Foorum

file Merikas, merikas....

Info
15. märts 2019 22.54 #10404 nipi
nipi vastas teemale Merikas, merikas....
Seinapalu kohta ütles Allpere tollal, et "kui ühe käigu kümnest sealt kalaga tuled, siis on hästi läinud."

Eks ta nii kippus olemagi, ent samas oli vähemalt neid tore seal vaadatagi, sest näha oli kala seal peaaegu alati.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
15. märts 2019 22.57 #10405 nipi
nipi vastas teemale Merikas, merikas....
Näiteks võis Seinapalul Veskiaru sillast alla Risti auku minnes seal põõsaste all alati korralikke 800-1 kg forelle näha, tänapäeval pole enam neid põõsaidki, koprad on kõik ära söönud.

Vähemalt kalalembesele inimesele oli seal käia lust ja rõõm, vaata nagu akvaariumi. Kottisaamine oli iseasi.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
16. märts 2019 09.13 #10406 scuba
scuba vastas teemale Merikas, merikas....
Palju neid üle kaheseid tollal Esnast endast,ütleme kesk ja ülemjooksult saadi.Jõekas ei peaks ju tingimata peale kudet sealt paide alla laskuma.Kas ikka suur osa neist merikad polnud kes Paide alt saadi?

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
16. märts 2019 21.08 - 16. märts 2019 21.10 #10407 Svennu
Svennu vastas teemale Merikas, merikas....
Ei taha kuidagi nipsakas tunduda aga lugedes neid meenutusi vanadest "kalarohketest" aegadest siis ausalt öeldes, saan ka mina sarnased mälestused oma lastelastele kunagi kaasa anda. Vodjal on ette tulnud püüke, kus igast vähekenegi lubavast ja mitte niiväga lubavast kohast keegi sakutamas käib. Jah, paljud on alakad aga 3 mõõdukala saada pole küll mingi eriline saavutus. On ka palju rohkem mõõdukaid olnud ja seda tänaste mõõtudega!

See, et vahele viskab päevi, kus ei näe ka kalamaimu, on normaalne. Arvasin, et vanasti polnud selline asi võimalik, sest forell on ikkagi üsna ablas kala ja ära end ikka näitab enamasti - vähemalt selline ...kuni kilo kala. Suurem jah, pigem hoiab omaette enamuse ajast.

Ja nu Seinapalusse ma nii kehva statistikat ei julgeks tänapäeval küll kuidagi pakkuda, et 10x pead käima, enne kui kotikala saad...

Ainus erinevus tundubki see, et nood müstilised 3-4kg jõekad on tänapäeval meie vetest kadunud. Äkki on need nüüd lihtsalt merikateks muutunud?

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
16. märts 2019 21.49 #10408 Jeekim
Jeekim vastas teemale Merikas, merikas....
Väga raske on võrrelda. Ehk Svennu võtaks 70-ndate aastate paarisajagrammise ridva, mingi 400 grammise vene rulli, 0,3 klinskaja tamiili ja ka selleaegse landi ning kaaslane püüaks tänapäevase varustusega. Siis võiksite ehk saake võrrelda. Ja nii võib ka tamiilieelset aega jämeda nööriga järgi testida.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
17. märts 2019 11.54 - 17. märts 2019 11.58 #10409 Svennu
Svennu vastas teemale Merikas, merikas....
Võrrelda olukordi ei saagi, sest liiga palju on erinevusi. Aga väita, et täna on meil jõgedes tühjus, et enam pole mida lastelastele rääkida, veel vähem, et neil üldse enam midagi püüda oleks jne, on selge liialdus. OK, Paide ja Järva las praegu jääda - ma küsiks hoopis nii, et kui palju oli näiteks jõekat nendel hiilgavatel klubiaegadel kasari vesikonnas? Minu teada sellist kala seal üldse polnudki, mis me siis nüüd tänapäeva tegema peaks? Loome mõne klubi, kes selle võõrliigi sealt hävitaks?

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
17. märts 2019 14.04 #10410 Jeekim
Jeekim vastas teemale Merikas, merikas....
Nimetades kodumaist liiki võõrliigiks, sa muidugi meelega utreerisid. Mitte rääkides Järva jõgedest näen probleemi selles, kui mõnes jões pesade arv on langenud väga madalale (7-12 pesa) ja sealjuures on neist ju kudenud 3-4 pesa üks ja sama marjakala. Kas see olukord saab olla jätkusuutlik või ootab hääbumine inbriidingu tagajärjel. Näiteks kunagi Jägala jõel peale Kehra tselluloosi tehase avamist kümmekond aastat toimus tehase puuvajaduse rahuldamiseks massiivne palgiparvetus. Peale palgiparvetuse lõppemist saadi veel üksikuid harjuseid. Viimane aastal 1953. Ka seal allesjäänud üliväike asurkond ei osutunud küllalt elujõuliseks populatsiooni taastamiseks.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
17. märts 2019 22.27 #10411 nipi
nipi vastas teemale Merikas, merikas....
Täpsem ülevaade on mu raamatus tabelleeritult Jõeforell. Püük ja majandamine.

Kui need "merikad" olid, siis polnud Sindi pais järelikult probleem. Nüüd pole kumbagi- ei Sind paisu ega "merikaid."
Täie kindlusega oli "merikas" mul üks kilone kala, mille sain Pärnu jõelt märtsis 1999.a, see oli tõesti täiesti hõbedane. Isegi sahkluu tõendas seda, võrreldes tolle 1,5 kg jõeforelliga, punatäppidega mis saadud samal päeval.
Need suured" merikad" pidid olema osa neist 100 000 meriforelli maimust, mis said võimaluse laskuda kuni Kirnani, mida nad ka meelsasti tegid.
Selliseid "merikaid" saadi aastaringselt. Ka südasuvel. Mida teeb "merikas" aastaringselt jões?

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
17. märts 2019 22.29 #10412 nipi
nipi vastas teemale Merikas, merikas....
Loomulikult on need suured "merikateks " muutunud, arvestades tänapäeva kalamehe egotrippe ja mentaliteeti. Mu teada on isegi Vardjalt saadud kõik suured forellid "merikad."

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
17. märts 2019 22.31 #10413 nipi
nipi vastas teemale Merikas, merikas....
Isegi Vodjal on pooled tehtud koelmud jäänud mitmendat aastat kudemata.

Lihtsalt kala ei jätku enam...ka sel sügisel polnud ühtegi suuremat tõusjat

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
17. märts 2019 22.40 #10414 nipi
nipi vastas teemale Merikas, merikas....
No lähme ja näita, kuidas sa neid kolme mõõdukat- ma pean silmas praegust mõõtu- siis nii lõdva randmega saad...

Erinevalt praegustest ja mis puutub Allpere tsitaati Seinapalu kohta, siis jutt käis ikka kala kohta mis kotti panna, mitte alamõõdulistest. Sagedamini on aga seal jõel nii et jääd üldse nulli - ei saa ka alamõõdulist.
Või on siis nii, et võtab kõik, mis soomust kannab.
Meenub üks juhus üle 10.a. tagasi, läksime Veskiarus sillast ülespoole. Mul oli otsas Abu Sonette musta lapakaga, 12 grammi, millega paarimees püüdis, ei tea, aga mul oli massiline võtt- ma ei suutnud enam ära lugeda, oma 20-30 tk oli neid küll, mis kaldas ära käisid- kuid oh häda- kõik nad olid - nagu joonlauaga mõõdetud, 20 cm pikad! Nii et tutikas lant näriti täitsa ära, aga kotti ei saanud midagi.
See lugu oli ka illustratsiooniks, et landil ja landil on siiski vahe, sest paarimehel ei olnud ühtegi võttu kuigi ta käis vastaskaldas.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
17. märts 2019 22.52 #10415 nipi
nipi vastas teemale Merikas, merikas....
Mismoodi saab "liialdus"olla see, kui Pärnu jões pole üldse enam ei forelli ega isegi haugi? See on ainus ,mida lastelastele hetkel rääkida...
Või votad svennu, sealt ka lõdvalt kolm mõõdukala? Või Esna jõelt kesk-ja ülemjooksult? Või Seinapalust?

Kui palju tuleb Vardjalt Karolinenthali truubist ülesvoolu, kus tõepoolest on kaldal juba mudast trass tambitud?

Ma eespool tõin näite, palju oli minu jaoks "palju." See oli siis, kui hooaja käikudest kolmveerand tulin koju, kala kotis.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
18. märts 2019 05.38 - 18. märts 2019 05.47 #10416 Vertu
Vertu vastas teemale Merikas, merikas....
Seal sinu jõeforelli raamatus on tabel kus on jõeforellidena kirjas ka Kalvi Sõmera 3,8kg ja Kalle Krooni 3,6 kg forell. Mõlemad 99a. alguses ja neist kaladest olid sama aasta ka Kalastajas pildid ja jutt et tegemist on teadlaste poolt määratud meriforellidena. Kalvi kala juures ka märge mitu aastat see kala meres elas jne. Kuidas need kaks nüüd järsku ikkagi jõeforellideks muutusid?
Ma mäletan kui sama aasta algusest suur 40 kohaline buss kalamehi Tallinnast Otepääle Kalapeole sõitsid siis Paidest tulid ka osad mehed peale. Kohalikud forelligurud. Üks neist sina Nipi. See oli natuke peale Kalvi kala. Jutt läks kohe selle peale, tekkis arutelu teemal jõekas-merika. Truumets oli üks kes teile lihtsalt ja loogiliselt ära seletas et tegemist tavalise meriforelliga ja miskit võimatut selles pole et merepunane Paide alla tõuseb. Aga tundub et 20a. hiljem ikka kipitab ja vaja musta valgeks seletada. 98 aasta enne seda oligi väga veerohke, augustis juba uputas nii et kõik klapib.
Merikas ja hõbedasest läikest niipalju et hõbedane värvus, läige pole merika puhul mitte mingi määramis tunnus. Merikas võib olla täiest matt ja tume. Ma võiks kümneid pilte panna enda viimastel aastatel püütud merikatest jõest mis tumedad nagu tondid ilma mingi läiketa.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
18. märts 2019 06.08 - 18. märts 2019 11.12 #10417 Vertu
Vertu vastas teemale Merikas, merikas....
Näiteks minu üleeelmise aasta 3,4kg ja eelmise aasta viimase päeva 4,6kg merikad. Kus neil see hõbedane läige on?



Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
18. märts 2019 08.25 #10418 nipi
nipi vastas teemale Merikas, merikas....
Asi on selles, et too hõbeläikeline oli selline selge, täiesti läikiv, erk hõbe, nagu oleks keegi ta üle hõbetanud. Seljalt üleminekuga imeilus mariinsinine muuseas. Selline saaks olla ainult värskelt merest tõusnud forell, see pole ta jões kohastumusvärving.
Ülejäänud suured sh. ka mu 3,6 kg ja Kalvi kala - mille püügi juures ja ise olin ja nagu Kalvi kirjutas, ma ise soovitasin talle sinna astangu peale visata, -oh seda suuremeelsust, aga ma ei kahetse ega kadetse ka põrmugi- olid kõik väga iseloomuliku spetsiifilise värviga- määrdunud-hallikasvalkjate külgede ja x kujuliste täppidega.
Seda 3,6 kg kala määrati kah, ja saadi kolm mereeluaastat, viisin ka pea määramiseks, määrati jälle meriforelliks.

Olen pisut skeptiline nende teadusmääratluste suhtes. Tänapäeval ülistavad kõik geneetikat - oi kui tore. Aga 80.a. tagasi ülistasid kõik eugeenikat. Tänapäeval keegi eugeenikast räägib, võib vangi minna.
Kui viia nende kalade tõus seosesse kõrge veetasemega, siis oli 1982.a. juulis erakordselt kõrge veeseis. Mäletan, et Vodja oli üle kallaste, ja - triiki täis, kui nii võib öelda, väikseid hauge! Kõik sellised ca 30 cm pulgad. Forelli üldse Vodjal tookord ei näinudki. Alanes vesi, kadus ka haug Vodjalt uuesti allavoolu.
Ja just pärast seda aastat hakkas neid suuri x täppidega forelle Paide all ka olema, ja mida aasta edasi, seda rohkem.
Ok. merikas. Aga mida teeb merikas jõe ülemjooksul aastaringselt? Miks ta siis kudeks merre ei lasku? Kas ja kui palju laskub, kui neid sai Paide all olema aina enam? Kui geneetiliselt merikas, ja sellised tingimused, kas siis ei saa pigem rääkida mingist vormist, mis enam merre ei lasku? Kuidas teda sel juhul nimetada? Mina lähtusin hinnangus sellest, mida arvas ka kalateadlane R. Järvekülg - tegu on forellidega, kes on üles tõusnud jõe kesk-ja alamjooksult. Tema isa A. Järvekülg ütles lihtsalt- "mis seal vahet, forell on forell." Ma arvan, et ainus lollikindel meetod määramiseks oleks olnud siis kui panna teatud hulgale selga kas lipik või raadiosaatja. Siis oleks küll kindlamalt saanud määrata, kus nad parasjagu ringi lehvivad.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
18. märts 2019 08.46 #10419 nipi
nipi vastas teemale Merikas, merikas....
Või haug. Oli juhus, 1998.a. juulis, kui Paide all tõusis jõe põhjast pinnale haug nagu allveelaev, oma meeter, ja napsas mu lutsu sabakonksu, ja vajus siis tagasi põhja. Enneolematu pilt! Aga märtsis 1999 sain sellest kohast ca 100 m ülespoole sellises suuruses haugi kätte, oli 6,580 kg. ja 98 cm. pikk.
No palju selliseid hauge enam-vähem ühes ja samas kohas ikka on? See pidi olema sama haug, keda juulis nägin. Veeseis oli mõlemil juhul normaalne.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.