2 nädalat polnud jõele saanud, seega oli tahtmine suur. Pühapäeva hommikul aga ei viitsinud vara ärgata, 9 aeg sai kodust Järva poole liikuma. Isa ka peale korjatud, sai lõpuks mõningaste pausidega 11.30 jõe ääres oldud.
Õnneks kedagi ees ei olnud. Tee peal sai juba küll backup variandid läbi mõeldud, kui kavandatav püügipaik kinni. Nagu see aasta tavaks, iga kord uus jõgi või vähemalt uus lõik. Tõsi, poisikesena 20 a tagasi olin seal käinud. Kuna oli keskpäev ja üpris päikseline, siis lootused just eriti kõrged polnud. Algus oli rahulik, kala ei näinud.
Esimene kontakt ja 38 cm poiss otsas. Okei, mõtlesin endamisi, kala on, tuleb edasi püüda. Jõgi oli mõnus, potentsaalseid kohti ikka oli. Paari alakat ka veel silmasin, aga suhteline vaikus. Lõpuks jõudsin ühe kurvini, kus pärast madalamat auk ja rohuäär. Ideaalilähedane vise ja kerima. Ja äkki, põmaki! Taga ja mitte väike! Kala tegi mõned sööstud, uus spinna Volzanka Lux oli lookas ja sidurgi sai tööd. Õnneks polnud roikaid kuhu taha takerduda ja tänu keerutustele mässis kala ennast korralikult tamiili sisse. Seega suurt võitlust ei olnudki. Adrekas oli üleval. Mõõtmistulemused nätasid, et uus rekord kaaluliselt 1150g pikkust 46 cm.
Võis juba öelda, et oli korras päev. Kuna oli kokku lepitud, et auto tuleb ülespoole vastu, jätkasin siiski püüki. Jätk oli sarnane, suhteline vaikus.
Lõpuks jõudsin taas ühe käänakuni. Ei tundunud eriti perspektiivikas koht, päike oli vastu, tuul tekitas pinnas virvendust. Kuidagimoodi sain ikka heite tehtud. Mõned tiirud kerimist ja opaaa! Jälle taga midagi prisket.
Kala tuli taas suhteliseltkiirelt lähedale tegi mõned sööstud. Juba vees oli näha, et see on pontsakam poiss. Kala mässis ennast taas tamiili, nii et nagu kangestus ja jäi kalda äärde rohule justkui ootama. Hiilisin siis lähemale, lootuses, et uut tantsu ei alusta. Kiire liigutusega saingi kala kaldale. Yess! Käte värinal kaal ja mõõdulint - tulemus 1375g ja 47 cm.
Landiks ikka Rando vobler. Taaskord rekordiparandus. Nagu liiga hästi mõtlesin. Nautisin hetke, pildistasin. Käsi kuidagi ei tõusnud rohkem see päev viskama. Helistasingi isa järgi, kes oli vahepeal oma nooruspõlve radu lähedal taasavastanud ja raiusin otse läbi metsa lähema teeni. Järgmised kollid las jäävad järgmisteks kordadeks… Kinnitust sai tõsiasi, et kui järjepidevalt käia, siis ikka trehvab. Ka sealt, kus ei pruugi arvatagi, et on suuri kalu. Võib-olla oli lihtsalt õnnepäev