Jõeforell vol. 2

Fakk! Üle kümne kildi koos Toomasega ja vaid alamõõdulised. Lisaks veel kohtumine karuga. Mul oli juba puu, mille otsa rondida, välja vaadatud. Puu oli jämedam kui see, mille otsa Toomas oleks saanud ronida. Ja Toomase õnneks hirmutas ta plikalik haletsusväärne kiljumine karu minema.

Natuke detailsemalt paluks. Karuga kohtumisest nimelt. Metsas või lagedal? Päris jõe ääres? Kui lähedalt teda nägite? Kas ta teid varem ei kuulnud? Kuidas karu kohtumisele reageeris? Kas jätkasite püüki? ja nii edasi...

Olime juba päeva teise jõe ääres ja umbes 4km tsivilisatsioonist. Toomas käis ees ja mina kuulsin nagu oleks keegi kalamees meile rahulikult vastu kõndinud. Minu halloooo peale kostis vaid vaikust. Olime hiirvaikselt, kuulda oli ainult sellist imelikku puhkimist või nuuskimist. Karu ennast me ei näinud, aga see ei saanud miski muu olla, sigadega olen korduvat kokku põrganud. Nägime ka põõsaste liikumist umbes 30 meetri kaugusel, ümberringi oli selline pehme pinnasega põõsastik. Elukas jooksis minema vilistamise ja kuiva mahalangenud puu lõõmise peale. Aga ta ei jooksnud otse minema, vaid väikese kaarega meile külje peale ja jäi nagu ootama. Kolistasime ja vilistasime veel natuke ning mõne aja pärast tundus nagu ta oleks rahulikult minema kõndinud. Püüdmist eriti ei viitsinud jätkata kuigi olime jõudnud just kõige magusamate kohtade peale. Toomasel on loost kindlasti oma versioon.

OK. Algul oli soe ja märg, hiljem külm ja märg?

aapua wrote: OK. Algul oli soe ja märg, hiljem külm ja märg?

No umbes nii jah. Millal see kuradi merika hooaeg pihta hakkab juba?