Jõeforelli hooaeg 2016

Mehed me võime siin arutleda nende asjade üle pikalt-laialt, kuid meie ei saa seadusi kuidagi ise reaalselt muuta. See kõik võtaks väga palju aega enne kui meie välja mõeldu jõuaks seadusesse kirjalikult. Ja kas see mis välja mõeldi on just see parim variant ei tea meist mitte keegi. Kõik variandid nõuaksid ju testimist mitu aastat enne kui midagi hakkab nägema kas asi toimib või tegi olukorra veel hullemaks hoopis. Arvan et asi mida me aga kindlasti teha saame on alustada iseendast, enese muutmisest mingil moel. See asi toimib 100% ja ei nõua mingeid seadusemuudatusi mis võtaksid terve igaviku. Loome need seadused ja reeglid oma enese peas algatuseks. Näiteks nii nagu Lumetaat eelpool juba kirjutas oma reeglitest. Tõstame ise endal teadlikult alammõõtu. Loome ka omale piirangud kalakogustele mis kaasa koju viime. Vahel kalale sõites ma juba enne jõe äärde jõudmist otsustan ära, et täna ainult ceeärr päev tulgu mis tuleb. Mõtleme enne kui kala maha lööme. Kui on kala kodus olemas eelmisest korrast veel, no pole vast mõtet sügavkülma täis lüüa. C&R-i kohta olen muidugi ka kuulnud vastakaid arvamusi. Mõni kukub selle peale vinguma...ahh et mis sa üldse käid seal siis kalu piinamas kui maha ei löö jne. Ma usun et see kalake valiks igal juhul enne väikse solgutamise ja vette tagasi, selle asemel et puuga pähe ning õhta ahju või midagi sarnast.
Iseasi kui palju on selliseid kalamehi kes suudaksid või tahaksidki neid reegleid oma peas luua. On olemas kindlasti ka neid kellede jaoks ei sobi hetkel loodud leebed piirangud. Karmimate piirangute puhul on möödahiilijaid ehk veelgi rohkem.
Mu teada hetkel Järva tuusiku eest kogutud raha läheb siiski ühiskassasse mitte ainult selle piirkonna paremaks rahastamiseks.

makrell wrote: Mehed me võime siin arutleda nende asjade üle pikalt-laialt, kuid meie ei saa seadusi kuidagi ise reaalselt muuta. See kõik võtaks väga palju aega enne kui meie välja mõeldu jõuaks seadusesse kirjalikult.

Hei, astugu EKSi liikmeteks kõik see mees - EKS on seaduseparandusi esitanud ja esitab ka edaspidi.
Töötame kambas ettepanekud läbi, räägime teadlastega ja siis kuulatakse vast veidi rohkem kui Jaak või Arno tänavalt sisse astuksid ning nõuaks alammõõdu tõstmist.

Ütleme, et alammõõdu suurendamise vajadus vajab teaduslikku tõestust. Aga Keskkonnaametil on hetkel kehtivas dokumendis lõheliste elu- ja kudepaikade nimistus 112 veekogu /lõiku (tegelikkuses arvatakse olevat kuni 200). Nendest aastaringse- või tähtajalise täis püügikeeluga on reguleeritud umbes 1/4. Pangu sinna ülejäänud 3/4-kule tähtajaline täis püügikeeld peale ja ongi jokk. Nagu piiranguvööndist üle astud mingi püügivahendiga, nii nätaka ära saad. Muidu neid spinninguga angerjapüüdjaid eemale ei hoia.
Teine teema on püügivahend. Selle määramine ei peaks samuti teaduslikku tõestust vajama. 3/4 ussikeeld, harpuunikeeld jne.
NB! ma ei ülista lõhelisi, sest kaitset või püügi reguleerimist vajavad kõik kalaliigid. Siin käsitletakse hetkel lõheliste teemat, seega avaldan oma arvamust selles asjas.
Ja kui mõni Eesti Kalastajate Seltsi liige (EKS - loodetavasti viidati kalameeste mitte kopsuarstide-, keemikute-, kardioloogide- jne seltsile) on siin foorumis tegev või külaline, siis kandku see jutt juhatusele ette. Sama teemat on kedratud ka kalale ee-s. Kahe portaali peale saaks korraliku Powerpointi kokku

Milleks EKS, kui juba ammu on www.eestiforell.eu/ ?

Seal lõhejõgede nimistus on ka mitmeid selliseid jõgesid kus käiakse ka kõiki muid kalu püüdmas. Näiteks Pärnu jõgi Tarbja veehoidla paisust suubumiseni Pärnu lahte , Pirita jõgi Vaskjala veehoidla paisust suubumiseni Soome lahte ,Paadrema jõgi Paadrema–Risti maantee sillast suudmeni jne jne.

Minu meelest alammõõdu tõstmine teaduslikku tõestust ei vaja.Kui 32-se maha lööd,siis teda lihtsalt järgmise paari aasta jooksul jões ei ole.Kui jätad ellu,siis on ta ka kuni suuremassemõõtu kasvamiseni jões ja ilmselt ka koeb vahepeal..