Jõeforell vol. 4

(Y)

Ma võtan ka sept esimesed 2n vabaks :lol:

Minu soovitus on mitte johtuda sellest 32 cm alammõõdust vaid kergitada see enda jaoks ikka kõrgemale,no näiteks 4-5 cm võrra.Muidu ju jääb suuremate kalade lootus tulevikus väiksemaks.Eks paljud kipuvad arvama,et kuidas ma kala tagasi viskan,tuleb järgmine mees ja paneb kotti.Aga nii ei tasu alati mõelda.

Mul õnneks viimased käigud üsna edukad olnud...sellised mõõt+2-3cm ikka kotti naljalt ei rända...kui just jube isu pole.
Proovisin eile kala soolata nagu siin lehel retsept õpetas....oli vist Saaremaa moodi vms. Et sool, sidrun, till ja fileed oma vahel kokku ning foolumisse. Täna lõikasin esimesed laastud....no lihtsalt võrratu, keele viib alla.

Tegin täna ka pisikese püügi, et avastan seda jõge edasi. Võtsin üsna asjalikult jõe läbi. Algul tuli ka kaks sellist L43 kala kaldale aga ei hakanud kotti toppima kuna kapis praegu kala on. Siis sattusin kuskile pärapõrgusse....tulin pool tundi läbi toomingavõsa auto juurde, hambad ristis ja vandudes. Kahlakad tõmbasin ka kummiku kohalt puruks....seda vist enam ära ei lapi - kolmas paar see hooaeg :S

Puhkan nüüd mõned päevad ja uurin uusi jahimaid.

PS! aapua, kuna mul esimene tõsine hooaeg siis ehk jagad antuke infi, mis hooajal viimasel 2-3 nädalal toimuma hakkab ? Kas suur jõekas hakkab väiksematesse niredesse sisse trügima kõvasti ?

Ma ise kasutan täpilisel alammõõtu L=40 ja üle selle. Minu meelest alles 40 on kala, kellel natukenegi hakkab liha luude ümber tekkima. 42 on juba suht mõistlik alammõõt.

Eks see suurtest jõgedest niredesse tulek on seotud mitme asjaga.
(Suhteliselt) sügavatesse (suhteliselt) külma veega niredesse tõuseb kala pigem suvel kõige soojema veega, kui suures jões läheb temperatuur üles ja hapnikusisaldus alla.
Kuderände tippaeg jääb siiski pigem oktoobrisse, aga igasugu vaatlejaid ja aegsasti kohale jõudjaid liigub kindlasti ka augustis. Aga see sõltub eelkõige üldse sellest, kas nires on kudekohad olemas või mitte.
Paljudes kohtades hakkab sügise lähenedes pigem tagurpidine ränne, kui kudekohad on hoopis suuremas jões: varakevadel suurveega või suvel sooja veega niresse tõusnud kalad laskuvad suuremasse jõkke tagasi ja nire jääb hoopiski tühjaks.

Ise plaanin sellel perioodil päris mitu täiesti uut jõge ette võtta, kodutööd olen natuke teinud, eks paistab, kas mingit kasu ka see toob.

inimesi on erinevaid - minu meelest juba kaks sellist 25cm kalast saab kõhu kenasti täis...

Sellise päikesega püüda on ikka tõeline porr... Ainus võimalus on varahommiku esimesed paar tundi ja kuskil erilises võsanires. Muidugi sõita kuhugi vaid paaritunnise püügi pärast on omaette teema. Igatahes ma hommikul sellise sõidu tegin. Ehkki magasin ligi tunni sisse. Ja kohale jõudsin, kui oli suur valge väljas. Meeldiv oli tõdeda, et jõeääres olevad jäljed pole just eriti värsked ja on sinna jäetud minu enda poolt ca kümmekond päeva tagasi. Eelmine kord jätsin sinna mõnedki kalad ootele. Kohe algul haug, ilmselt mõõdus, aga ta soovis mu putukat nii tugevasti endale, et see tal ka õnnestus. Helehalle on nüüd järel veel vaid 2 tk. Masendav. Panin otsa siis tumehalli, ehkki vesi oli suhteliselt sogane. Mõtlesin, et ei tasu täpiku nägemismeelt alahinnata. Varsti rabaski üks, otse minu kõrvalt. Tundus suht kobe olevat, aga läks otsast. Tegin igaks juhuks ühe viske veel, kerisin üliaeglaselt, ja rabaski uuesti otse minu kõrvalt. 1,1 kilo ja läks kotti. Siis üks 40 cm-ne, aga jube kõhna. Ja leech nagu haugil, lõpustes ja lõpused suht puruks.. Kuna pikkus oli enamvähem, võtsin ära. Siis läks üks kilotuuris tegelane otsast ja vast kümmekond meetrit edasi rabas keegi leechi veel enne, kui see õieti vette oli jõudnud kukkuda. Lõhkus kui hull ja käristas sidurit, aga midagi erilist, selgus, ei olnudki. 1,15 kilo siis see kala. Lihtsalt väga jõuline. Ja siis oli päike juba nii kõrgel, et pillid kotti ja kotid püksi ja kojusõit.