Alates 01.05.2022 on foorum vaid lugemiseks. Selleks on peamiselt kaks põhjust: portaal "kolis ümber" platvormi viimasele versioonile, kuid kahjuks pole veel välja lastud foorumi komponendi töövalmis versiooni ning eesti keelset tõlget. Samuti on viimastel aastatel olnud probleemid spämmijatega, kes murravad läbi ka spämmikaitsest.

  • Aitäh 11000 foorumipostituse eest ning loodetavasti kohtume uuesti tulevikus!

Jõeforell vol. 7

More
9 years 9 months ago #4950 by aapua
Replied by aapua on topic Jõeforell vol. 7
Viskan siia kah tänase kõrghetke...

Avastusretk jummalast tundmatule lõigule, mis aerofotode järgi peaks olema täielik meka: kärestikud vaheldumisi sügavate kohtadega. Täpiku saamine lihtsalt vormistamise küsimus. Tee on muidugi kaugel, aga kilt läbi metsa pole ju probleemi. Gepsul koordinaadid paika ja minek. Kell 3 öösel. Lootsin, et vähemalt karud pole sellised hullud ja magavad alles. Krt, häiris see, et aerokal tundus mets hõre. Liiga hõre. Nii oligi. Soo. Ja iilgelt igasuguseid põõsakesi ja muud staffi täis. Lisaks vajuv ja puusakõrguste pehmete mätastega. Aga varahommikuses karguses läks see kilt nagu lennates ja juba poole tunni pärast olin läbinud üle poole teest. Lõpuks kohal. Jõgi suur ja sügav, tume. OK, kärestikud algavad hiljem. Jee rait. Usu veel aerokat. Need polnudki kärestikud, vaid veevaesel ajal tehtud pildil paistvad veetaimed. Fakk. Jõgi jummalast mudane, no täpiku jaoks nii vale kui veel vähegi võimalik. Ma tõesti ei tea miks, aga kuskil 5 kilti marssisin maha, et lõpuks tõdeda, et kui inimene ikka on loll, siis põhjalikult ja et oleks juba ammuammu pidanud tagasi pöörduma. Vesi joogipudelist oli selleks ajaks kah otsa saanud. Ja uskumatu, kui vara hommikul on juba absoluutne leitsak väljas! Kaladest ei räägi, see polnud täna isegi mitte teemaks seal jõel. Nojah, tagasikäik siis lõpuks. Mõtlesin, et seda kallasrada ma ei kasuta, see oli räigelt vajuv ja mudane ja kopratõpra käike täis. Veidi eemal metsa all oli puhtam, kuivem ja muretum tunne. Vaatasin gepsu, tegelt otse autoni polnudki teab mis matk - alla nelja kildi. No mõeldud tehtud. Liikuma. Krt, ma siin vaikselt teen kummarduse inimestele, kes rahulikult teatavad, et "tänane sörkjooks tehtud, jälle 14,5 kilti". Ma olin juba poole kildi järel kolm korda surnud. Pisiasi, aga sääsetõrjet samuti mul kaasas polnud, aga kompensatsiooniks oli selle eest kahlade all termopesu. Ükskord ma kuskil võsas rabanduse veel saan... Vihm ja vile, no nii aeglaselt pole ma veel maastikku läbinud... Kuna foto mul peas ei olnud, siis ei teadnud ma karta, et tegelikult on kogu ala selline soo nagu hommikunegi. Või tegelikult isegi hullem veel. Mitte mingit varju, päike rsk seniidis, munadeni vajud samblasse ja laugastesse, siis jääd jälle nendesse minipõõsastesse kinni. Ümber piniseb miljard sääske. Vett lahmab kehast nagu kraanist. Kehakaal vist kukkus lõpuks normilähedaseks, ma usun. Liikumiskiirus oli lõpuks selline, et ma arvan, et kui ma oleksin paigal seisnud, oleks kah summaarselt kiirem liikumine olnud. Aga geps teatab rõõmsalt: 3 km/h. Krt, kui ma poleks nii surnud olnud, oleks selle numbri peale vist kõva häälega naerma hakanud. Ja viimaks siis gepsul ees number: minna veel 200 meetrit sihtpunktini. Aga ei ole ju teed näha, mis värk on?? Veel paar sammu ja tuli nähtavale - jõgi... Tttvajumattt, ma olin punktid sassi ajanud (no ajud ilmselt üleküpsenud) ja panin sihtpunktiks jõe stardipunkti... Oh jah. Veel üks faking kilt soist maastikku. Autoni jõudes polnud ausalt mingeid emotsioone. Kui, siis rõõmu asemel pigem selline jõuetu viha. Oma lolluse üle. Vahetusriided on tänuväärsed asjad. Särk ei tahtnud keha küljest ära tulla, lisaks oli vist terve jõulukuuse täis okkaid krae vahel ja särgi sees ja kus iganes. Pluss jumal teab mida veel sinna pudenenud oli. Sokkidest õnnestus välja väänata vist mitu liitrit tundmatu keemilise koostisega kergelt hägust vedelikku ja keha temperatuur oli tõusnud tasemeni, et perearst oleks seda numbrit kuuldes ilmselt minestanud.

Aga elus ma olen, ehkki - no mis elu see ka on... Homme varahommikul peaks vist kuskile jõele sõitma. Vaatasin kaartilt juba ühe huvitava koha välja - kärestikud vaheldumisi aeglaste ja sügavate lõikudega. Täpik on sealt ainult vormistamise küsimus. Auto peaks küll eemale jääma, aga mis see kilt läbi metsa ikka ära siis pole, onju?
The following user(s) said Thank You: hannes, Napsitrall, timo, STF, Rainer, Meelis365, Karm, Tallakulutaja, elmerike
More
9 years 9 months ago #4951 by sven862
Replied by sven862 on topic Jõeforell vol. 7
Jamade vältimiseks ära seekord GPSi ka võta, jääb kaladele ka võimalus :D

More
9 years 9 months ago - 9 years 9 months ago #4952 by hannes
Replied by hannes on topic Jõeforell vol. 7
Aapua tasemeni annab ikka küündida. Kell 3 öösel tundmatusse sohu .... :woohoo:

Tegin eile ka avastusretke uutele jahimaadele ja peale kolm tundi otsimist leidsin eest poolsurnud jõe ja soo.

Tagasiteel kohtasin põrsaste perekonda:

Attachments:
Last edit: 9 years 9 months ago by hannes.
More
9 years 9 months ago #4953 by Meelis365
Replied by Meelis365 on topic Jõeforell vol. 7
Aapua tasemeni ma ilmselt ei küündi mitte kunagi aga võimas on lugeda küll sellist kirjutist. Kui oleks poole kirje pealt tulnud hägune tekst ja juures märge, et "tahad edasi lugeda, maksa 0,50€" oleks mõtlemata maksnud ka!
Aga positiivne oli vähemalt see, et karud siiski magasid!
The following user(s) said Thank You: aapua, elmerike
More
9 years 9 months ago #4954 by STF
Replied by STF on topic Jõeforell vol. 7
Forellijõgedel (või oleks õigem öelda forellimetsas) käimine pole kalapüük. See sai mulle üsna kähku selgeks. Pigem sport ja meeleseisund, argielust ärakäimine, fair play. Tundub kohatu, kui küsitakse saagi kohta. SAAK!? Mis kuradi saak? "Käisin golfiväljakul, korjasin kuus kilo golfipalle..." Hulluks minna ka ei maksa. Läinud sügisel ühel viimasel jalutuskäigul läks küll asi pisut käest ära. Mitu tundi sai jõe ääreas matkatud, jõgi õige, ilm sobiv, aga ei võttugi. Lõpuks rabas koll lanti, aga nii kalda ääres, et jäi vaid tema kiirust ja osavust imetleda. Viskas vees salto ja kadus rohtu. Siis jälle vaikus. Allavoolu tagasi ei tahtnud minna, hakkas juba hämarduma. Püüdsin meenutada kaarti ja tundus justkui, et jõega risti liikudes peaks maanteeni jõudma. Hakkasin läbi metsa minema, siis läbi võsa ja seejärel üle rabamätaste ja pokude, kuni leidsin end laugaste vahelt. Asi tundus kahtlane, pöörasin tagasi. Tagasi? Peagi selgus, et olen eksinud. Huupi mingit rada aimata püüdes jõudsin lõpuks võssakasvanud sihile. Latvade vahelt paistis veel tuhmi valgust, see mind päästis. Poole tunni pärast olin kuskil külaservas, autost oi-oi kui kaugel. Sildi pealt lugesin küla nime. Helistasin naisele. Talle õnneks forellid meeldivad. Sõitis teise autoga juhatamise peale kohale ja viskas stardipaika ära. Oli üsna pikk sõit, kus sa ikka sohu otseteed ehitad.
More
9 years 9 months ago #4955 by Karm
Replied by Karm on topic Jõeforell vol. 7
kõvad mehed, pole midagi öelda
see hooaeg esimene kus teadlikult jõekat püüan ja üksi metsa minna ei julge. Tahan aga ei julge. Kui paarimees ei tule, jääb ka minul minemata
saagid kõik on jäänud kevadesse, siiani suvel nullitanud.
Time to create page: 0.280 seconds
Powered by Kunena Forum