Kalapüügijutud

Eesti Meistrivõistlusteks hakkasime valmistuma suhteliselt hilja, sest 13. augustil oli Viljandi võistlus ja enne seda ei olnud aega Saadjärvel käia. Seega oli jäänud võistluseni 2 nädalat, millest 2 viimast päeva on treeninguteks keelatud. Saadjärve kohta oli meil Lehariga natuke eelinfot olemas, oleme suve jooksul seal paar korda käinud, lisaks kevadisel võistlusel ja mõned korrad eelmisel sügisel. Ja noh, mis infot seal ikka olla saab – kala on palju, otsi ja püüa :) Kevadel saime võistlusel 11 haugi ja jäime selle tulemusega neljandaks. Uskumatu, et 11 haugiga ei saa isegi poodiumile! See näitab, kui kalarikas Saadjärv on. Tegelikult mõjutas natuke veel see, et püüdsime Lehariga kahekesi, seega läks tulemus pooleks. Teadsime järvel mõningaid perspektiivseid piirkondi, samas oli aga palju läbi käimata maad või selliseid kohti, kus oleme kunagi püüdnud, aga vaja oleks põhjalikumalt läbi käia. Treeninguid jõudsime teha 3. Treeningplaan oli lihtne. Esiteks, käia läbi meile teada perspektiivsed piirkonnad, kontrollida üle,...

Läksin täna jõe äärde testima uut Leedu söödavat silikooni Apetito Baits. Tean ühte kohta, kus seisab tihti ahven. Lante palju kaasa ei võtnud, mõned pakid Apetito Baitsi, väike karp tšeburaškasid ja mõned rakendatud jigid, millel on offset konksud küljes. Juhtus nii, et minu kott, kus on mul kõik konksud, trossid, fluorokarbonist lipsud, lõksud jne, jäid paati, millega me Saadjärvel võistlesime. Aga ei jää ju selle pärast koju, kuidagi peab ikka kalale saama. Õnneks leidsin vana 0.28 mm monotamiili, leidsin ühe landilõksu, võtsin Favorite New Spirit ridva testiga 5-21g, Daiwa Caldia rulli ja läksin. Ridva võtsin meelega veidi võimsama, sest esiteks on hetkel Emajões päris kõrge veetase, ausalt öeldes ei mäletagi nii kõrget vett septembri alguses. Teadsin ette, et püüdma peab vähemalt 6g tšeburaškaga. Teiseks juhtub vahel Emajões, et tuleb juhuslikult otsa turb, säinas, tõugjas või koha, seega peab ridval olema piisavalt resurssi, et vastuvoolu 2-3kg kala jõuaks tõmmata. New Spirit...

Viljandi järvega on meil Alexandriga ikka head mälestused. Toimusid ju sellel järvel eelmisel sügisel spinninguga paatidest röövkala püügi maailmameistrivõistlused, kus Eesti koondis saavutas tubli viienda koha. Oleme sellel järvel palju trenni teinud ja võime vist öelda, et tunneme seda järve üsna hästi. Tegime järvel ka sel aastal enne võistlust kaks treeningpäeva, mis kinnitasid, et midagi pole aastaga muutunud. Haugi on palju, kuid haugi mõõt on väiksemapoolne. Vaid iga viies haug oli meie püütud kaladest mõõdus (võistlustel on haugi alammõõt 46 cm). Kuna järve põhjas pole madalikke või auke, kus röövkala ennast alati hoiab, siis eeldab see pigem palju liikumist ja kala otsimist. Enamik püügikalu (haug ja ahven) elutseb selles järves kaldarandi lähenduses ja heintes. Suuri ahvenaid on ka avavees, kuid nende leidmine on komplitseeritum ja see eeldabki ahvenapüügile keskendumist. Meie otsustasime sel korral keskenduda vaid haugile. Treeningutest lähtuvalt oli meie plaan väga lihtne – Alexander püüab vobleritega randi pealt ja...

Niisiis, esimese kolme päevaga õnnestus mul saada mõned haugid, keskmiselt 1-2 haugi päevas, nendest suurim küll 97cm, aga ülejäänud 1-2 kilosed. Vägisi tulid mõtted, et Saadjärvest oleks päevas rohkem saanud kui Rootsist nädalaga :) Kusjuures seda on ennegi olnud, et sõidad välismaale enda arust haugiparadiisi, aga hiljem nendid, et Eestist oleks selle aja jooksul rohkem saanud. Aga 97cm haugi saamine oli hea elamus küll. Õnneks oli varustus väga hästi timmitud ja kõik, millega püüdsin on väga töökindel ja selles võin 100% kindel olla. Värske nöör oli peal - Daiwa J-Braid mõõduga #1.2 (Jaapani klassifikatsiooni järgi, test kuni 9kg), mille sain Nordic Lure-st. Kaasa oli võetud ka #1.5 Daiwa J-Braid nöör ja plaanisin tegelikult Rootsi ajaks seda kasutada, aga ausalt öeldes oli õhtuti selline väsimus peal, et kuidagi ei suutnud ennast sundida nööri vahetada. Tegelikult saab vabas vees (kui pole just väga heina sees või puujuurikates püük) #1.2 nööriga vabalt piisavalt...

Selle aasta puhkus oli minu jaoks veidi ebatavaline. Otsustasime puhata Rootsis mõne järve ääres, et saaks vahelduseks ka aeg-ajalt natuke kala püüda – vähemalt nii arvas esialgu naine :) Mina aga otsisin üürimaja mõne suurema ja huvitavama järve ääres ja plaanisin veeta 7 päeva 7:00-22:00 järvel. Kohti oli palju, aga enamasti olid majakesed liiga väikese järve ääres, mulle see huvi ei pakkunud, meil on siin endalgi selliseid lompe. Lõpuks leidsime majakese suuruselt teise Rootsi järve ääres – Vättern. Järv on pikkuselt umbes nagu Peipsi, laiuselt veidi väiksem. Mulle sobib! Paat oli hinna sees, aga kuna plaanisime minna kahe perega, siis jätsime selle paadi teisele perele, ise aga võtsime minu 3.3m kummipaadi ja 5hp mootori kaasa, mis on selle järve jaoks muidugi häbiväärselt väike ja aeglane, aga midagi pole teha, tuleb hakkama saada. Valmistuma hakkasin mitu nädalat enne reisi. Ostsin sügavuste kaardi, uurisin selle järve kohta nii palju kui võimalik, vaatasin...