ühtegi meriforelli maimu pole ei enne ega pärast sindi paisu mahavõtmist asustatud sellesse piirkonda viimaste aastate kestel ja puuduvad ka mistahes andmed meriforelli teaduslike katsepüükide käigus. On olemas meriforelli püügikeelt Pärnu jões aastaringselt, aga maime asustatud ei ole. Ju siis usutakse, et meriforell tekib nagu konn keskajal, iseenesest ja veest.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
19. detsember 2020 23.47 #11397 nipi
Pealegi Pärnu ei ole kunagi olnud kõva ja spetsiifiline lõhejõgi. Kui võtta aluseks esimene ülevaatlik teadustöö loodusloo kohta Liivimaal, enne sindi paisu, st. Fischeri Eine wersuch über Naturgeschiche Livlands ilmunud Königsbergis 1791 siis Pärnus on küll esinenud lõhet ja Tori all olid püsti koelmutel ka lõhetõkked, aga tõelise, rõhutatult lõhejõena tõstab autor esile Salatsit, samuti Daugavat,

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
19. detsember 2020 23.54 #11398 nipi
siit võib tekkida omakorda küsimus- et kas jõeforelli esinemine Pärnu vesikonna ülemjooksu jõgedes on üldse õigustatud kui ei lõhe ega meriforell nii kõrgele ei tõusnud? Andmeid on leida 17. sajandi allikates et jõeforell esines nii Pärnu jões Purdi-Tarbja lõigus, kui ka Vodjas. Aga Paidest alla kuni Käruni mitte, ja ilmselt ka allapoole mitte. Tegu on olnud isoleeritud populatsiooniga ja ilmselt looduslike olude tõttu. Seesama Fischer näiteks räägib rõhutatult väga tugevast forelli asurkonnast Ahja jõel Kiidjärve piirkonnas ja Ahjal puudub üldse igasugune ühendus merega.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
20. detsember 2020 09.10 #11399 Vertu
Teadlased on hinnanud Pärnu jõe lõhe potentsiaali 45000-58000 laskujani aastas. Kuidas kõik läheb , näitab juba aeg. Aga ma üldiselt usun neid rohkem kui kolme sajandi vanust arvamust.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
20. detsember 2020 10.23 #11400 nipi
No eks seda saame näha ja kes seda ei tahaks et nii läheks. Kaasaja teadlaste töömetoodika on loomulikult täpsem ja analüüsitum kui valgustusaja omadel, liiatigi kus loodusteadused range distsipliini mõttes olid alles lapsekingades.Fischeri hinnangut saab võtta üldhinnanguna.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
20. detsember 2020 10.26 #11401 nipi
On ka otseseid kokkulangevusi. Fischer hindas,et lõhet esineb kuni Vändrani. Paar aastat tagasi jõudis R. Järvekülg Fischerist sõltumata sama hinnanguni.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
20. detsember 2020 11.02 #11402 nipi
Aga näiteks Jägala jõe lõhetoodangu potentsiaali on kalateadlased minu arust liiga madalalt hinnanud. 17 saj. lõhesaak kahe tõkke ja kahe lõhevõrgu peale ulatus Jägalal ja Pudisool kokku ca 4,5 tonnini aastas headel aastatel. Praegu on terve eesti tööndusliku püügi lõhekvoot 1 tonn.

On veel palju materjali ja andmeid millega Linnamäele hambad taha lüüa aga ma ei taha enam sest kalanduse osakond on alatult noa selga löönud ja mind kõigest ilma jätnud mis kalandusse puutub, ja nagu öeldud- ma pole moonakas, kes mõisahärra visatud kondi järele roomab.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
20. detsember 2020 14.11 #11403 Jeekim
nipi muretseb kodujõe kehva olukorra pärast. Seal tuleks kuueks-seitsmeks aastaks püük lõpetada ja küll varud taastuvad. Kui ainult kodujõel meetmeid rakendada ei lähe kaua kui jälle tühjaks püüame.
Ajal, kui kõikjal veel ammoniaakveed ja kütteõlid loodusesse sattusid, siis just 6-7 aastat kulus peale suurreostusi jõe isetaastumisele. Nii oli Loobul, Jänijõel ja mujal.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
20. detsember 2020 15.37 #11404 nipi
Anekdootlik soovitus. Tegelikkus on vastupidine. Lõpetame püügi ütleme Pärnu jõe lõigul kus isegi kallasrada on umbe kasvanud viimase 20.a jooksul, sama Vodja jõel, sisuliselt sama Esna jõel, löögi all on ainult Preedi kus kallasrada on samamoodi mullane nagu eelmainitud jõgedel! Lõpetame püügi jõgedel kus püüki nagunii ei toimu? See on ju anekdoot. Midagi sellist võib kilplastest lugeda. Või mis need massid püüdjaid lehvivad nagu jeesukesed vee kohal ja püüavad, kallastele jälgi jätmata! Suur Looja küll! enne kui sõna võtta, tuleb ikkagi end konkreetse olukorraga kurssi viia!

Nõuka ajal olid kallasrajad mustad nii Pärnu jõe lõigul kui Vodjal ja ka Seinapalul, ja kala sai olema ikkagi aina rohkem!

See kes seda eirab, vaadaku peeglisse ja küsigu- kas maksab ikka näkku sülitada nendele 300 tollasele loaomanikule ja nende perekondadele ja sugulastele ja tuttavatele, kes tollal neil jõgedel kala püüdsid!

See on huvitav fenomen eestlastel - rääkida asjadest millest mitte midagi ei teata.ei teata mitte midagi, milline oli kalakaitsekontroll, kui palju asustati maime. Elatakse nagu amööbid, kellel eilset pole, homne on tume. Merikapüüdjad naudivad tohutut sisse asustatud kala ja ise siis annavad enda arust tarka nõu et teised keelaku püük mujal ära.

No ei ole suuremat rumalust maailmas ei ole.
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: Jeekim

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.