Pajataks natuke ahvenast

@ Wapsik, seda teemat, kus 1 kala nagu iseenesest kasvab suuremaks, kui kaldaäärsem, ma usun isegi, sest ta on kalamehe eest kaugemale ujunud ja tal on lastud suuremaks kasvada.
Mind täitsa huvitab, millele su jutt toetub, mingile propagandale ja seaduste mugavuvdus poliitikale või ... ?
Kes ütleb eestis kõva häälega, et kaldast 10 cm-ne ahvunn on 4 aastane ja 20 meetrit kaldast eemal 30 cm-ne on 3 aastane ?

Eks see ikka toetub nähtud/kuuldud telesaadetele, internetist leitud materjalidele ning muudele vähegi seda toetavate/ mitte toetavate materjalide lugemisele. Ma olen natuke jälginud erinevates foorumites seda ahvena teemat mis puudutab Peipsit. Peipsil näiteks käib 86% püügist kaugemal kui 1,5 km, loomulikult seda siis kalameeste endi väidete alusel... ikka 3 km kaldast jne... seega ei saa nagu otseselt seda ka ju väita et kaldast jalgalasknud kalal oleksid suuremad võimalused pääseda püünistest... profid ka nagu ju eriti kalda lähedal ei tegele kalapüügiga, ikka kaugemal ikka kaugemal.... ja nagu ma juba ka eelmises kommis kirjutasin siis isegi teadlastel pole täit pilti miks nii kalad teevad ... Lämmijärves ja Pihkva järves on suurt ahvenat palju vähem kui peipsis aga sellist 200 grammi ümber olevat täitsa piisavalt.... ju siis on toidulaud sellisel mõõdule optimaalne...Eriti huvitav näide oleks tartus Anne kanal.... SEllist 50 grammist ja väiksemat ahvenat lademetes ja on ka sellist 600+ ahvenat aga sa ei saa neid lihtsalt kätte kuna nende toidu laud nii külluslik et enam jaolt neile ei paku su lant huvi... sukeldujad ikka räägivad et anne kamalis ujuvat sellised mölakad ringi et inimesed teaksid mis seal on siis nähtavasti paljud ujumas seal ei käiks....

Kes seal kanalis siis ringi ujuvad?

Karpi olevat sellist pea meetrist. havi meeter ja peale ning ahvenaid sinna kilo kanti kindlasti, suurt linaksit ....

No see, kui suuremat ahvenat kätte ei saada, ei tohiks olla õigustus muinasjuttudele, et kalda äärne ja 3 x väiksem ahven on 2 x vanem 500m kaldast eemal elavast lellepojast !
Vaadake ise, mis Pärnu lahes ja Peipsil toimub talvel, oluliselt kaldast eemal sikutatakse 10 cm-seid kilode viisi välja.
Aga kuidagi peab ju kehva saaki õigustama ja alaealiste ahvenate püüki õigustama ...

See on minu arvates PEAMINE põhjus, misk suuremaid ahvenaid nii vähe eestis on, neil ei lasta lihtsalt kasvada.
Kummaline on ju see, et vähemkäidud nii öelda "salajärvedes" inimesed ainult suuremaid ahvenaid püüavadki, samal ajal, kui massiliselt käidavates vetes ainult klibu välja tõmmataksegi. Kas sellest fenomenist ei taha tõelised teadurid sõna võtta ?

See et vähemalt Peipsis ja Võrtsjärves on kaks ökoloogilist ahvena vormi ei ole muinasjutt vaid sellest on kirjutatud juba 80 aastate kalaraamatutes. Kaldalähedane putukatoiduline ja pelaagiline röövtoiduline. Kasvukiiirus ongi väga paljust seotud toidubaasiga, maimu õgival kasv kiireks läheb. Eks Peipsis ahvena keskmine kaal vähenenud ongi suures osas tänu sellele et kunagist põhitoidust tinti, kõvasti vähemaks jäänud. Osades väikejärvedes ongi probleem pigem selles et meeletult palju väikest ahvenat, toitu ei jagu, kasv kängu jääb. Ehe näide mu meelest Tõhela. Ahvenal kasv väga kiireks läheb värskelt tekkinud veehoidlates. Mäletan kui Linnamäe vh. 2002 aasta alla oli lastud siis paar aastat hiljem sealt tõsiseid kolle rebiti, ikka nii 500+g. Arvuliselt muidugi vähe oli. Aga eks muidugi mõned veekogud ülepüügi all kannatavad.