Jõeforell vol. 2

Kotid kive täis?

Kotid kividest sinised. Kalast mitte. Vesi oli ikka liiga kõrge ja täiesti läbipaistmatu. Esimesed neli tundi ei toimunud midagi. Siis hakkas päikese paistes natuke äktsionit toimuma. Toomasel üks mõõdukala keerutas ennast juurika taha ja pani minema. Siis mul üks, Toomase sõnul u 40 cm kala, rabeles ennast lahti. Kummalgi mitmed kontaktid ja alakad veel vahepeal.

Aga ma ei kujuta ette, mis valesti on. Põhimõtteliselt on kolm viimast suuremat kala kõik ennast lahti rebinud pärast kahe-kolmesekundilist võitlust. Landiks on kõigi puhul olnud Eumeri toruputukas. Väiksemate ja täpselt mõõdus kalade otsajäämisega probleeme ei ole. Konkse teritan aeg-ajalt. Kas peaks siduri täiesti kinni keerama, et oleks parem haakimine? Või peaks nööri hoopis kasutama hakkama? Monofiili valisin nüüd veidi jäigema, aga erilist vahet ei tundu olevat.

Lisaks on tekkinud rõvedalt palju kihulasi. Eelmine aasta ei mäleta nagu sellist pulli ja mõni aasta on nad sellisel hulgal alles augustis möllama hakanud. Põhimõtteliselt ei saanud isegi suud lahti teha ja ükski mürk nende vastu ei aidanud. Siiamaani kuulen neid.

Raiko, kui sa siiani kihulasi kuuled, siis ruttu jooksuga arsti juurde, ehk õnnestub veel midagi teha :woohoo: :woohoo: :woohoo:

Aga haakimisest ja sellisest: mul endal olnud selline tähelepanek, et mingid päevad suurem kala lihtsalt ongi selline pika hambaga... Kõige halvemal juhul lihtsalt lööb lanti kinnise suuga. Lihtsaslt iga päev on erinev käitumine. Väiksed jahh, need on alati aplad, suurtega on lihtsalt joppamise teema, kas täna on suu lahti või kinni. Oli eelmine suvi juhus, kus lausa 3 selgelt ülekilo kala lihtsalt mõnitasid mind. Ujuvad landi ligi, tonksti suuga ja tagasi oma juurika alla. Ja punkt. Nii et ma ei usu, et sa midagi muutes midagi ka reaalselt muudad. Samas, kobistada võib ikka.

Jahhh, need kihulase rõiped.... Ben`s 100 töötab sääskede vastu, aga tundub, et kihulased kümblevad selle sees äärmise mõnuga- samuti mu silmades, ninasõõrmetes ja kurgus.

Raiko rääkis juba kõik ilusasti ära hommikusest käigust. Positiivne on see, et toruputukad näitavad ennast pea alati heast küljest, kuigi ma alles katsetuste faasis. Loomulikult suutsin täna ühe ka jõkke jätta rsk. Ka klassikaline Mepps-i must raev lollitas ühe täpiku ära.

Nagu Raiko juba mainis, siis kalakotis ulus tuul, aga mul pole ka pastaroogade vastu midagi.
Homme uute eumerite järele, igatahes.

Edu kõigile.

www.kalaportaal.ee/blogid/taepikujaht-20...totaalne-fiasko.html

Viimase käigu lühikokkuvõte on valmis. Hindan seda käiku läbiaegade top 10 kõige hullemate käikude edetabelis auhinnalisele 3. kohale...

Fred Jüssi ja Rein Maran ütleksid su retkede kohta "respect"

Ja mind hakkasid väga huvitama need lood, mis edetabelis 1-2 positsiooni hoiavad...

Need 1-2 koha käigud on eelmise hooaja blogides kirjas. Ehkki teatud mõttes olid nad füüsilistelt isegi kergemad, hindan neid "kõrgemalt" põhjusel, et siis ei saanudki lanti vette... Üks kord olin autoga mudas ja terve päev kulus päästeaktsioonile, teine kord imetlesin jõge kusagil kaugel keset sood ja ligi ei saanud.

Selle aasta esimene jõekatiir tehtud. Kotikala jäi tulemata, kuid päris põnev oli üle pika aja võsas madistada.
Alamõõdulisi tuli kaldale 3 tk, Lovec Rapy Banana & Power Perch voobleritega (muuseas, nii agressiivse mänguga pisivooblerit nagu PP pole isiklikult varem näinud).
Pakkusin ka Poola koledat pöörlevat, mis sellel jõel on hästi töötanud, kuid seda ei tahtnud keegi.

Liikusin esimest korda sellel jõel allavoolu ja leidsin päris kobedaid kohti, kus täpik elada võiks. Samas olid ees ka värsked jäljed ja need võisid olla ka põhjuseks, miks suuremat kala ei kohanud.

Tegelikult jäi veidi kripeldama, et päris pimedani püüda ei saanud - metsas avastasin, et pealambi nupp oli kotis ise alla läinud ja patakad tühjad (seda juhtub päris tihti :evil: ) ning gepsul oli aku viimane pulk. Kuna Aapua viimane blogi oli värskelt silme ees, tulin igaks juhuks enne pimedat metsast välja

"Kuna Aapua viimane blogi oli värskelt silme ees"...

Kas tegid väljatrüki ja vedasid kaasa vä??? :woohoo: :woohoo: :woohoo:

Jep, kuna kõik sinu blogid on puhas kuld, siis olen need ära lamineerinud ja kalale kaasa võtnud. Kui võtt on s***, siis loen paar rida, ehk saab kärmelt uut tarkust, millega mõni vaene täpik ära petta :woohoo:

Oli plaan tegelikult homme minna, aga kuna ilmateade muutus viimasel hetkel, siis otsustasin hoopis täna minna ja pika retke teha, kasvõi tagasitulles äikesevihma kätte jääda. Kahjuks või õnneks ei olnud vaja nii kauaks jääda. Juba 15 minuti pärast oli L-41 kotis. Tuli täiesti võimatust kohast, kus sain teha vaid 2 m viske. Landiks ikka lilla eumer. Eriti ei lasknud tal võidelda, sest selle koha peal umbes kaks meetrit lahtist vett oligi, muidu ainult roikad, ja tirisin ta toore jõuga välja. Edasi tuli ühe koha peal veel kala kolm korda landile järele, aga ujuma ta jäigi. Kuna päike pigistas viimast ja järgmine püütav lõik oli kilomeeter läbi võsa, siis otsustasin kotis oleva kala tervise huvides koju minna.

Mõtlesin ka välja miks mul viimased suured kalad ära on eumeri otsast läinud, kunagi kirjutan vast pikema blogi toruputukaga püüdmisest. Ja proovin toruputukaid nüüd ise tegema hakata - ämm on ju köösner.

Eile sai taaskord tõestust pisiasi, et seda täpilist on ikka kõikvõimalikes ja võimatutes niredes... no nagu nuhtlus kohe, ei lasegi muid kalu püüda...

Tegelikult oli asi nii, et käisin täiesti uut jõge avastamas. Päris mitu head kilti matkasin läbi. Meeletu padrik, aga üllatavalt hästi püütav. Põhi kõva, aga sees ei käi, kuna sügav liiga. Laiust kah omajagu. Käänakud, roikad, meeletult palju sügavaid kaldaaluseid. Ainult et vesi selline tumedapoolne.

Tegelikult läks päris kaua, enne kui esimene tillipikkune ahven landile järgi ujus. Siis, ühe viltuse kuuse alt süvikust tuli selline 250-300 grammi ahven, ja edasi veel mitmed tillipikkused. Kõik ahvenad.

Kuni ühe eriti laia käänaku pealt kalda lähedalt roigaste alt hüppas landi otsa lõpuks ka "see" kala. Aga olin juba lanti välja tõstmas, otsa ta korralikult ei jäänud ning läks oma teed. Kusjuures ilus tegelane oli, pakuks silma järgi ümmargust kilokanti.

Ja jälle väike käik tehtud. Peale tööd kaugele ei viitsinud vurada, nii et suht lähedal seekord käisin. Seal palju pisikesi on, aga võib trehvata ka mõõdukala. Eile aga selline hirmus lugu juhtus, et mingi 5. viskega 800 grammine tuli, siis veel 2 haugipulka, mis tagasi läksid, ja lohutuseks ka üks 900 grammine. Forellid siis. Lohutuseks selles mõttes, et vast pool tundi enne seda viimast kala tuli otsa selline pooleteist kilone elukas. Mul polnud isegi teoreetilisi võimalusi. Jõgi on kitsas ja roikaid täis, kala tuli otsa kaugelt (üks väheseid kohti, kus sai pikema viske teha), pani järjest hulgim küünlaid ja kihutas siis otse mulle vastu ja risuhunnikusse. Jooksin talle küll vastu (vees!!!), aga kalaga ikka võidu ei kihuta. Hoidsin tamiili kergelt pingul ja hakkasin oksi sealt risuhunnikust vaikselt-vaikselt eemaldama. Kuni nägin, kus ja kuidas minu tamiil asub. Mässitud ümber jämeda ja suure oksa. Polnud vaja just palju fantaasiat, et ära arvata, kuidas asi lõppes. Tamiili sain ilusti kätte. Kala koos tuunitud valge meppsiga oli lahkunud teadmata suunas. Üllatus oli see, et nii suur kala nii kõrgel, nii kitsas ja suht madalas nires elutseb...

Ei saa aru kuda Aapua sind, kui kogenud ja suht pika kogemsega punase kütti see üllatab. ja mida aeg edasi seda enam tundub et paljud selle kala jahtijad on kinni mingites väga kitsastes tõekspidamistes.... nt. suur ja väik eei ela üldiselt samal lõigul koos, või et suur kala on vaid soode vahel või nii...ok ma saan aru et kogemused ja nii aga siiski ei tasu kinni istuda vanades tõdedes... loodus ju muutub ja sellega peab ka kalamees kaasas käima...

muuseas, wapsik, mina pole kunagi väitnudki, et suur ja väike täpik koos ei esine. Seenevihm seda propageerib, mul on piisavalt juhtumeid, mis kinnitavad, et võivad lähestikku olla nad küll.

Imestuse põhjustas pigem see asjaolu, et jõel on seal ütleme nii, et isoleeritud lõigud. mingi jupp maad, kus on üle põlve kuni puusani vett, siis jälle väga pikalt 10 cm sügavust. Jälle lõik sügavamat ja taas kord ülimadal vesi väga pikalt. Ma ei usu, et kala viitsib neid madalikke läbida. Selles mõttes üllatus, et ülemjooksul, kuhu "värsket verd" peale ei saa tulla, oli veel jäänud üks tõeline "isake".

Kuna mul staazi siiski vähe aga seda pool isoleeritud lõikude asja olen ka ise täheldanud aga mul selles suhtes selline arvamus et palju oleneb sellel juhul vee peale voolust nt vihmadega....nii siin lõunas kui lääne virus olen näinud kahel korral sellist asja et kalad vihmaga tungivad kambakesi lausa üle selliste madalike.... madalike pikkused sellised 10 meetri kanti aga tundub et seal siiski sellised tiba sügavamad kanalid sees...aga see vaid mu tähele panek... see oli just lääne virus... lõunas selline juhus läbi nähtud et kala ületas sellist madalikku mingi 10-15 minutit.. ja tundus et ta liikus mööda auk emis vast olid vaevalt 5 cm sügavamad vast kui üldine põhi...august auku... ja sik-sakiliselt.. kevadeti ju vesi ikka kõrgem seeg aei peaks ju neil erilisi probleem olema.. aga krt seda teab mis täpselt seal jões toimudb..

Üks aeg on veel, mis sunnib kala madalikke ületama: sügisene kuderänne. Siis on küll kõik võimalik. Sa mainisid madalikku pikkusega 10 meetrit. Minu nimetatud jõel on madala veega lõikude pikkused vähemalt 100 meetrit. Samas, see aasta on vee seis olnud üsna kõrge (ehkki mitmed inimesed on paari jõe kohta maininud, et vesi on olnud ülimadal. Enda tähelepanekud käidud jõgede osas ütlevad siiski, et vesi on pigem tublisti üle oma tavalise taseme). Võimalik, et selle aasta isoleeritus on tekkinud alles hiljuti.

Vee tase, muu meelest, on vähemalt neil kahel jõela mida tihedamini külastan, sellised 5 cm tavalisest kõrgem kuigi lääne viru jõe puhul on kevadine suur vesi natuke põhja ja kaldaid ümber paigutanud ning paljudesse kohtadesse on ülevalt poolt toonud muda ja muud raskemat hõljumit. seal mõjutab vee taset ka mingi mu poolt seni avastamata põhjus. Seal lõigus on suur kopra tamm mis see aasta kahjustada saanud aga vee tasemele pole see mõjunud...ainuke seletus saab mu meelest olla see et kevadine suurvesi on metsa vahele kandud iga sugu setteid ja muud pudi-padi mis on loonud tõkked ja see hoiab vee taset üleval... ja kui ikka kalal on mingi vajadus siis ületab ta selle 100-200 meetrise madaliku ka... küsimus on ainult ratsionaaluses ...

Eeeh... taas kord tõestus, et erineva suurusega kalad - alates päkapikkudest kuni soliidse julgeltülekilo kalani välja - elavad täiesti koos. Käisime sõbraga ühel jõel eile õhtul. Kala oli meeletult, üle ühe viske oli keski taga või otsas. Kaldal käis 3 täpselt mõõdus kala, kes olid kõhnad kui kuradid ja läksid tagasi kosuma. Lisaks nägime landile laisalt järgi ujumas või korraks isegi rabamislaadset liigutust tegemas kolme tõeliselt ilusat isendit, aga nägemiseks see jäigi. Kala oli igas mõõdus, ülekaalus seekord pisilased. Nii et on suuri küll koos pisikestega samas lõigus, üks oli lausa samas augus koos suurema väikeste pundiga.

Hoidis ilusat pilves ilma kuni õhtuni, tekkis äkkmõte väike kiirkäik mitte kaugele teha... oioi kui lühikeseks see käik tegelikult jäi... Vesi oli nii jõhkralt maas, et sisuliselt ainult jalutasin mööda kallast. No jummalast madal. Ometi ühest lõigust, kus 30 cm sügavuses vees paar kivi oli, kargas otsa üks supikas. Edasi ühe risu juures rabas üks supikas landist mööda ja siis ühe risu tagant, kus oli lausa sügav auk (nohh, praeguse vee seisu juures tähendab see munadeni vett) tuli üks korralikum otsa. Ja siis algas sadu. Tra miuke padukas. 5 minutiga olin läbimärg, aga soe vihm ei tee kurja. Seda aga ei saa öelda jõekese kohta. Sellesama 5 minutiga muutus vesi totaalselt läbipaistmatuks sogavooluks, isegi neoonoranži pöörikut polnud enne näha kui lant juba veest väljas oli. Loobusin lõpuks, mõtetu on nii püüda. Nii et püügi pikkuseks jäi lõpuks heal juhul tund, pigem isegi vähem. Ja uuesti hakkas kallama. Sitt lugu veel selles, et jõeni minev tee on selline metsatee, korralike roobastega. Mis nüüd olid muidugi vett triiki täis. Tulles laveerisin roobaste vahel ja tee ääres, tagasi sõit oli paras gümnastika ja palvetamise sümbioos. Välja sain, ja ühtegi korda ei jäänud põhja peale kinni. Tungrauda mul ju ikka veel ei ole - aasta tagasi lõhkusin ta ära, ja no ei ole leidnud aega, et uut osta. Tegelikult üritan lähipäevil ehituspoes tiiru ära teha ja korraliku käsivintsi osta. On veidike julgem niiviisi seigelda.

Kala oli siis 1 kilo ja 50 grammi. Raskel ajal asi seegi, nagu öeldakse.

www.kalaportaal.ee/blogid/taepikujaht-20...tamas-luehidalt.html

Lühikirjeldus pühapäeva õhtusest, kokku vast ainult 3-tunnisest käigust.

Kalal käidu. Eile käisin jooksmas ka. Mille tulemusel hakkasid jalad täna külmas vees olles krampi lööma - päris ekstreemne kogemus. Vesi oli alla läinud, hetkel oli teda täpselt parajalt. Paar päeva tagasi oli veel liiga ekstreemne, nagu ta ilmselt on ka homme, sest päris kobe sahmakas tuli maha.

Esialgu kala ei näinud, kui mõned ahvenad välja arvata. Kahlasin jões, aga siis nagu juba öeldud hakkasid jalad krampi minema ja jätkasin kaldalt. Mõne koha peal oli aga lihtsam jõest minna ja olin juba umbes 10 meetrit kalda ääres põlvini vees kahlanud, kui viskasin landi mitte ülesvoolu, vaid lihtsalt üle jõe. Vool oli nii kiire, et viis landi mu selja taha. Kui hakkasin lanti meetri kauguselt külje pealt välja tõstma, ujus üks 40+ torpeedo landi otsa. See oli nii ootamatu, et hakkasin kala kohe välja sikutama. Kui kala veest välja sain, läks tamiil katki ja kala pani mu viimase hõbedase nr 1 poola pöörlevaga minema. Oma lollust saan ainult süüdistada, homme vahetan tamiili ka ära - shimano forcemaster monofiil on liiga jäik, mistõttu on sõlmed liiga nõrgad. Ja ma ei saa üldse aru, kuidas see kala selja tagant sai tulla.

Homsest hakkan kahvameheks.

Ära hakka kahvameheks. Minu arvamus ainult, aga see on nagu poolik värk või nii. Korralikku kala ära kobistades olen ka ise korduvalt sedasi mõelnud... Aga võitlusmoment, paljaste kätega, on ikka siiani peale jäänud. Ka meres.

oleneb kellele kahva mees olla... kas sulle või Arele või Trumetsale, sorry tema kahva ei kasuta põhimõtte pärast.... kõik oleneb siiski ju taustsüsteemist... ma küll oleks nõus päeva Aapuale kahva mees olema kusagil normaalses, väheste kopra aukude ja kanalitega jõel...

heh, irw... Ainult et need minu kohad kipuvad olema millegi pärast just erilised kopramaad. Langenud puid tavaliselt rohkem kui seisvaid. Aukudest parem ei räägi. Maapind on sõna otseses mõttes perforeeritud.