Jõeforell vol. 2

Fred Jüssi ja Rein Maran ütleksid su retkede kohta "respect"

Ja mind hakkasid väga huvitama need lood, mis edetabelis 1-2 positsiooni hoiavad...

Need 1-2 koha käigud on eelmise hooaja blogides kirjas. Ehkki teatud mõttes olid nad füüsilistelt isegi kergemad, hindan neid "kõrgemalt" põhjusel, et siis ei saanudki lanti vette... Üks kord olin autoga mudas ja terve päev kulus päästeaktsioonile, teine kord imetlesin jõge kusagil kaugel keset sood ja ligi ei saanud.

Selle aasta esimene jõekatiir tehtud. Kotikala jäi tulemata, kuid päris põnev oli üle pika aja võsas madistada.
Alamõõdulisi tuli kaldale 3 tk, Lovec Rapy Banana & Power Perch voobleritega (muuseas, nii agressiivse mänguga pisivooblerit nagu PP pole isiklikult varem näinud).
Pakkusin ka Poola koledat pöörlevat, mis sellel jõel on hästi töötanud, kuid seda ei tahtnud keegi.

Liikusin esimest korda sellel jõel allavoolu ja leidsin päris kobedaid kohti, kus täpik elada võiks. Samas olid ees ka värsked jäljed ja need võisid olla ka põhjuseks, miks suuremat kala ei kohanud.

Tegelikult jäi veidi kripeldama, et päris pimedani püüda ei saanud - metsas avastasin, et pealambi nupp oli kotis ise alla läinud ja patakad tühjad (seda juhtub päris tihti :evil: ) ning gepsul oli aku viimane pulk. Kuna Aapua viimane blogi oli värskelt silme ees, tulin igaks juhuks enne pimedat metsast välja

"Kuna Aapua viimane blogi oli värskelt silme ees"...

Kas tegid väljatrüki ja vedasid kaasa vä??? :woohoo: :woohoo: :woohoo:

Jep, kuna kõik sinu blogid on puhas kuld, siis olen need ära lamineerinud ja kalale kaasa võtnud. Kui võtt on s***, siis loen paar rida, ehk saab kärmelt uut tarkust, millega mõni vaene täpik ära petta :woohoo:

Oli plaan tegelikult homme minna, aga kuna ilmateade muutus viimasel hetkel, siis otsustasin hoopis täna minna ja pika retke teha, kasvõi tagasitulles äikesevihma kätte jääda. Kahjuks või õnneks ei olnud vaja nii kauaks jääda. Juba 15 minuti pärast oli L-41 kotis. Tuli täiesti võimatust kohast, kus sain teha vaid 2 m viske. Landiks ikka lilla eumer. Eriti ei lasknud tal võidelda, sest selle koha peal umbes kaks meetrit lahtist vett oligi, muidu ainult roikad, ja tirisin ta toore jõuga välja. Edasi tuli ühe koha peal veel kala kolm korda landile järele, aga ujuma ta jäigi. Kuna päike pigistas viimast ja järgmine püütav lõik oli kilomeeter läbi võsa, siis otsustasin kotis oleva kala tervise huvides koju minna.

Mõtlesin ka välja miks mul viimased suured kalad ära on eumeri otsast läinud, kunagi kirjutan vast pikema blogi toruputukaga püüdmisest. Ja proovin toruputukaid nüüd ise tegema hakata - ämm on ju köösner.