Jõeforell vol. 6

Oli ka mõttes täna hommikul üks tiir jõele teha. Aegviidus aknast välja vaadates laia lumesadu ja kraadiklaasil +1 C kraadi nähes kadus mõte koheselt

Tegin ka kiire püügi täna

Puhast püüki oli kuskil 3,5h....ja päev jäi kohustuste tõttu lühikeseks, kuid edukaks

Kaldal käis 7 forkat. Neist 2 olid alamõõdulised teised aga:

L41 - 680g
L42,5 - 800g
L43 - 820g
L44,5 - 850g
L45 - 840g

Kõik peale ühe tulid leechiga....tänud taas Jeekimile!

Ei saanud kahjuks kilose kala arvet avatud see hooaeg, kuid püügimõnu oli suur. Kiikasin ka üht uue jõe lõiku hiljem....kala oli hullult, kuid kahjuks haugid...kõik 20-30cm....kaldal käis vast 10tk....ja -1 leech ka mõistagi.

Kujutan ette, sahmimist nagu heinateol! Paistab, et forellid on veel kevadiselt saledad. Suvine L45 kaalus kilo.

Saldedad olid küll, kuid möllu tegid vägevalt

Tervitus ka minu poolt,kolin siia portaali ümber ilmselt,kuigi ega ma seal teises palju sõna võtnud.
Küsimus suurele ringile,kas püüdjad mõne kogukama jõest püütud forelli südamerahustuseks ka täpsemalt
on lasknud ära määrata?
Kui on,siis kus,kellega ühendust võtta.
Õnnestus tänases lume-lörtsi-vihma sajus ülemjooksult emane forell saada kaaluga 2,36kg l=54,5cm ja L=60,5cm.Mõned punased täpid olid ka ikka peal.
Ainuke seda liiki kala see ka oli mida nägin ja kätte sain.
Jõel nii mõnigi tamm ees.
Haugikesed on ohtlikult tüütuks muutunud,pidin paar korda uue sõlme tegema,sest liini ära rikkusid.

Õnnitlused! See on juba trofeeloom!

Teoreetiliselt Limnoloogia jaam? instituut? See, mis on Võrtsu idakaldal. Ehkki minul kogemus negatiivne. Saatsin neile meili, samuti määramissooviga. Varsti saab 2 aastat, aga vastust pole. Merekala ei tohiks see minu kala olla, mille pärast oma meili saatsin. Seal lugu hoopis selline, et saba oli jõhkralt täppe täis nagu vikril (vikker kindlasti ta pole) ja erakordselt jäme loom teine (2,37 kilo, aga pikkused nii l kui L sinu omast 2 cm vähem). Piltidelt näinud nt Uus-Meremaa järveforelle, mis sellise välimusega. Selle pärast tahtsin ise selgust saada. Aga, nagu ütlesin, siiani edutult.

Kui on ikka mitu tammi, siis ei tohiks küll merekala olla, ühe tammiga on nii ja naa. Tammid on vahest maas olnud ja siis saab merekala üles.

Sain siinselt kasutajalt ühe kontakti ja uurin sealt.
Tegemist trofeega jah,eriti minu puhul,pole merest sellise kaaluga veel saanud(2,2kg siiani suurim).
Püügilugu selline,et oli sündmustevaene jõeääres käik nagu tavaliselt.
Sinnamaani cr-inud 5 haugi ja mitmel landi eest ära tõmmanud.
Aga otsustasin lageda ja sirge osa ka läbi loopida.
Nii palju kui õõtsik kandis,tänu sellele kala ka kätte sain ilmselt,kuigi lant oli korralikult suus.
Viskas kaks korralikku küünalt,rullis ennast mono sisse ja siis lahti uuesti,tegi paar sööstu.
Olin kindel,et läheb otsast,vajutasin kalda alla,et vesi peale jookseks ja lohistasin õõtsikule.
Aega 2-3 minutit läks.Ainuke forell kogu püügi peale,rohkem ei näinud ka ühtegi.
Keegi kunagi saba kallal käinud -saarmas või haug.
Mõni nädal varem ka L48cm õnnestus saada samast jõest ülevamalt poolt,see alumisel pildil.

Kõigepealt õnnitlen ilusa kala puhul.
Soomuseid võta kala keskosast kohe varuga. Välimuse põhjal forelle alati ei saagi eristada. Soomuste järgi määrates otsitakse tavaliselt suurt hüpet kasvukiiruses peale teist või kolmandat aastat s.o. mereelu aastaid. Kui on enam-vähem ühtlane kasvukiirus peaks ikka jõeforell olema. Punased täpid võivad ka suurel jõeforellil puududa. Tihti on nende liigisiseste vormide eristamine raskusitekitav.
Ihtüoloogidelgi ei ole lõplikku üksmeelt isegi veel selles, milline vormidest oli liigile alusepanijaks. Kirjanduses esineb ka sellist arvamust, et jõeforelli esivanem jääaja eest taganedes merre muutus meile tuntud meriforelliks ja praegune jõeforell jõgedes on juba teiseselt.

Tartus Mere Instituudis saab määrata.Ise võtsin soomused kaasa,eelnevalt leppisin aja kokku ja sain ka ise soomust uurida.Mikroskoobi olemasolul saab ka ise selle uurimisega hakkama.
Kala muidugi vägev,aga kas ka soomuste põhjal lõpliku tõe teada saab,on küsitav.Kindlam püüda sisemaale suubuvatest jõgedest

Õnnitlused kolli puhul

Kõige pealt minugi poolt õnnitlused väga kobeda kala puhul
Ja täpsustaks tulevastele huvilistele mõeldes selle scuba poolt mainitud asutuse nime üle - minu arusaamise järgi peaks see olema Eesti Mereinstituudi Kalabioloogia ja kalanduse osakonna labor vist, mis asub seal Tartus.
Vähemalt sinna oli plaanis endal ka ühe jõeka soomused saata. Sedapuhku küll mitte jõe/mere päritolust aru saamiseks, vaid kala vanuse uurimiseks. Tahaks lihtsalt anda ka omapoolse panuse ühe vaidluse selgeks vaidlemisel
Aga jah, kui kala püütud põhja- või läänepoolsemast Eesti servast, siis siin on jõeti see seis üsna erinev. On tammidega jõgesid, kus vähemalt mina kõik kalad kõhklemata jõekaks liigitan. On jõgesid, kus pigem vastupidi. Nende jõgede kaladega on oma jaoks lihtne jaotus ära teha, isegi kui see reaalsuses ei pruugi õige olla. Ja on jõgesid, kus väidetavalt aeg-ajalt merekala sisse viskab, aga põhiosas siiski kohapeal sirgunud kala otsa jääb... Õnneks nendest "kahtlastest" jõgedest pole ma veel ühtegi sellist kolli saanud, et oleks vaja olnud hakata pead murdma

Kaladel saab ise ka väga hästi vanust määrata näiteks lähima kooli bioloogia klassis tullakse kindlasti vastu. Ei usu, et luubiga saab lõhelistel määrata aga näiteks ahvenal saab aasta tsoone lugeda lõpusekaanelt.
Kuna kasv on suvel soojas vees kiirem ja talvel väga külmas vees peaaegu olematu tekivad soomustele ja luudele erineva tihedusega tsoonid ehk aastaringid. Forellil siis tähtsamad punktid mida tuleks teada vanuse määramisel:
1. Soomuse kasvu algus on keskkoht, kust tuleb hakata lugema aastaringe ja mõõtma soomuse juurdekasvu.
2. Lõhelastel kudemisajal osa soomust laguneb ja tekitab soomusele erilise üleminekutsooni ehk kudemisringi ja vahel saab selle järgi öelda, mitu korda kala on kudenud.
3. Lõhelistel võetakse soomus seljauime ja rasveuime vaheliselt osalt (küljejoonest kõrgemalt).
4. Kiire kasvu ajal (suvel) tekkinud soomuse osa näeb välja heledam, aeglase kasvu (talvel) juures tumedam.

Arvan, et omapüütult kollilt oleks päris huvitav lugeda kui vana kala on ja mitu korda kudenud.
Panen ka ühe näite siia, see küll 12 aastase siia soomus. Forellil peaks olema paremini loetav.

Kust see 12 seal tuleb?

Suhteliselt halb lugeda selle soomuse pealt aga nii oli kirjas pildi juures, kui vähe rohkem süvened siis saab ikka 12 ilusti kokku. Aga nagu ütlesin peaks lõhelistel paremini näha olema. Unustasin ka mainida, et aastaringidega saab ka kindlaks teha kas tegu on jõkke jäänud merekalaga. Teadupoolest kasvab kala meres kiiremini, et siis kui ringid on jäänud järsult kitsamaks siis on suure tõenäosusega jõkke jäänud merikas.

Ainuke tee kiusatusest vabanemiseks on sellele järele anda. Öine sadu ja uduvihmane hommik ei jätnud muud võimalust, kui teha nii, nagu õpetas Oscar Wilde. Kell 10 sõitsin koduõuest välja, pool üksteist oli koll kaldal. Nii võib juhtuda, kui elad Järvamaal forellijõgede vahel ja töötad kodus. Kuna vesi oli veidi tõusnud, otsustasin soojenduseks proovida üht lõiku, mis suvel oli kitsas, kuiv ja risune ning ei jätnud mingit muljet. Kolm-nelisada meetrit ülesvoolu seda arvamust ei parandanud, aga siis tuli pika viske koht, ja ... otsas. Nii jõulist forelli ma polnud varem näinud, otsis kalda äärest peidupaika ja sööstis alla- ja ülesvoolu. Õnneks oli nires vaid põlvist saadik vett, nii et ma ei hakanud riske võtma, läksin jõkke ja tõstsin kala kahvaga välja. Kodus mõõtsin üle: L54 cm, 1670 g. Kalale maitses Gamakatsu konksule seotud tibukollane marabuusulg punase kuusekarraliblega ja kolmegrammise raskustinaga (oeh, see kõlas nagu snoobi jutt restoranis). Kollane liits oli eelmisest (edutust) korrast otsa jäänud, õnneks ei viitsinud vahetada. Sportliku koormuse saamiseks jätkasin püüki. Pisikesi tuli nii puna-valge liitsi kui ka nr 1 DAMi pöörleva otsa. Viimasega sain veel ka L40 cm, otse jalge eest, ühe rohusaarekese kõrvalt. Aitäh, Oscar!

Ilusa suure peaga kala ja hästi õnnestunud pilt! Ootan ka juba laupäeva, et end kuhugi ära mahutada.
Õnnitlused ilusa kala puhul!
Meelis.