Kalapüügijutud

Blogid kalalkäikudest ja kalamehetegudest

Kohtumine tundmatuga

Ilm mõnusalt pilvine, otsustasin eile jõekajahile minna. Retk kujunes ootamatult sündmusterohkeks. Esimese paari tunni jooksul käis nii mõnigi täpiline landi järel, kuid pigem oli tunne, et kala kaitseb oma territooriumit ja lanti võtta ei taha. Enne päikeseloojangut läks asi vähe paremaks ja mõned tegelased käisid ka kaldal ära. Muuseas, landiks sai otsa pandud miskine imelik Poolamaa pöörlev. Sai see lant huvi pärast tellitud, kuna reklaami järgi panid poolakad nendega spinninguloopimise MM-i kinni. Kui selle pakist lahti harutasin, jäi mulje, et see on varem ka vett ja vilet näinud - lant oli osaliselt tuhmunud, osaliselt kulunud. Aga kuna asi tundus intrigeeriv, otsustasin ta otsa panna - lootuses, et äkki teeb imesid. Nii kummaline kui see ka pole, kaladele oligi see kulunud nikerdis meelt mööda. Äkki oli pakki pandud maailmameistri sisseõnnistatud murdja? :) Aga nüüd õhtu "tipphetkest"...  Olin oma retke lõpetamas ja tegin viskeid viimasel lõigul. Äkki kuulsin võsas liikumist ja sahinaid....
Loe edasi
4
Selle blogi viimased kommentaarid
DJ JoYsTiK
Ilmselt oleksid pidanud selle alamõõdulise kalakese mis sa kätte said ja koda tahtsid viia mõmmikule andma, ma arvan sel puhul ei ... Read More
Teisipäev, 16. august 2011 11:54
  1 kommentaar

Havitapp 2011

Kui nüüd lõpuni aus olla ja päris algusest asju seletama hakata, siis tuleb eos ära mainida, et päris kõik meie seltskonnast, päris kõigest, päris täpselt ja päris kõike ei mäleta. Autori reisimuljed hakkavad pühapäeva varahommikust, kui ma ärkasin teps mitte sealt kuhu ma plaanisin magama minna ja ehmatusega, et mind on maha jäetud. Õnneks oli kell alles 8 ja praami väljumiseni oli veel tunde 3. Minusuguseid oli veel. Kamp koos, võis road tripp alata. Lahe ületamisest mälestused õnneks või kahjuks puuduvad sest selle osa magasin ma lihtsalt stiilselt laeva teki peal maha. Teel sihtpunkti mitte midagi märkimisväärset ei juhtund kui välja arvata äraeksimine Ikea ostutsentrumis ja Juudase pidev söömine ja inisemine tühja kõhu üle. Täiesti mõistusevastane, kuidas ühe miilitsa kõhtu saab nii palju burgereid ja muud manti mahtuda. A no ju on töö ajal harjutanud. Lõpuks kohal. Tuju ülev, emotsioonid kõigil laes ja prgognoosid tulevase noosi kohta ulme pulizeri väärilised....
Loe edasi
4
Märksõnad:
  0 kommentaari

Oinaga siial

Siial 7ndamal Mail. Ei alanud see päev teps mitte nii nagu plaanitud. Ehki õigem oleks öelda, et eelmine päev ei saanud otsa nii nagu arvasin. Plaan oli: minna sõbra sünnipäevale, juua seal kultuurselt mõned õlled, varakult tuttu ja ommikul värskena hopsti kalale. Paraku viibis seal kurje inimesi, kes ei sallinud absoluutselt minu ees olevat tühja pitsi. Tunnistan oma nõrka iseloomu ja kallavale käele oma kätt ette ei pannud. Tallinnasse Käku (kasutaja Egertum) juurde jõudsin ma tänu pahadele inimestele alles kell 12. Kiirelt asjad autosse, pisike poe peatus ja olimegi Lesta tänava sadamas. Seal oli järgmine probleem. Leida oma paat. Kuna me küna oli vähemalt aasta seal vedelenud, siis loomulikult olid kohalikud kaluri härrad silma peale pannud, et lootsik niisama tühjalt seisab ja olid mõttes selle juba maha parseldanud. Õnneks saime siiski viimsel hetkel jaole ja plastikust munakoor sai veestatud. Kohalikest ainuke eestlane Jaak hoiatas meid küll, et koorik lekib aga...
Loe edasi
3
  0 kommentaari

Forelliretk Pärlijõele

Nagu pakub palju huvi seiklushimulisele armastajale äsja tuttavaks saanud tundmatu naine, nii pakub palju huvi kalapüüdjale uus jõgi või järv, kus varem pole õngeõnne katsunud. Seepärast pole ka midagi imestada kui meie kunstnik Jaan Vahtraga, selle Võrumaa huumoririkka "kalade surmaga" ühel ilusal päeval põksuvate südametega Võrus omnibusele istusime, et kihutada otse Sännasse. Sänna kuulsa Pärlijõe ja veel kuulsamate forellidega oli seni meile aga tundmata, ning see tegi retke seda põnevamaks-huvitavamaks. Tänu neile miljonitele, mis on kulutatud meie maanteede korrashoiuks, on „buss“ peatselt päral, ning juba lookleb-väänleb su ees too Pärlijõgi. Nagu mingist hirmust ja kartusest aetud, et vahest hilineme, seame kiires korras oma õnged jutti, et alata toda tööd, mille ohvriks oleme end vabatahtlikult mitmeks päevaks andnud. Vana veski tammi all keeb vesi valges vahus. Tuhanded, miljonid piisad pritsuvad laiali. Vesi keerleb, veerleb, kohiseb, pahiseb. Ning suured kivid teevad selle muide nii lüürilise pildi kuidagi süngeks ja salapäraseks, aga siiski...
Loe edasi
2
  0 kommentaari