Jõeforell vol. 4

Mul oli au Raikot eile nendest põhjatutest kraavidest välja tõmmata Sündmused toimusid Kesk-Eestis. Raiko sai enda esimese suht varakult kätte. Õhtu edenedes hakkas mul juba lootus vaikselt kaduma - paar alamõõdulist forelli ja haug käisid kaldal, kuid kott oli tühi. Lõpuks meelitasin poolpimedas kahlates L43 kaldale (täpselt 1 kg).

Raiko teine kala tuli niiviisi, et kahlasime mõlemad vees ja ukerdasime pimedas mingite kivide-rontide otsas, nii et vaiksest hiilimisest midagi välja ei tulnud. Mina tegin viske, mis läks täiesti metsa ja tõmbasin landi jõuga lahti. Siis viskas Raiko oma leechi samasse kohta ja kala oli otsas. Järjekordne tõestus sellest, et tihtipeale on forellil kalamehe mürgeldamisest suht ükskõik...

Mina igatahes aru ei saa, kuidas on võimalik öösel püüda No sorry, ma lihtsalt ei näe, kuhu visata. Kas härrased on siis indiaanlase nägemise omandanud? Hämaras-pimeduse hakul asi veel enam-vähem OK, kuid päris pimedas....

No praegu enam "ööpüüki" ei teegi, eriti veel pilves taevaga...

Ööpüük ongi tunnetuse järgi...isegi valgel ööl, vähemalt minu jaoks. Lihtsalt tunnetad viset ja loodad, et veab

Ise käisin eile Preedil. Püügikoormus seal on ikka ajuvaba.....ja ise ei saa suurt arugi, et nagu milleks....kui muidu seal kala näinud siis eile ühe L40 sain kotti ja korralikku kala ei kohanudki. Ei saanud oma lõikugi püüda ilma, et teine mees poleks teiselpool jõge olnud.

Edasi läksin endale uuele jõele. Esimese 5 minutiga oli L40 kotis ja teine samasugune võtt. Mõtlesin, et johhaidiii, mis koha nüüd leidsin, kuid edasi oli jõgi totaalselt kinni kasvanud, olin hiljaks jäänud.....Imelikul kombel oli too L40 minu esimene emane, kellel puudus mari...oli miski 3cm pikkune väike alge ja kõik..Avastasin tolle jõe teisigi lõike....jõgi ise oli vapustav....kuid ei näinud seal peale maimu miskit.

Võtsin ette ka kolmanda jõe ülemjooksu...vett polnud, paari pisilast nägin ja siis leidsin miski 15x20m paisutatud koha, kust meelitasin välja oma 2 esimest vikerforelli. Olid L35 ja L36, olin küll kuulnud, et viker teeb kõvemat möllu kui jõekas aga tegelikkus oli ikka väga võimas. Mul pole iial olnud otsas jõekat, kellega oleks sellist pusimist nagu nende vikeritga. Väsitasin neid ikka mitmeid minuteid ja siis oli ka tunne, et ei saagi kätt külge panna. Kala jõud ei paistnudki raugevat ja hoobid oli nii krdi teravad. Ei tea, mis oleks saanud kui oleks olnud 1kg kala seal...

Tuttav tunne. Olin ka ükskord ähmi täis ja arvasin, et tuleb ilus jõekarekord. Tegelikult oli 900g kanti vikker Aga no vähemalt sai uue liigi arve avatud.

Käisin esimest korda Lõuna-Eestis forellijahil. Esimesel jõel sattusin vale koha peale ja kui ülemjooksul suurt tõbraste valli nägin, läksin teise jõe äärde. Teine jõgi oli väga ilus, ühtegi jälge kalameestest ei näinud. Nägin ka forelli seal, aga kätte sain hoopis harjuse, kes pärast kiiret klõpsu läks edasi ujuma.

Oijah, ei oska ära ohata. Viimased nädalad on ikka väga nutused olnud minu jaoks. Kui varem oli küsimus kui palju ja kui suured, siis praegu olen ikka õnnega koos kui üldse miskit kotti trehvab. Olen käinud väga erinevatel jõgedel ja eri maakondades...laiadel, kitsastel, suurtel, väikestel, kivise põhjaga, mudase põhjaga niredel aga ei miskit. Jões justkui ei olekski kala, isegi välja ei trambi kedagi. Varem ikka oli nii, et leech võis keset jõge olla ja kala tuli kaugelt kallale, nüüd aga peab ikka nina ette viskama ja siis ka saab ninaga löögi ainult. Ei ole selle olevuse bioloogiga ja käitumisega väga kursis ka veel....ehk enne kude tõmbabki vaikseks. Need üksikud, mis koti olen saanud panna on sellised üsna veidrad olnud, kas arenemata marja või niisaga ja üsna peenikesed. Rohkem nagu haugi toitmine leechiga

Praegu on küll tunne, et panen ridva nurka ja aitab selleks aastaks......väsimus juba närib
Kui homme kindlasti juba sügeleb jõele....

Igastahes edu teistele ja ehk saan minagi oma karmavõla tasutud ja ehk isegi veel rekordi