Jõeforell vol. 4

Mina teen nagu haugimarjaga,,,,,,lased vee peaaegu keema ja valad marja peale, siis sõrmede või kahvliga nokid selle marjakoti ära ja paned maitse järgi soola ja sööd Täis delikatess ikka Ma kogun sügavkülma ja toimetan kui nats rohkem olemas on. Nüüd vist ongi ca 150g olemas. Täna hakkan tegutsema

PS. Kas keegi targem oskab ehk öelda, kas miski kuu aega tagasi korjatud väikese teraga mari ka hea on?? Mõtlen, et ega ta korraliku marja maitse poolest ära ei riku?

Aga kas marja võtad kohe jõe ääres välja, või puhastad kala alles kodus?

Võtan ikka kohe, eriti selliste ilmadega nagu praegu. Samas siin vahepeal oli kaal katki ja tahtsin mõnd ilusamat kaaluda ja vedasin ikkagi tervenisti koju, polnud häda midagi. Pigem puhastan jõeääres lihtsalt selleks, et kodus poleks seda kohutavat veristamist

Ma ka alati jõe ääres kala puhastanud ja võimalusel vahetult pärast tabamist.
Siis peaks vist marja jaoks miski karbi/purgi kaasa võtma järgmine kord

Proovin ka karpi kaasas tassida Samas olen ka marja koos kalaga kotti visanud, ei ole ka midagi juhtunud.

Ma valmistan marja nii: mari kaussi ja peale kuum (ca 80 C) vesi. Solgutan kahvliga mitte üle minuti, siis vesi ära, mari sõelale ja koos sõelaga jooksva võimalikult KÜLMA kraanivee alla. Hüpitan marja voolava vee all natuke aega ja valan kogu kupatuse taldrikule. Eraldan massist marjakotid ja sodi, mis sisaldab veel palju puhast marja. Ma ei viitsi nimelt nokkida. Ja selle sodiga kordan protseduuri - kuum vesi peale (nüüd juba nii, et asjad on kausis koos sõelaga, kuna materjali on vähem), solgutan kuni minuti ja külma kraanivee alla. Vajadusel teen ka kolmanda ringi, aga üldiselt on harilikult kahest ringist küll.

Siis peale sool - TUNDUVALT ROHKEM, KUI TEGELIKULT VAJA, otse sõelas olevale marjale. Ettevaatlikult hüpitades ja keerutades segan soola marjaga. Kahvlit ei kasuta. Sool põhjustab marja vahutamise. Vahu kaabin pidevalt ära lusikaga sõela alt. Niiviisi hüpitan ja kaabin vahust puhtaks seda marja vast paar minutit, siis loputan kergelt nõrga voolava vee joa all, et liigne sool välja saada (tihti juhtub, et saab mage. Siis panen soola juurde, aga nüüd juba nii palju kui vaja, mitte rohkem). Lasen marjal veidi sõelal nõrguda ja taldrikuga külmkappi. Sisuliselt kohe söödav.

Selliselt valmistatud mari jääb klaasjas, pole kõvaks keedetud ja sõna otseses mõttes sulab suus.