Kalapüügijutud

Blogid kalalkäikudest ja kalamehetegudest

Eesti meistrivõistluste II etapp

Eesti meistrivõistluste II etapp
Kuna ilmateade lubas järgmiseks päevaks oluliselt rahulikumat ilma, siis esimese päeva infost meile väga palju kasu ei olnud. Otsustasime õhtul, et järgmisel päeval alustame püüki nendes kohtades, kus olime viimastel treeningutel kõige rohkem kontakte kaladega saanud. Mõõduka tuulega saame paadi ankrus pidama ja oma püüki teha. Suuremat rõhku otsustasime võistluspäeva esimeses pooles panna aktiivsele haugile ja voblerlantidele. Püügi tempo pidi esimestes kohtades kiire olema, et jõuaks läbi püüda võimalikult palju veel püüdmata vett. See eeldas ka väga täpselt konkurentide liikumiste jälgimist, sest püügikoht võib olla ükskõik kui hea, aga pärast seda, kui konkurendid on selles kohas juba püüdnud, on kala tabamise tõenäosus sealt oluliselt väiksem kui püüdmata kohas. Järgmisel päeval jõudsime võistluspaika puhanud ja enesekindlana. Ilm oli mõõduka tuule ja vahelduva pilvisusega. Kuna olime eelmise päeva tulemuste põhjal pingereas alles viiendad, siis meie tegemistele keegi erilist tähelepanu ei pööranud. Samuti saime stardist ilusti ilma sabadeta minema. Juba esimesse võistluspaika jõudes...
Loe edasi
0
Märksõnad:
  0 kommentaari

Eesti meistrivõistluste I etapp

Eesti meistrivõistluste I etapp
Esimest korda toimusid Eesti meistrivõistlused Saadjärvel. Saadjärv sobis võistluse korraldamiseks: kala on väga palju, järve põhja reljeef on muutlik, järvel on piisavalt ruumi liikumiseks ja kala otsimiseks ning paate saab slipilt vette lasta. Ainsaks puuduseks on asjaolu, et paatide mootori maksimaalseks võimsuseks on sellel järvel lubatud 10 hj. Ühtlasi olid selle võistluse mõlemad päevad kaheks viimaseks etapiks, et paika saada sel aastal Iirimaale sõitev MM-koondis. Seega oli kaalul väga palju. Korraldusliku poole pealt toimusid Eesti meistrivõistlused esimest korda kahel päeval kuuetunniste etappidena. Punkte arvestati püütud kalade pikkuse järgi. Võistlus toimus vaid paatkondade arvestuses, kus paatkonna moodustas kaks võistluspüüdjat. Meie olime selleks võistluseks Alexandriga hästi valmistunud ning olime valmis võistlema meistritiitli eest. Arvestades meie suhteliselt kesist kohta MM-reitingu võistluste koondtabelis, vajasime hädasti mõlemalt etapilt õnnestumist. Meie jaoks tähendas see kohta esikolmikus. Tuginedes varasematele võistlustele Saadjärvel, teadsime, et kõrge koha saavutamiseks on vaja kuue tunniga püüda 8-10 haugi. 26. augusti õhtul arutasime...
Loe edasi
0
Märksõnad:
  0 kommentaari

Saadjärve treeningud enne Eesti Meistrivõistlusi

Saadjärve treeningud enne Eesti Meistrivõistlusi
Eesti Meistrivõistlusteks hakkasime valmistuma suhteliselt hilja, sest 13. augustil oli Viljandi võistlus ja enne seda ei olnud aega Saadjärvel käia. Seega oli jäänud võistluseni 2 nädalat, millest 2 viimast päeva on treeninguteks keelatud. Saadjärve kohta oli meil Lehariga natuke eelinfot olemas, oleme suve jooksul seal paar korda käinud, lisaks kevadisel võistlusel ja mõned korrad eelmisel sügisel. Ja noh, mis infot seal ikka olla saab – kala on palju, otsi ja püüa :) Kevadel saime võistlusel 11 haugi ja jäime selle tulemusega neljandaks. Uskumatu, et 11 haugiga ei saa isegi poodiumile! See näitab, kui kalarikas Saadjärv on. Tegelikult mõjutas natuke veel see, et püüdsime Lehariga kahekesi, seega läks tulemus pooleks. Teadsime järvel mõningaid perspektiivseid piirkondi, samas oli aga palju läbi käimata maad või selliseid kohti, kus oleme kunagi püüdnud, aga vaja oleks põhjalikumalt läbi käia. Treeninguid jõudsime teha 3. Treeningplaan oli lihtne. Esiteks, käia läbi meile teada perspektiivsed piirkonnad, kontrollida üle,...
Loe edasi
1
  0 kommentaari

Ahvenad ja tõugjas Apetitoga

Ahvenad ja tõugjas Apetitoga
Läksin täna jõe äärde testima uut Leedu söödavat silikooni Apetito Baits. Tean ühte kohta, kus seisab tihti ahven. Lante palju kaasa ei võtnud, mõned pakid Apetito Baitsi, väike karp tšeburaškasid ja mõned rakendatud jigid, millel on offset konksud küljes. Juhtus nii, et minu kott, kus on mul kõik konksud, trossid, fluorokarbonist lipsud, lõksud jne, jäid paati, millega me Saadjärvel võistlesime. Aga ei jää ju selle pärast koju, kuidagi peab ikka kalale saama. Õnneks leidsin vana 0.28 mm monotamiili, leidsin ühe landilõksu, võtsin Favorite New Spirit ridva testiga 5-21g, Daiwa Caldia rulli ja läksin. Ridva võtsin meelega veidi võimsama, sest esiteks on hetkel Emajões päris kõrge veetase, ausalt öeldes ei mäletagi nii kõrget vett septembri alguses. Teadsin ette, et püüdma peab vähemalt 6g tšeburaškaga. Teiseks juhtub vahel Emajões, et tuleb juhuslikult otsa turb, säinas, tõugjas või koha, seega peab ridval olema piisavalt resurssi, et vastuvoolu 2-3kg kala jõuaks tõmmata. New Spirit...
Loe edasi
0
  0 kommentaari

Neljas kvalifikatsioonivõistlus Viljandi järvel

Neljas kvalifikatsioonivõistlus Viljandi järvel
Viljandi järvega on meil Alexandriga ikka head mälestused. Toimusid ju sellel järvel eelmisel sügisel spinninguga paatidest röövkala püügi maailmameistrivõistlused, kus Eesti koondis saavutas tubli viienda koha. Oleme sellel järvel palju trenni teinud ja võime vist öelda, et tunneme seda järve üsna hästi. Tegime järvel ka sel aastal enne võistlust kaks treeningpäeva, mis kinnitasid, et midagi pole aastaga muutunud. Haugi on palju, kuid haugi mõõt on väiksemapoolne. Vaid iga viies haug oli meie püütud kaladest mõõdus (võistlustel on haugi alammõõt 46 cm). Kuna järve põhjas pole madalikke või auke, kus röövkala ennast alati hoiab, siis eeldab see pigem palju liikumist ja kala otsimist. Enamik püügikalu (haug ja ahven) elutseb selles järves kaldarandi lähenduses ja heintes. Suuri ahvenaid on ka avavees, kuid nende leidmine on komplitseeritum ja see eeldabki ahvenapüügile keskendumist. Meie otsustasime sel korral keskenduda vaid haugile. Treeningutest lähtuvalt oli meie plaan väga lihtne – Alexander püüab vobleritega randi pealt ja...
Loe edasi
1
Märksõnad:
  0 kommentaari