Pajataks natuke ahvenast

võid võtta poest tutiga pöörleva või ka ise punase lõnga jupi landile külge siduda , olen proovinud mõlemat ja asi on toiminud

ahvenale jah meeldib igasugu tutid ja talvel ning värvikolmikud. ja vahe on sees et tutt püüab... mehed kas te pole tähelepannud

Oleme,oleme

väike tähelepanek. Atemi long boy kohta. mina teda korralikult aeglaselt kerides tööle ei saanud..nr 1 siis oli...

Mina soovitaks ahvena püügiks Solvkrokken Dragon Fly. Toimis ülihästi, kuni tast ilma jäin. Kahjuks ei ole seda igaltpoolt saada.

Täna sai käidud Ilmatsalu jõel/kanalil... 4 ahvunni sai ära lollitatud.. 2x250 ja 2x 150 kaaluga siis kusagil olid... kõik kalad vaskse ise tuunitud D.A.M i nr 2 pöörlevaga... oskab keegi midagi rääkida Ilmatsalu jõe kohta...??

Ei tea mis kuradi jama nüüd lahti on. No ei saa ahvenat. Mida rohkem isu on, seda vähem teda tuleb.

Täna peale tööd sai Uljastel ka korra käidud. Kaldalt natuke loopisin aga ei miskit. Kuigi seal mitu paatkonda oli peal ja äge püügitegevus käis.

Homme vist jälle Ilmatsalu jõge ründama lähen või Palalinna järve Lähtele..

Sai siis Ilmatsalu jõel käidud. 1 selline 2 kilo tuuri havi lasi landi otsast jalga aga pole ka ime kui püüan 1 harulise konksuga. Aga 4 ahvenat sai ka ikka ära petetud... üks 320 grammine, mingi 200 grammine lasi kaldalt jalga ja 2 100 grammist ka veel....suurt kala seal on aga..

Sai mindud haugi püüdma kuid sain ahvena, 800 grammise, väiksemaid ka kuid sellist nägi minu silm esmakortselt, pilt on alateemas viimased saagid vol2 all, püüdsin siis 10 cm valge punase seljaga silikoniga.

viimased saagid vol 2

Ehk keegi on ahunat saanud söödastamata marmõssiga? Osad mehed niimoodi vahel püüavad, kui ahun veel aplam on. Kas mängitamine erineb palju söödastatud mõssi mängitamisest? Rohkem nagu sikuga või siiski väristamine, kuid teise amplituudiga?

Millal jõuab eestis kätte see päev, kus 10cm ahvenad eranditult tagasi lastakse ja ei ilastata Soome ja muu maailma kalastusvideote peale, kus 30cm+ ahvenaid välja tiritakse ?
Nii palju ja tihti, kui ma kellegi poolt üles laetud videosi vaadanud olen, on eestis olukord ikka rohkem, kui masendav, kasvõi eelviimane "Kalailm" saade ...
Oleks siis süüagi midagi sellistelt, aga see mentaliteet sukib ikka 500ga eestis, et kiideldakse kilodega, mitte kala suurusega enamusjaolt

Ok, pm sama mäng nii mõlliga kui ka ilma siis. Tänud vastamast. Ma ise pole palja kirbuga püügi peale spetsiaalselt kunagi välja läinud.
Olen vahel isegi mõelnud, et mida nende kribude ahunnidega tehakse talviti, mida jää pealt kartulikottide viisi koju veetakse. Selleks, et neid suitsu lajatada, peab ju enne rookima ka. Jube tahtmine peab olema. Kilosid loen isegi kord aastas. Kevadsärje ajal.

Ega tegelikult see kribuahvena(hea supi materjal ja fritüüris tegemiseks) välja kakkumine polegi nii paha. Tasuks meeles pidada et meite vetes siin pm. kahte tüüpi ahvenat liigub st. sama ahven aga mingi pärast valib just oma elukoha ja sellega koos kasvusuuruse ja kiiruse.. suurem osa ahvenast jääb kalda piirkonda elutsema ja mingi aeg eraldub neist osa kes suunduvad kaugemale avavetese... need viimased kasvavadki suuremaks aga kaldatsooni oma jääb sinna 20-150 grammi kanti enamus, see siis Peispsi kohta.... samas võib mõnes väikeses metsajärves elad põhimõtteliselt ainuld suur aga samas teises sama piirkonna järves vaid kribu ... ega kalateadlasedki päristäpselt ei tea miks nii on.. sama pull ju jõe/meriforelliga.. keegi ei tea täpselt miks 1 forell pageb merre aga teine jääb paigale... ja veel.... mida suuremaks ahven kasvab seda vähema arvuliseks muutuvad nende parved... üle 600 grammiseid ahvenaid ei olevat eriti rohkem parves koos kui 2-3 kuigi vahel pidavat ka nemad mingil põhjusel moodustuma suuremaid kogumeid..kuigi ahvun ju parve kala täiesti... aga loomulikult ei oleks mõtet seda alla 100 grammist kartulakottidega koju vaja vedada... mu arvates oleks väga ok kogus näiteks 5 kg per kärss ja alamõõt ka...