Pärnu jõele vesi peale!

Ei teavitata ju üldse. Kesk. min-i töötajate jutustki selgus, et kogu valitsemisaparaat meenutavat nagu mitmest eri osast kokku õmmeldud elukat, igal ühel erinev närvisüsteem ja siht, mingit konstruktiivset koostööd pole.

Ja kuni ei ole haldajat, pole ka teavitada kedagi vaja, igaüks teeb mis tahab.

Jõgi kasvab kinni jah seda näen oma silmaga. merikat siiski on. Ennemalt ka olnud , eks oleneb sügisesest veeseisust. See kevad sain türi-rae vahel käe valgeks päris mitme kalaga. Pean rõhutama, et püüan haugi ja ikka suurte lantidega. Paljud tuttavad ka kevadel merikatest rääkisid kes varasemalt selle kalaga kokkupuudet ei omanud. Mingi kala siin vees ikka ujub. Vimba ka palju tuli, saab praegu veel edukalt püüda. Nädalapäevad tagasi sain 8 mõõdus vimba allapoolt jändjat.

Valget kala tuli kevadel jõkke ikka väga palju. Polegi sellist vaatepilti siin varem näinud. 2-3 päeva vältel vesi ikka konkreetselt "kees". Eks põhilised asukad vimb ja särg olid ilmselt, kes üles pressisid. Samas oli kuulda jutte altpoolt, kes harjunud paisu mõjualas püüdma, et oli väga-väga kehv lugu kalaga. Ei saadud vimba ega miskit. Ju see kalamass lihtsalt üles liikus, kuna punni enam ees polnud paisu näol. Kevad tuli ka see aasta äkitselt peale - läks järsult soojaks ja ilmselt kala pressis korraga jõkke ja liikus üles.

Merikat kuulu järgi aga tõesti väga kehvasti tulnud viimased aastad. Seda siis nende meeste juttude järgi, kes paisust allpool püüdnud, Sindi linna all ja veelgi allpool. Lõhet ikka saadi ja täitsa arvestatavalt. Eks kala ongi nüüd laiali. Jõgikond on väga suur ja kala hajub laiali. Loodetavasti merika olukord ka siinpool nüüd paraneb vaikselt. Eeldused on ju justkui loodud selleks. Merika ja lõhe osas räägin sellest, mida kuulnud/näinud. Ise neid kalu ei püüa ja seega vahetu info puudub.

Mõnes osas võin seltsimees nipiga nõustuda - on asju, mis vajaksid tähelepanu aga suures plaanis on suur pilt ikkagi hea. Eestlane ei ole mitte kunagi varem elanud nii hästi kui praegu. Isegi, kui nõuka ajal neid mürke vette lastigi vähem, siis seda aega vist keegi meist päriselt tagasi ei igatse...

oioioi...

Nii mürgitatakse Eestis jõgesid

Siin parem kaart ja lähem info

www.maheklubi.ee/upload/Editor/Nitraadid%20ja%20pestitsiidijäägid%20vees_25_10_2017.pdf

nipi kirjutas: Ja mis meriforelli puutub, siis põhjarannikul on neid varusid oluliselt täiendatud asustamise teel,20 000 maimu aastas, hr. Laurent suutis siin tõesti midagi ära teha.Nüüd on need tööd seiskunud ja ees ootab uus langus, kuni kisa jälle taevani tõuseb ja midagi ette võetakse.

hr Laurent on nüüd küll viimane tegelane, keda meriforelli asustamise osas tänada - tema lihtsalt hoolitses, nagu hea ärimees, enda tuleviku eest. Kuhu jõkke ta asustas? ja mis jõe suue tema mõrdade-võrkudega sügiseti kinni kroogitud on, nagu hiire p**eauk?

Kui vaadata laskujate arvu kasvu Keila, Pirita jt kudeajal valvatavates jõgedes, siis tuleb üsna selgelt välja, kes need tegelased on, kellele meriforellide eest aitäh tuleb öelda. Lõhede eest loomulikult ka, aga need keeravad jõest välja saades kohe nina Poola ja meil harrastaja ridva otsa naljalt ei satu...

Sattusin üle hulga aja vahujõele ja nii kinnikasvanuna pole mina teda näinud ,mõisast ülesvoolu heinakoplite vahelisel sirgel lõigul oli praktiliselt laustaimestik.Tundub,et kohalikud põllumehed ei koonerda toitainete ja lämmastiku jõkke lisamisega.

Eks madal vesi teeb pildi veel hullemaks.
Aga kas mõni forell ka veel oli seal?

Väikest oli palju selles kitsas voolusoonekeses,mis veel kohati oli,aga püügiga ei tegelenud ja paarist kohast vaid vaatasin.

Tänu maaparandajatele on juba kauem kui viimase poole sajandi jooksul allikate toodangud vähenenud kohati isegi kümneid kord, samuti on vähenenud jõgede vooluhulgad ja lisaks on kraavide kaudu toitaineterikkad setted ladestunud jõgedesse. Tulemusena kasvavadki jõed kinni. Edasise ennustamine tooks kalameestele halvad unenäod.

Üks tuntud pärnu jõe lisanire oli suve lõpul kalade poolest küll üsna helde. Kokku 5 käiku ja kätte sain 17 kala, kellest mõõdus oli 8. Suurimad L47 ja L46. Kumbagi ei kaalunud, kuna kaal läks kevadel katki. Üldse oli kontakte kaladega kokku 39, mille hulgas oli ka väga ilusaid suuri kalu. Parimal päeval oli 19 võttu ja kõige nirumal oli vaid 2 võttu. Tol korral ei saanudki kumbagi kätte ja pidin tühja kotiga koju naasema.
Jõgi oli küll kohati väga kinni kasvanud - vaid üksikud augud, kuhu visata ning palju kohti üldse sellised, kuhu ei saagi visata aga seda enam on kaladel suurem võimalus seal rahus elutseda, sest kalamees sinna ligi ei pääse.
Jõelõigud jagasin ära sedasi, et need väga ei korduks, seega püüdsin läbi päris suure osa jõest ja kokkuvõtteks võin enda kogemusele tuginedes küll öelda, et pole sellel jõekesel häda miskit. Vähemalt pole see pilt kindlasti kohe nii hull, kui siin foorumis maalitud.

Kas sinus Svennu siis ei tekita see vooluhulkade vähenemine, jõgede kinnikasvamine ja mudastumine mingitki häiretunnet? Või arvad, et loodus taastub ise?

Keeruline on vastata Su küsimusele, Jeekim.
Minu püügistaaž ei ole nii pikk, et ma mäletaksin 30-50a taguseid jõgesid. See, et maailm muutub on paratamatu ju. Me ei saa sinna väga palju ära teha. Sel ajal, kui minu vanemad sündisid, oli maailmas... ma ei tea, vast mingi 2-3 miljardit inimest. Kui nende vanemad, siis hmm, äkki miljard? Täna on meid juba ligi 8? Ja see pole mingi eriti pikk aeg ju... Samas süüa me tahame ju? Kust mujalt me toitu saame, kui mitte põldudelt? Võib-olla on vägagi reaalne, et 30-50a pärast olen samasugune kibestunud vanahärra, kes muudkui kiunub, et jõed on tühjad ja vot kus minu noorusajal oli jõgedes alles kala... Samas milline siis see alternatiiv on? Lõpetame põllumajanduse ja jätame pool riiki nälga? Pole justkui mõistlik alternatiiv ju...

Aga kui nüüd esnast rääkida siis antud jõge mäletan ma 5+a tagasi suve teises pooles alati väga kinnikasvanuna. Erinevus tänasega on see, et peaaegu täielikult kadunud on need n.ö suured murumättad, mis jõe peal kasvasid. Varem olid need ikka nii suured, et kohati ulatusid täies ulatuses üle jõe, rääkimata piki jõge kasvamisest. Täna on jões pigem linthein aga sellised murumättad on jäänud väga väikesteks ja üleüldse on neid palju vähem. Kumb parem on, kas lint või taoline mätas - ei oska öelda.

Viimased aastad on olnud aastaringselt üsna veevaesed. Varsti tulevad aastad, kus sajab jällegi keskmiselt rohkem. Ja nii see kõik kordubki. Täna ma ei saa küll kuidagi väita, et jõeforell on kuidagi ohus. Jõgedes on kalu igast aastajärgust. On suuri, sh ka väga suuri, on väikeseid, sh ka väga väikeseid. On jõgesid, mis olid 2-3a tagasi tühjavõitu ja täna üllatavad positiivselt. On jõgesid, kus eelmine aasta tulid parimad saagid ja sel aastal viskas aina nulle sisse.

Ma ei tea... ma arvan, et nii olnud kogu aeg. Aga võibolla ma eksin. Äkki oli varem tõesti nii, et läksid ükskõik mis ajal ükskõik mis jõele ja said 20 võttu ja 8 kilost kaldale. Minu staaži ajal nii pole olnud...

Nüüd me kirjutasime natuke erinevatest asjadest. Tean, et kalarohkuse jutt äratab paljudes kahtlust ja sellest mina praegu ei kirjutagi. Selleks ei olegi vaja ise Metuusala ealiseks elada, et veerohkust jõgedes ja allikate tootlikkust võrrelda. Need andmed on kõik hüdroloogide poolt väga pika aja vältel registreeritud. Ja ei näe head välja. Mina ise mäletan näiteks külameeste lamedapõhjaliste paatide kaldavõsas mädanevaid vrakke Kulinal, Preedil ja mõnes kohas veel, kus nüüd ei tuleks pähegi paati ehitada. Kunagi siis pidi ka vett selleks piisavalt olema.