Meriforell vol. 2

infi laekunud täna siit ja sealt, polnud kellelgi erilist võtupäeva. Järgiujumised, ehk ninaga togimised ja kõik. Endal läänes samalaadne olukord. Ca 7 paiku hommikul, ca paarikümne meetri kaugusel, ilus lainetus järgnes landile. Stopid ja kiiremad tõmbed ei aidanud, minu juures pööras ringi ja läks. Keeris oli ilus, vastupäikese tõttu kala ei näinudki.

Reedel peale kuuetunnist loopimist läänes, nägin landi järgi tulemas valget laiku. Arvasin, et lainest vahututt, aga siis see tutt rabas lanti ja otsas ta oligi. Algajana suisa karjatasin, kuidagi ootamatu oli see ja nii vahetult silme ees... Kuna lant oli kalal korralikult keeles, siis tegin temaga nagu vagura koerakutsikaga sajameetrise jalutuskäigu kaldale. L-65, 2,5 kg.

hannes wrote: Võõrkeelse tümpsu saatel üks ca kilone isend tagasi kasvama.

Juba juulis võib mürareostuse puhul politsei kutsuda:
arvamus.postimees.ee/2766270/tonis-koiv-ees-ootab-murareform

Täna sai natuke idapool käidud. Püük oli varahommikul tuulevaikuses kuni lõunani. Nii vaikne oli, et miskid putukad olid veepinnale maandunud ja minu ümbruses igal pool käis forelli söögikala neid noolimas. Ja ega forellgi siis kaugel polnud. Kahjuks ainult alamõõdulised. Suurim oli L47. Kolmikut keelest lahti võttes paistis teise kala saba veel suust väljagi. Nii ahne tegelane oli, haaras Hanseni Stripperit aga endal pole suu veel tühjakski söödud.

Hommikus oli emotsiooni!
Edu piitsutajatele.

Kolmapäeval peale tööd (ok paar tundi sai tööpäeva ka lühemaks näpistatud) käisin läänes. Tuul ja laine olid sellised mõnusad, kaugele ei julgenud jalutada. Aga kaladele see ilmselgelt meeldis. Kaldale sain paari tunni jooksul 3 kala (2 mõõdus, üks 47 cm) ja üks läks otsast. Tavapärase pika ja raske püügipäevaga võrreldes nagu öö ja päev. Kolme tunni möödudes pakkisin asjad ja läksin kala suitsetama, kuigi valget aega ja perelt väljakaubeldud vaba aega veel jagus. Nagu laulupidu, öösel ka veel käsi tõmbles...
Pilt ka ühest:

Täna tuli siis üle pika aja midagi kotti. Esimesega oleksin peaaegu infarkti saanud. Korraga käis selline välk ridvast läbi, et arvasin hüljest või vähemalt suurt lõhe otsas olevat. Kahtlane tundus see, et kuigi hull möll hakkas pihta, siis sidur vaikis. Varsti selgus, et tegelane oli sabapidi landikülge jäänud. Päris palju haake tegi ja pidi ikka ootama, et ta ära väsiks.

Pildil on natukene näha ka landi autor, kes väga professionaalselt kala välja tõstis ja kes ka ise tühjade kätega ei jäänud. Selline teenus võiks iga ostetud landiga kaasas käia.

Teine kala tuli oliivrohelise Hansen Lotusega. Kumbki kala ei midagi erilist, veidi üle alammõõdu.