Kalapüügijutud

Kõigepealt treeningutest. Enne ametlikke treeninguid käisime Pärnu jõel 3 korda. See oli meil Lehariga esimene kord, kui me Pärnu jõel kala püüdsime. Eelinfot meil väga palju ei olnud, aga teadsime, et saarte ümbruses peaks haugi olema küll – mis sügavustel täpsemalt ja kas ta suvel ka võtab, seda me täpselt ei teadnud. Esimesel treeningul läksimegi otse saarte juurde ja hakkasime püüdma. Kala saime põhiliselt kupulehtede vahelt silikooniga. Kokku saime tookord 7 mõõdus haugi, millest suurim oli umbes 3kg, oli ka äraminekuid ja võtte. Kõik kohad, kus nägime mõõdus kala, salvestasime oma Lowrance kaardiplotterisse. Iga salvestatud punkti kohta läheb info ka märkmikusse – mis landiga saime, mis kell, mis ilm oli, kuhu täpselt viskasime jne. Pärast on väga hea üle vaadata, kuidas me täpselt selles kohas püüdsime, kui kala saime. See aitab treeningute infot paremini analüüsida. Avastasime ka seda, et saarte ümbruses ei ole kala ühtlaselt. Oli kohti, kus haugi oli tihedalt,...

Treeningutest kirjutab Alexander Andrusenko.Selle aasta viimane reitinguvõistlus toimus Narva veehoidlal. Selleks etapiks hakkasime valmistuma umbes 3 nädalat enne võistlust. Ettevalmistus algas eelinfo kogumisest. Üritasime sügavuste kaardil välja valida perspektiivsed püügialad, sest veekogu on väga suur ja kogu seda akvatooriumit läbi püüda treeningute käigus ei jõua. Peab mainima, et valdav osa välja valitud kohtadest ei osutunud tegelikult nii heaks, kui me lootsime.Enne esimesi treeninguid otsustasime alguses keskenduda jõesängile ja selle randile, hiljem proovida ka heinaseid madalikke. Eelinfo kohaselt pidi kala olema nii jões kui ka madalikel. Sadamale lähemal olevas veehoidla osas meile jõesäng liiga perspektiivne ei tundunud, tegelikult ka aimasime, et haug ei peaks olema aukudes ja jões, kus pole põhjas isegi taimestikku, seal ei ole haugil kuskil peituda. Siiski oli vaja need teooriad üle kontrollida. Jõe randil näitas kajalood kala, aga parved ei olnud kuigi tihedad. Püüdsime jigiga mööda jõesängi, kus näitas kala ja põhjamuutusi, samuti loopisime randil, aga kala sealt...

Õisu etapiks hakkasime valmistuma veel enne treeningkeeldu, s.t. 2 nädalat enne võistlust jõudsime käia 2 korda järvega tutvumas. Esimene treening oli lühike, läksime õhtul pärast tööd, et järgmisel korralikumal treeningul oleks juba natuke eelinfot ja mõtteainet. Pärast esimest treeningut jõuab teha esimesed korralikumad analüüsid ja ka näiteks mingeid lante juurde osta, kui selgub, et esimesel treeningul miski toimib või on vaja mingeid variatsioone.Esimese treeningpäeva alustasime nii, et valisime välja ühe kalda ja otsustasime täna keskenduda sellele kaldajoonele, kuid proovida erinevaid sügavusi. Eesmärk oli aru saada, mis sügavustel kala enamasti paikneb. Treeningut alustasime sellest, et sõitsime piisavalt suure lõigu kajaloodiga läbi, kaardistasime ära selle põhjasügavused ja struktuuri, leidsime üles kalaparved ja oli näha ka haugi. Kõige rohkem nägime kala esialgu 2.5-3m sügavusel randil. Selline järve kaardistamise protsess käib meie Lowrance Carbon kajaloodiga väga kiiresti, sest sõites me näeme paadist umbes 20-25m kummalegi poole. Sõidu ajal märkisime plotterisse kõik huvitavad punktid, nendeks oli...

Selle aasta spinningupüügi Maailmameistrivõistluste kvalifikatsioonivõistluste esimene etapp toimus Soodla veehoidlal. Kokku on see aasta 3 kahepäevast valikvõistluste etappi, iga etapi iga võistluspäev läheb reitingusse eraldi. Valikvõistluste tulemuste järgi selgub Eesti koondis spinningupüügi MMil. Team Favorite saavutas esimese etapi mõlemal võistluspäeval teise koha, lisaks saime hõbekarika ka kahe päeva kokkuvõttes, kokku seega 3 hõbedat. Järgnevas kirjeldame, kuidas me selleks võistluseks valmistusime ja kuidas võistlus ise läks.Soodla veehoidla oli meie jaoks täiesti tundmatu veekogu. Kevadel jõudsime käia 2 korda mitteametlikel treeningutel veehoidlaga tutvumas. Esimesel treeningul oli vesi kõigest mõni kraad soe ja kala veel ei võtnud. Kasutasime seda aega selleks, et sõita ringi, kaardistada sügavusi, otsida perspektiivset põhjareljeefi, kalapüügiga tegelesime pigem vähe. Nägime väga palju kala aukude kohal. Praktiliselt igas augus seisis särjeparveke. Soodla on väga huvitav veekogu, selle põhjareljeef on väga keeruline ja põhjas on palju auke ja kraave. Ma ei tea täpselt, kuidas need augud tekkinud on, aga paljude aukude põhjas...

Seekord oli haugipüügi seltskond tera teine kui eelnevatel aastatel. Koosseisus: Mina, Bobo Sander, Kalastuskunn Marko, Margus, Maarek, Andi, Aleksander ja ValeriNeljapäeva hommikul ärkasin ärevusest igaksjuhuks juba kell 5, mis siis, et Margus mu alles kell 7 peale võttis ja mis siis, et ma eelmine õhtu kella kolmeni öösel oma kola kokku pakkisin. Kohtumised teistega sadamas ja paadisõit nagu ikka. Selle vahega, et ma suutsin kraanamänguautomaati 20 ühe eurost sisse toppida, ennem kui üheksas seltsiline „Käsna-Kalvi-Kalle-Kantpüks” sealt seest välja õnnestus sikutada.Igav sõit Turku poole......Mille ma igaksjuhuks enamjaolt maha magasin ja lõpuks tõotatud sadamas. Kuna enamus autosid ja paadi treilad jäid maismaale, siis pumpasime koos Sandri ja Kallega meie kummari täis ja panime mökki poole ajama. Kõvemad vanad nagu Kunn ja Margus läksid otse püüdma. Olgu öeldud, et õnnestunult. Üks sai vist 2 ja teine 6 haugi. Majas supipott tulele, saun sooja ja puhkus võis täisväärtuslikult alata. Ei old isegi korraks mõttes, et...