Kalapüük Soomes

Soome, rikas nii veekogude kui kalastiku poolest, pakub kalapüügiks väga häid võimalusi. Põhjanaabrid ei jäta soodsaid võimalusi kasutamata - nende jaoks on kalapüük üks populaarsemaid vaba aja veetmise viise (umbes 40 % soomlastest,  st 2 miljonit inimest, võtab iga aasta osa kalapüügiga seotud tegevusest).

Levinuimad kalaliigid Soomes on ahven, särg ja haug, kuid jahe kliima on loonud head tingimused ka lõhilastele ning “punase” püük on Soome kalameeste seas väga kõrgelt hinnatud. Soome populaarseim püügikala on forell, palju püütakse ka lõhet, koha, latikat ja paaliat. Loomulikult ei jäta kohalikke kalamehi külmaks ka haug, ahven ja särg, kes on põlised asukad pea igas veekogus.

Läänemeri ja Ahvenamaa

Läänemeri pakub põhjanaabritele merepüügiks häid võimalusi. Põhilised püügikalad on haug, ahven, meriforell (varakevadel ja hilissügisel) ja Atlandi lõhe.

Ka Ahvenamaal on head tingimused meriforelli, haugi ja ahvena püügiks. Keskmised Ahvenamaal püütud haugid jäävad 2-5 kg kanti, kuid üsna tihti saadakse kätte ka kuni 15 kiloseid isendeid. Selle piirkonna ahvenad on samuti prisked ja kilosed triibud ei ole sealkandis haruldased.

 
Haugipüük Ahvenamaal

Lõunaosa

Lõunapoolsed järved on enamasti soojaveelised ja madalad. Populaarseimad püügikalad on seal haug, koha ja ahven. Parim aeg koha püügiks on juulikuu, püütud kohade keskmine kaal on kilo kanti. Koha püütakse põhiliselt trollinguga.

Lõuna-Soomes võib leida häid võimalusi latika ja säina püügiks. Samuti on seal jõgesid, kus leidub lõhet ja meriforelli (näiteks Vantaanjoki ja Kymijoki) ning viker- ja jõeforelli.

Ida- ja keskosa

Uurides kaardilt Soome ida- ja keskosa, võib tekkida tunne, et selles piirkonnas on vett rohkem kui maad. Sellest kalameestele väga atraktiivsest piirkonnast võib leida suuri ja sügavaid järvesid, mis on sobilikud trollinguks (näiteks Pielineni ja Saimaa järved). Jõeforell (brown trout) ja Saimaa lõhe on sealkandis olulised kalaliigid, viimane neist on Saimaa järvestikus elanud jääajast alates. Saimaa lõhe keskmine suurus jääb küll alla meres elutsevale suguvennale, kuid iga aasta saadakse kätte 5 kilo kanti isendeid ja aeg-ajalt ka suuremaid.

Forellijõed on selles regioonis reeglina lühikesed ja kärestikulised, ühendades omavahel järvesid. Need jõed võivad pakkuda väga häid tingimusi jõeforelli, vikerforelli ja harjuse püügiks. Keskmine püütud forelli kaal jääb ühe kilo kanti, kuid ka kahe- ja kolmekilosed ei ole haruldased. Püütakse nii spinningu kui lendõngega. Ühed parimad forellijõed asuvad Viitasaari, Rautalampi ja Heinåvesi linnade lähedal.

Kirdeosa

Ka Soome kirdeosast võib leida väga häid kalajõgesid. Kuusamo piirkonna põhijõed - Kitka, Oulanka ja Kuusinki on suurepärased kohad jõeforelli püügiks (1989 a. korraldati sealkandis ka lendõnge MM). Populaarseim püügikala on nendes jõgedes nn vene jõeforell, kelle elutsükkel on sarnane Atlandi lõhele. Nad veedavad oma nooruse jõe ülemjooksul, liiguvad seejärel allavoolu Venemaa järvedesse, kus toituvad väikestest kaladest ja kasvavad suureks (keskmine kaal on kolme kilo kanti, saadakse ka 7 kiloseid ja suuremaid). Suve keskel tulevad nad jõgedesse tagasi kudema. "Vene" jõeforelle püütakse tihti väikeste vobleritega, kuid paljud kohalikud kasutavad ka Devoneid. Lendõng on samuti on populaarne.

Lisaks Kuusamo põhijõgedele võib Soome kirdeosast leida teisigi arvestatavaid forelli- ja harjusejõgesid.

Lapimaa

Kalapüük Lapimaal sobib hästi nendele kalameestele, kes soovivad nautida erakliku kalapüüki ürgse looduse keskel. Sealsed kalad ei pruugi olla just kõige suuremad (erandina lõhe), sest külm kliima ei lase näiteks forellil väga suureks kasvada - kilone forell on juba korralik saak. Väga arvestav püügikala Lapimaal on harjus, keda leidub pea kõikjal. Suuremates jõgedes ulatub nende kaal umbes kiloni. Suurimaid, kahe kilo kanti harjuseid, püütakse Lapimaa lääneosast. Ka kirdeosa lõhejõgedes (Teno ja Nååtåmö) on suured harjusepopulatsioonid ja sealt võib saada päris priskeid harjuseid.

Lapimaa põhjapoolsetes järvedes ja jõgedes elab Artika paalia ehk mägihõrnas, keda peetakse kohalikest kaladest üheks maitsvamaks (liha meenutab forelli ja lõhet, kuid on värvilt punasem). Seda kala püütakse nii lendõnge, spinninguga kui ka jääaugust. Lapimaa paaliad pole küll kõige suuremad - reeglina alla kilo, kuid paaliakütid on valmis kõndima kilomeetreid mööda rasket maastikku, et oma lemmikkala kätte saada.  Suurimaid isendeid võib leida suurematest järvedest, kus paaliaid püütakse põhiliselt trollinguga. Hea paaliajärv on näiteks Inarinjårvi, kust 80ndatel saadi kätte 9 kilone paalia. Selles järves elavad ka jõeforell, harjus, lõhe ja järveforell.

 
Artika paaliate jääpüük Lapimaal, Utsjokil

Lõhepüügiks pakub Lapimaa  suurepäraseid võimalusi. Klassikaliseim lõhejõgi on Teno jõgi, mida paljud peavad üheks maailma parimaks lõhejõeks. Parim aeg lõhepüügiks on juuni lõpust augusti lõpuni. Teno jõe lõhed on suured - keskmine suurus on 9 kg kanti, kuid igal aastal saadakse kätte ka üks-kaks umbes 20 kg raskune kala. Teine suur lõhejõgi on Nååtåmö jõgi, mis lookleb keset metsikut loodust. Sealsed lõhed pole küll nii suured kui Teno jões, kuid sellegipoolest pakub Nååtåmö jõgi häid elamusi lõhe- ja harjuseküttidele.

Enamus kalamehi käivad Lapimaal jahtimas punast kala, kuid seal saab hästi püüdi ka siiga, suurt haugi ja ahvenat.

 
Vägevad saagid Soomest ja Norrast

NB! Siit leiad info Soome kalastuslubade kohta

Siit leiad infot Teno jõe lõhepüügi lubade kohta

Artkli kirjutamisel on kasutatud järgmisi materjale:

http://www.gofishn.com/content/finland

http://www.fishinginfinland.com/

Kalaportaal, 2011

Loetud 18737 korda