Jõeforelli hooaeg 2019

Isendite arv on 100 ruutmeetri kohta. Pärnu jõgi on näidatud Mündi silla piirkonnas, kunagisel noorte kasvualal, millest eelpool ka Kivimäe artiklis juttu.,

Eks see oleneb mis lõigul katsepüüki tehti,kas alati nn kudaealade ümbruses.Vodjal tundub sigimine toimivat,aga kuhu siis vanemad järgud kaovad kui neid pärnu jões pole?

See ongi müstika, et kuhu...

Ilmselt püügisurve ei võimalda seal kalale pikka iga. Kas ka kudemisel ei ole suuri isendeid näha?

Mis püügisurve? Pärnu jõe sellel lõigul pole enam 15 aastat isegi mitte kaldal käimisradu!

Esimest korda 40. aasta jooksul näen sellist pilti, olen sellest avaldanud ka foto ühes Eesti Looduse numbris.

Kalamees ei käi seal kus kala ei ole- täpsemalt öeldes ei ole seal enam isegi haugi, ainult labakindasuurused särjed ujuvad ringi.

Tegime inspektoritega esmased veeanalüüsid. Aluselisus on tõusnud- senise 7 asemel 8-le, seega on hapniku hulk vees teatud määral vähenenud. Umbes samal tasemel on ta näiteks Pirita jões.

See analüüs oli aga liiga odav, vaid 300 euri eest, liiga vähe elemente sai võetud, vaja on vähemalt 800 euri eest.

Rääkisin just prof. emeritus Anne Luigega. Ta ütles, et veekvaliteedi poolest on Eesti EL riikide hulgas tagantpoolt neljas. Rääkisin ka siin kirjeldatud olukorrast Pärnujões. Ta ütles, et glüfosaatide kogus on paljudes jõgedes eestis nii kõrge, et on loodusliku ringluse ahelas tsütoplanktoni täiesti rivist välja löönud.

Nii mürgitatakse meil forellijõgede allikaid. Sopa ja Norra allikad Järvamaal

Siin parem kaart ja lähem teave

www.maheklubi.ee/upload/Editor/Nitraadid%20ja%20pestitsiidijäägid%20vees_25_10_2017.pdf

Väike vaheldus nipi monoloogile teemasse ka.
See aasta on saadud ülivähe jõekat püüda. Kokku olen ära võtnud 2 forelli kogukaaluga üle 2kg natuke.
Viimase püügi algus oli suht pettumus. 5km jõe ääres rassimist, hunnik alamõõdulisi forelle, landikadu 1 Rando Punane Lakk ja munad märjaks.(viimane on vist antud tootja kahlakate viga, et munade juurest hakkavad lekkima) Lant jäi ühe alamõõdulise forelli lõugade vahele kuna tamiilil oli nõrk koht sees ja siis otsustas puruks minna valel hetkel nagu alati.
Peale 5km oli kopp juba ees ja oli kaaluda kas lõpetada või võtta veel 1 lühike lõik mujal. Õnneks sai viimase kasuks otsustatud.

Isane kala L49 ja 1120G.
Punane lakk ikka veel töötab nagu näha. Proovitud sai nii kollast kui rohelist aga punane oli selle päeva parim valik.

Olen mööda forellijõgesid kolland ca 5 aastat. Põhiliselt Kesk-Eestis. Kas mulle tundub ainult või iga aastaga jõed lähevad järjest rohkem heina? Või sõltub see kuidagi üldiselt jooksva aasta olustikest ja hooajati erinev? Millised on teiste tähelepanekud ?

Seinapalus on see protsess kõige hullem. Veevoolu vähenemine, maaparandustööd Koigi-Neeval.Pärnu jões Paide all on keskmine suvine temperatuur tõusnud 10-lt 15-le kraadile, aga seda jõelõiku forellijõeks pole enam mõtet nimetada.

Viimased kaks aastat (võibolla ka kolm, aga kaks kindlasti) on olnud väga madala veega aastad ja seepärast tundub kõik kohe eriti rohtus olevat. Tegelikkuses ilmselt on rohtu enamvähem sama palju. Kui nüüd oleks paar normaalse suurveega kevadet ja kõrgema veeseisuga suve, muutuks olukord pisut puhtamaks jälle.

Seda ei ole ega tule, lähikümnendite jooksul kindlasti mitte, sest staliniaegsed maaparandussüsteemid on taastatud, siin üks peakraavidest mis jookseb paralleelselt Vodja jõe suudmega.
See tõmbab ära ja reostab hulga Vodja põhjavett. Pärnu jõest Paide all on leitud 20 mürgist ühendit(KLAB-i aruanne eelmise aasta kohta).

Mul kadus Vodjal kaks aastat tagasi Mäos ära karp lendõngeputukatega, karp oli valkja kaanega, peal norrakeelne kiri Sölvkroken. Kui kellelgi on aimu, oleks hea kui siia kribaks.

Siin olukorrast Esna jõel

meieeesti.postimees.ee/6759920/jata-linnule-laulupuu-ja-kalale-kodujogi