Kalapüügijutud

Kui varasemalt toimus Võrtsjärve Karika võistlus jaanuari viimasel nädalavahetusel ühel päeval, siis eelmisel aastal mõtlesime Alexandriga Võrtsjärve Karika võistlust korraldada kahe etapina, kahel järjestikkusel nädalavahetusel. Eesmärgiks oli ikka Eesti kalapüügivõistluste taseme tõstmine. Kuna eelmisel aastal vedas ilm alt ja peale esimest etappi muutusid jääolud sedavõrd kehvaks, et teist etappi pidada ei saanudki, siis otsustasime sel aastal korraldada võistlus samade reeglite järgi nagu Eesti meistrivõistlused kahel järjestikkusel nädalavahetuse päeval. Võistluste organiseerimine algas meie jaoks juba paar nädalat varem, sest leida oli vaja viis kohtunikku, kokku leppida Limnoloogiajaama Järvemuuseumi ruumide kasutamine, supid tellida Salvestist, supikeetjaga kokku leppida, auhinnad kokku leppida ja komplekteerida Salmost ja Nordic Lurist ning karikad ja medalid välja valida ning ära tellida. Lisaks siis veel kauba kokku kogumine, juhendi koostamine, võistlustest teavitamine ning eelregistreerimine. Esimene võistluspäev - laupäev Jõudsime koos Alexandri ja Aleksiga järve äärde natuke peale kaheksat hommikul. Meiega liitusid õige pea ka Tarmo ja Thomas ning natukene hiljem...

Täna tekkis esimest korda selle talvehooaja jooksul võimalus kalale minna. Palju vaba aega ei olnud ja päev on ka lühike, otsustasin minna mõneks tunniks Anne kanalile. Eesmärk oli lisaks muule testida ka uut talikasti. Otsustasin proovida nii, et kala panen kasti ja vöökottides hoian sööta, söödatopse ja söödamotõlli. Motõllikarp on veel jala peal ka. Varem olen püüdnud vastupidi – kala on vöökotis ja kõik muud asjad (söödad, topsid jne) on kastis. Uus variant annab aga võimaluse püüda kasti pealt, mitte põlvili, nii on tervislikum. Kaasa võtsin 200g suurt motõlli ja Sensase baasil ise valmistatud söödasegu. Puurisin umbes 20 auku, osad söötsin sisse motõlliga (osaliselt topsiga, osaliselt ülevalt), osad puruga (nii topsiga kui ka ülevalt). Eesmärk oli testida, milline on kõige efektiivsem söötmisviis. Kohe, kui kõik augud sisse söödetud said, otsustasin kiiresti läbi joosta motõlliga söödetud augud ja proovida ahvenat. Mõte oli selles, et alguses proovin motõlliauke, sest vastasel juhul võib ahven...

Kuna ilmateade lubas järgmiseks päevaks oluliselt rahulikumat ilma, siis esimese päeva infost meile väga palju kasu ei olnud. Otsustasime õhtul, et järgmisel päeval alustame püüki nendes kohtades, kus olime viimastel treeningutel kõige rohkem kontakte kaladega saanud. Mõõduka tuulega saame paadi ankrus pidama ja oma püüki teha. Suuremat rõhku otsustasime võistluspäeva esimeses pooles panna aktiivsele haugile ja voblerlantidele. Püügi tempo pidi esimestes kohtades kiire olema, et jõuaks läbi püüda võimalikult palju veel püüdmata vett. See eeldas ka väga täpselt konkurentide liikumiste jälgimist, sest püügikoht võib olla ükskõik kui hea, aga pärast seda, kui konkurendid on selles kohas juba püüdnud, on kala tabamise tõenäosus sealt oluliselt väiksem kui püüdmata kohas. Järgmisel päeval jõudsime võistluspaika puhanud ja enesekindlana. Ilm oli mõõduka tuule ja vahelduva pilvisusega. Kuna olime eelmise päeva tulemuste põhjal pingereas alles viiendad, siis meie tegemistele keegi erilist tähelepanu ei pööranud. Samuti saime stardist ilusti ilma sabadeta minema. Juba esimesse võistluspaika jõudes ja...

Esimest korda toimusid Eesti meistrivõistlused Saadjärvel. Saadjärv sobis võistluse korraldamiseks: kala on väga palju, järve põhja reljeef on muutlik, järvel on piisavalt ruumi liikumiseks ja kala otsimiseks ning paate saab slipilt vette lasta. Ainsaks puuduseks on asjaolu, et paatide mootori maksimaalseks võimsuseks on sellel järvel lubatud 10 hj. Ühtlasi olid selle võistluse mõlemad päevad kaheks viimaseks etapiks, et paika saada sel aastal Iirimaale sõitev MM-koondis. Seega oli kaalul väga palju. Korraldusliku poole pealt toimusid Eesti meistrivõistlused esimest korda kahel päeval kuuetunniste etappidena. Punkte arvestati püütud kalade pikkuse järgi. Võistlus toimus vaid paatkondade arvestuses, kus paatkonna moodustas kaks võistluspüüdjat. Meie olime selleks võistluseks Alexandriga hästi valmistunud ning olime valmis võistlema meistritiitli eest. Arvestades meie suhteliselt kesist kohta MM-reitingu võistluste koondtabelis, vajasime hädasti mõlemalt etapilt õnnestumist. Meie jaoks tähendas see kohta esikolmikus. Tuginedes varasematele võistlustele Saadjärvel, teadsime, et kõrge koha saavutamiseks on vaja kuue tunniga püüda 8-10 haugi. 26. augusti õhtul arutasime Alexandriga...

Eesti Meistrivõistlusteks hakkasime valmistuma suhteliselt hilja, sest 13. augustil oli Viljandi võistlus ja enne seda ei olnud aega Saadjärvel käia. Seega oli jäänud võistluseni 2 nädalat, millest 2 viimast päeva on treeninguteks keelatud. Saadjärve kohta oli meil Lehariga natuke eelinfot olemas, oleme suve jooksul seal paar korda käinud, lisaks kevadisel võistlusel ja mõned korrad eelmisel sügisel. Ja noh, mis infot seal ikka olla saab – kala on palju, otsi ja püüa :) Kevadel saime võistlusel 11 haugi ja jäime selle tulemusega neljandaks. Uskumatu, et 11 haugiga ei saa isegi poodiumile! See näitab, kui kalarikas Saadjärv on. Tegelikult mõjutas natuke veel see, et püüdsime Lehariga kahekesi, seega läks tulemus pooleks. Teadsime järvel mõningaid perspektiivseid piirkondi, samas oli aga palju läbi käimata maad või selliseid kohti, kus oleme kunagi püüdnud, aga vaja oleks põhjalikumalt läbi käia. Treeninguid jõudsime teha 3. Treeningplaan oli lihtne. Esiteks, käia läbi meile teada perspektiivsed piirkonnad, kontrollida üle, kas...