Jõeforell vol. 7

www.kalaportaal.ee/opetused-ja-artiklid/...joeforelli-puugi-abc
Lai teema lühidalt ja üpris pealiskaudselt. Vastupidise näitena kuulsas Ernest Schwiebert'i monograafias "Trout" on 1746 lehekülge ja raske uskuda, et paljud suudaks kaanest-kaaneni lugeda.

laupäeva varahommikul Paide all Pärnu jõel vaikus
6.00 minujaoks on varahommik, eriti kui töönädal seljataga
mis teadjamad ütlevad, kas suviste ilmadega toimib paremini õhtune püük näiteks 20-22 õhtul?

Viimased 10 nullitamist merikapüügil on moraalile oma jälje jätnud. Otsustasin seekord jõele minna. Start oli 3:00 ja nõksa peale 4 olin jõel. Otsas käis palju pisikesi ning pildil olev L40 tuli c 6 paiku mepps 2-ga. Peale seda kuni lõunani oli vaid üks tugev võtt aga otsa ei jäänud. Pöörlev oli täna tegija! Õnnestus täna ka üks noor põder ära ehmatada, nii vaikselt sai hiilitud. No tegelikult ehmatas see põder mind ka korralikult, õnneks olid kahlakad hargivahelt lekkunud ja püksid märjad, seega ei pane ma märgi pükse põdra süüks. Aga ootamatu oli see kohtumine siiski! Kokkuvõttes palju sääski, mega kuumus, 8 h rassimist ning palju kilomeetreid! Moraal paranes, kuigi oleks ikka suuremat kala soovinud koju tuua!

Kena kuldne kala!

Lõuna ajal käis äike üle, ei saanud kuidagi koju jääda. Käisin kõigepealt ühel lõigul, kus talvel oli kala näha. Nüüd oli vesi madal ja soe, kala ei näinud, palavaks pööras ka. Võtsin veel ette ühe metsavahelise kraaviks aetud jõelõigu, kus läinud suvel tuli kenasti vikerforelli. Muud ma sealt ei saanudki, kui üks hauginolk välja arvata. Kallas on seal kõrge ja nire kohal palju mahalangenud puid. Lasen seal Salmo lepatriinu allavoolu, ja nalja saab! Viimased paar korda pole küll saanud, aga täna oli jälle landi togimist näha. Ühes kohas tuli kala lainetades pinda ja togis lepatriinut veel teist kordagi. Seejärel kaotas landi vastu huvi. Nüüd meenus mulle üks vana forelliküti Allpere õpetus: "Voobleriga ärrita üles, pöörlevaga võta välja!" Pöörlevaid polnud ma seal pärast esimest korda kasutanud, pole lihtsalt kohta, kus visata. Aga õnneks oli vooblerikarbis üks Atemi nr 1 papagoivärvides pöörlev, mis seni polnud vette saanud. Poleks ka täna saanud, kui oleks olnud mõni muu otsa siduda. Visata tuli põlvili ja langenud puutüve alt läbi. Kolmas kord õnnestus üsna hästi ja kala võttis jõuliselt, hetk hiljem nägin poolemeetrist küünalt. Kõik see toimus minust 4-5 meetri kaugusel. Arvasin, et otsas on vikerforell, kuigi kala tundus kuidagi kahtlaselt täpiline. Libistasin end kähku kaldast alla, õnneks vesi üle pikkade säärikute ei ulatunud, ja tõstsin forelli kahvaga kaldale. Juba kahvas oli ta konksu küljest lahti, mul aga tükk tegemist, et kaldast üles saada. Kala polnud suur, täpselt mõõdus priske poiss, aga rõõm oli kahekordne. Õnnestus kala üle kavaldada (kuidas ta küll mind ei märganud?) ja selgus, et jõeforell on olemas ka selles lõigus.

Pigem tundub,et kogu pilt on kuldne ,nagu läbi päikeseprillide pildistatud.