Lõhest ja tema püügist

Tervitus,

Plaanin siis kunagi lõhe jahile minna. Huvitab mind just püük jõest. Kuna infot liigub üsna kesiselt siis ehk keegi oskab aidata.
Huvi pakub just nimelt varustus - ritv, nöör/tamiil, landid

Jõed leian vast ise ülese. See sügis vb ei jõua aga saaks hakata järgmiseks aastaks valmistusi tegema

Ära anna kuradile kätt!!!

Aga asjast - võta jurakaga ühendust. Tegelikult on ta täiesti normull vana ja igati lahke aitama. Sa ei saa muidugi inffi püügikohtade kohta, aga varustuse koha pealt on vist vähe tegelasi, kellel oleksid nii laialdased teadmised. Ja inffi varustuse kohta jagab ta kindlasti. Ja adekvaatset inffi.

Abi saad ka M2nnja käest ja tema kaudu ühelt Aigarilt.

Kui teada saad, siis hõika siiagi. Mu loogika ütleb, et ritv on ilmselt miski 2,4 - 2,7 vahemikku jääv ja suure testiga... rull pigem tummisem ja tamiil/nöör jämedam. Nüüd ongi iseasi kuidas voolav vesi seda kogu kompotti muudab, ilmselt tuleks vaadata miskise keskpaindega ritva? Aga lantide kohta ei tea ma tõesti mitte midagi - ehk miskised suuremad voblerid ning väikesemat sorti nö merikalandid?

Kohad on mu enda jaokski praegu kosmos - samas kui viitsida ja loogikat kasutada, leiab need mõned vast ikka üles.

Luba taodeldes need jõed ju kirjas

aapua - proovin härra jurakaga kontakteeruda miski päev siis

Olen sel hooajal enamus püüke teinud lendõngega, spinna-püüke vaid 2. Täna varahommikul otsustasime Hannesega teha spinna tripi lõhejõele. Kaks varasemat käiku lendõngega on olnud tagasihoidlikud ja piirdunud mõne alamõõdulise jõeforelliga. Ka putukakarp oli nii hõredaks jäänud, et spinna oli ainuke valik. 3m merika kaigas.

Hommikused +6 kraadi, kergelt sompus ilm, õrn udu metsaniidul, rändlindude laulu saatel sidusin Are oranži vobleri tamiili otsa ning seadsime sammud jõe äärde. Tingimused olid ideaalsed. Selline tunne, et iga vise võiks kena kala otsas olla. Võiks olla, võiks . . . Ja niimoodi kammisime kenad kurvid ja augud tund tunni järel läbi ning optimism sulas nagu suvekuu lumi. Vahepeal oli ka mõnda teist optimistliku spinnatajat näha ning see vähendas enda hõredat seisundit veelgi. Tegime kerge eine ja jätkasime püüki, vahetasin vobleri pöörleva vastu ning eelneva 4 tunni püügimuster kordus. Täielik vaikus.

Siis enne ühte käänakut heitsin landi vastaskaldasse ja kerides justkui keegi oleks jälitanud. Auk tundus sügav ja paistis selline merika mõõtu valvur olevat, kes korra huvi näitas. Ütlesin Hannesele, et pssst . . . . ja hakkasime seda auku läbi kammima. Vaikus. Istusime ja loopisime. Siis otsustasin Are oranži tagasi külge panna, et ehk on landivahetusest abi. c 15 viset tegin. Kaevasin kõik kohad seal augus läbi, kui järjekordse viske kerimise ajal augu põhjast jätsku tugevad võnked hakkasid läbi ridva tulema ja spinna oli nagu moskvichi antenn. Merikas see pole, lõhe raisk, oranž lant lõugade vahel. Olen kogu aeg mõelnud, et mida siis teha kui selline kala peaks kunagi otsa tulema. Ega head plaani polnudki. Õnneks oli auk sügav ja palke ega muud risu lähedal polnud. Laisalt ja aeglaselt ujus ta pinna lähedale, peaga viskas ühele ning teisele poole, et landist vabaneda. Mõlemad kolmikud olid kenasti tal lõugade vahel ja olin valmis juba 100 m sööstudeks. Aga ei . . . tema hoiab kangelt augu lähedale ja ei kavatsegi võitlema hakata. Tirisin siis teda tiba madalamale kaldaserva, et ta seal siis agressiivsust üles näitaks ja ennast väsitaks, sest muidu seda kala küll kätte ei saa. Pingutused hakkasid vilja kandma ning järgnesid mõned lühikesed sööstud ja keerutamised. Ikka ei mingeid 100 m sööste nagu olen teistelt lõhemeestelt kuulnud. Mis seal ikka, toimetasin temaga omamoodi ja c 30 min hiljem, kui tundus, et lõhe nüüd juba väga rahulikuks oli muutunud, ta välja võtta.

Hannes keeldus jõeka kahvaga kahvamast, sest kui miskit viltu läheb ja kala pääseb, siis arvas, et ma ei andesta seda talle kunagi. No jah, haarasin ühe käega tamiilist (0,30 ) ja teise käega võtsin jõekakahva ning juhtisin kala kahva poole. Kurat see kala on 3 korda pikem kui kahva võrk. Sain pea ja natuke kehast kahva ning viskusin koos kalaga kaldarohtu. Kala oli kahvast kohe väljas ja surusin ta kohe enda vastu, et tagasi vette ei vajuks. Õnnestus. Ebareaalne . . .





Ilus konkslõug papa oma uhkes rüüs lebas minu ees. Kiire mõõtmine näitas L93 aga kaalu kaasas ei olnud. Oletasime ja heietasime, mis ta võiks olla aga esimamulje järgi c 8kg. Otsustasin konkslõua kotikalaks lugeda. Rasvauim oli seljast lõigatud, seega on tegemist Põlula Kalakasvatusest asustatud lõhega. Kui kõik kohustuslikud protseduurid tehtud, siis sellise suure elukaga võga mööda võsa ei roni ning otsustasime seada sammud tagasi auto poole.

Liikuvat pilti ja rohkem lugemist minugakalale.blogspot.com

Tänud Hannesele, vägev tripp oli

Vau!
Väga mõnus lugemine ja soliidne kala!!
Kui pole saladus siis mis jõega tegu. Endal plaanis ka minna nüüd lähiajal aga pole kunagi veel lõhet püüdnud. Ei tea kust otsida. Valgustaksid natukene ?

Vägev saak tõesti. Samas see on nagu lotovõit, kus pole tähtsust millisest kioskist võidupilet osteti või jõe nimel kust kala saadi.

Siin pole otsida eriti midagi. Nimekiri üsna lühike: www.envir.ee/et/loheliste-puuk-jogedes

Kas on teada mitu Eestist tabatud üle 30 kilost lõhet on leidnud kirjasõnas äramärkimist? Mina ise olen märganud vaid nelja ja needki sõjaeelsest ajast. Kaks neistki üldtuntud A. Mölderi püütud kalad.
1. 37,75 kg Keila j. 1938. A. Mölder
2. 32 kg Pirita j. 1934. A. Mölder
3. 32 kg Narva j. 1936. Sederov (Postimees 7. sept. 1936)
4. Ligi 35 kg Pärnu j. 1933. (Postimees 9. okt. 1933)
Ehk oskab keegi midagi lisada.

Kas mitte Kroon neid Möldri suurte kaale ühes Kalastajas ümber ei lükanud?

Jah, ta avaldas tõesti argumenteeritud kahtlusi, kuid ümberlükkamiseks tuleks siiski täielikult välistada nende kalade saamine, mis nüüdseks pole enam ilmselt võimalik.

Vahepeal on jõgedest suur hulk vett merre voolanud. Studio Viridise proffide käe all sai suve hakul sügisel tabatud lõhepapast kena trofee valmis. Nüüd, kui pildid sellest protsessist ka olemas, miks mitte seda Teiega jagada.





Ütlen siinkohal, et kala ära võtmise mõte tekkis mul alles siis, kui kala kaldale sain ja konkslõuga nägin - teadsin, et sellest peab saama üks väärt tunnustus tugeva võitleja auks. Kui konsulteerisin spetsialistidega, siis üks variant oleks olnud lihtsalt lõhe pea kuivatada, aga kuna see on väga rasvane ja kõhrene - siis ilusat tulemust sellest ei saaks. Värvid tuhmuksid, lõug kuivab kõveraks jne. Nii siis valisin variandi nr 2 ja külmutatud originaalpeast sai vajaliku vormi, mille Viridise proffid vormisid lõpuks kauni tulemuseni, kuhu kala värv ja mustrid said üle kantud.

PS: Naine oli ka kodus rahul, et seinal on 0% kala ja 100% kunsti, mis ei lõhna.


Pikemat lugemist rohke pildimaterialiga leiab Studio Viridise FB lehelt:
www.facebook.com/StudioViridis/posts/1579000202132106

Konks sõrme kõikidele - Emotsioon loeb!

Hei!

Sai teist korda Muonios kalapüügipuhkusel käidud.

Põhieesmärk oli muidugi tabada lõhet, niipalju kui vähegi võimalik...
Püüdsime kokku seitse päeva. Proovisime erinevaid jõgesid ja järvesid, püüdsime nii harjust kui lõhet ning haugi ja ahvenat.

Püügipäevad olid pikad ja lootus lõhet (kui peamist püügiobjekti) tabada kahanes iga päevaga...
Pea iga päev pommitasime lõhejõge, aga mida ei tulnud oli lõhe...
Samadel päevdel käisime ka erinevatel järvedel. Teada oli, et järves on kena haugi ja ahvenat. Panime unnad sisse ja loopisime erinevaid lante ning lõpuks saime ka päris kena resultaadi. Sõpradel õnnestus saada spinningu otsa 1020g ahven ja 5,4 kg haug. Kusjuures haug tuli veel microjigi otsa ja tegi nagu ahvengi väga mehist sõitu. Minul endal jäi suurimaks ahvenaks 640g ja 2,5 kg haug. Algul tundus 640g ahven julm peletis, aga seda niikaua kui paati tõmmati 1020g ahven, kes oli ikka jõhker küürakas latikas...

Kui kätte jõudis viimane püügipäev, siis paugutasid kõik viimases lootuses lõhejõge, et ikkagi lõpuks see lõhekoll saada, mille järele sai ju ometigi tuldud...
Olime sõbraga juba mitu tundi püüdnud, aga täielik vaikus... Paat oli ankrus ja lõheridvad mängisid voolus, samal ajal loopisime kerge varustusega (loe: pmst forelli varustusega) pöörlevaid, et harjust tabada. Järjekordse viskega käis järsku ridvast kerge tõks läbi ja ütlesin sõbrale, et mul oli vist võtt... Sain veel paar vändapööret kerida kui järsku käis jõhker pauk ridvast läbi ning kohe oli ka kala näha. Karjusin sõbrale, et lõhe, lõhe, võta ankur välja, keri ridvad välja... Emotsioon oli super võimas, ma ei oskagi seda sõnadesse panna.

RR-i ja 2004 suuruses Luviase ning 0,20 Quantum Exofili tamiili otsas on 5,9 kg lõhekoll ikka mega tunne!!!



Ma ei oskagi midagi rohkem lisada. Panin mingi liikuva pildi ka kokku. Sidurikärina ja mula asemel panin vähe tümakat, ehk meeldib...

Jõudu ässad!

Kas keegi on juba samme jõeäärde ka seadnud?
Kuidas olukord on, kas kala hakkab vaikselt sisse tulema juba?

Nii püüdjaid kui ka kalu olla juba nähtud!

Täna jõekapüügi käigus hakkas üks ilus eksemplar külge. Oli ainult siduri kärinat 5 sekundi jagu, korra peaga pinda ja seejärel läks omateed. Ilus emane silmajärgi sinna 8 poole julgelt. Peale seda seisin nagu juhm küsimusega mis kurat just juhtus. Korralik adrekas. Tunnike hiljem jooksin lõhepüüdjaga kokku, olevat saanud eelmine nädal 7me poolese isase.