Alates 01.05.2022 on foorum vaid lugemiseks. Selleks on peamiselt kaks põhjust: portaal "kolis ümber" platvormi viimasele versioonile, kuid kahjuks pole veel välja lastud foorumi komponendi töövalmis versiooni ning eesti keelset tõlget. Samuti on viimastel aastatel olnud probleemid spämmijatega, kes murravad läbi ka spämmikaitsest.

  • Aitäh 11000 foorumipostituse eest ning loodetavasti kohtume uuesti tulevikus!

Jõekas, merikas, lõhe, vikker - punased luubi all.

More
6 years 11 months ago - 6 years 11 months ago #9012 by hannes
Ühe auväärt foorumlasega asja arutades sai otsusele jõutud, et see huvitav jutuajamine väärib eraldi teemat.

Põhjendaks kah natuke.

* arutelu on tulevikus lihtsam üles leida, sest muidu kaob ta jõekateema sisse lihtsalt ära
* kui on huvi juttu jätkata, siis jääb kõik sujuvalt konteksti, muidu tekivad vahepeale landilõksu ja kopraaugu jutud :)
* mõni tagasihoidlikum kasutaja võib-olla ei söanda tarkade meeste juttu segada, et postitada midagi tänavusest hooajast :)
* kui kellelgi on tulevikus soov näiteks liikide (või oma saagi) kohta küsida, siis on selleks siin hea võimalus

NB!
Üks soovitus vestluses osalenutele või lugejatele - kui soovite uue teema uutest postitustest teavitust ka e-postile, vajutage palun nupule "Jälgi".
Last edit: 6 years 11 months ago by hannes.
More
6 years 11 months ago #9023 by STF
Kui keegi pole veel lugenud, siis olgu öeldud, et siinse aruteluga haakub Kalle Krooni raamatu "Jõeforell. Püük ja majandamine" (2016) kaks peatükki:
3.3. Mitu erinevat vormi ühes jões?
3.4. Meriforell, jõeforell või keegi muu?

More
6 years 11 months ago - 6 years 11 months ago #9029 by Jeekim
Lugesin ka seda raamatut suure huviga, kuid häiris vaid teema käsitlemine üksnes järvakesksena. Eestis loetletakse üle saja jõe, kus teatakse forelli olevat, neist ehk paarkümmend ülipopulaarsed kalastajate hulgas, kuid arvestades ka ülejäänud 80% jõgedega, tuleks ju hinnang veelgi nukram.
Last edit: 6 years 11 months ago by Jeekim.
More
6 years 11 months ago #9036 by scuba
Sirvisin kah täna põgusalt.Eks ta kohati on ka nostalgilisromantiline.Samas kõlab läbi mõte alandada alammõõtu euroopalikuks ca 25-30 cm.Samas kui mure kalade arvukuse kahanemise üle.Rõhk asustamisele ühesõnaga.Püüame pisikesest alates välja ja siis laseme maimu sisse.
Huvitav,kui ajateljele panna paralleelselt asustamise aastad ja suurte kalade tabamise arv,kas tekib mingi otsene korelatsioon.
Kui 50ndatel -70ndatel oli Prandi,Preedi ees ja Pänu jõe kalasid pole miskil põhjusel,siis 80ndatest peaasjalikult pärnu kalad.Vaevalt et siis mingi merikate invasioon oli.Kas asustatud said suureks?
More
6 years 11 months ago #9037 by Hein
Euroopalik lähenemine paistab olevat, jah selline, et asustame ja siis keelame, käseme, müüme lubasid jne (olgu see alamõõt mis ta siis on, kui üleüldse PV veekogu pole). On ju Eestiski aegajalt piiksujaid olnud, et teeme siia või sinna erilubadega klubitamise veekogud...
Alamöötu võiks tegelikult ju ühtlustada küll, näiteks forellile jões L40 praeguse 36 või 50 asemele - ei tekiks merika-jõeka eristamise kitsikust.
More
6 years 11 months ago #9040 by Vertu
Miks L40 ? Miks peaks mitte suguküpseid merikaid, kes veel kordagi kudenud, pole kotti toppima? Tulevikku vaadates siis võiks enamustes jõgedes olla forellil ühtne alamõõt L50. Palju neid jõgesid ikka on kuhu merekala ei pääse ja esineb nö. puhas jõeforell. Soomes näiteks väänati ühtne alamõõt, 60 cm. Kõik üks "taimen".
Time to create page: 0.119 seconds
Powered by Kunena Forum