Kalapüügijutud

Blogid kalalkäikudest ja kalamehetegudest

Lutsud, kalamehed ja suur vesi.

Lutsud, kalamehed ja suur vesi.
Kui kalapüük peaks olema mõnus puhkus looduses, siis viimased uudised lutsurindelt olid hoopis midagi muud. Nimelt oli sõber osanud niimoodi jõkke kukkuda, et ta sõna otseses mõttes viimasest õlekõrrest kinni hoides välja tiriti. Oli olnud päris napikas. Siit moraal, et suurem kogus Vana Tallinnat ja libe kallas kokku ei sobi.Igatahes oli sama mees eile uuesti jalgadel ja sedapuhku kaine nagu tinavile (tema enda sõnadega - “täna ma tädi Liiviko sooja pesu kaasa ei võtnud”). Haakisin minagi neile sappa ja sõit Kasarile võis alata. Nagu paljud kalamehed teavad, siis ilus ilm ja lutsupüük kokku ei käi. Terve nädal on olnud koerailm, kuid kui Tallinnast sõitu alustasime, tuli päike välja ja taevas läks kenasti selgeks. Täiuslik ajastus aasta ainsaks lutsupüügiks!Arvasime, kuna on nädalavahetus, siis ootavad ees kalameeste hordid, kuid kohale jõudes oli ees vaid üks auto, mille omanikud parasjagu lutsult tagasi jõudsid. Uudised polnud kiita - need mehed loobusid, sest püük pidavat olema...
Loe edasi
0
Märksõnad:
Viimased kommentaarid
Napsitrall
Mõnus lugu. Olgugi ,et rakendused lendu läksid,aga hea ikkagi. Ma ei saanud täna ainsamat ka mitte. Ja pildid seal jutu vahel on ... Read More
Neljapäev, 18. detsember 2014 07:46
Napsitrall
Ah jah ,vot rakendused koos lipsudega jäid kõik alles. Uhkeldan vot. ... Read More
Neljapäev, 18. detsember 2014 07:51
  2372 lugemist
  2 kommentaari

Õhtune merekala

Seadsin peale tööd sammud mere poole. Tee pealt kuulsin mõne tunni vanust siseinfot, et kala liigub. Ainult et ilm oli vahepeal "liiga ilusaks" muutunud ja see tegi natuke ettevaatlikuks.Päike oli kõrgel taevas ja seepärast tundus musta seljaga Moresilda õige valik. Kuna veetase oli üsna madal, siis peale esimesi kohustuslikke viskeid kaldalt hiilisin sügavamasse vette. Sain loopida u 15 minutit, kui minust mõne meetri kaugusel lant kinni jäi. Ettevaatlikult läksin seda päästma ja sattusin veel sügavamale. Õnneks olid minu kõrval kaks kivi, mille peal kuidagi seista suutsin (üks jalg ühe kivi peal, teine teise peal). Tegin pika viske ja tundsin, kuidas lant uuesti kinni jäi. Õnneks seekord kala suhu. Momentaalselt tekkisid kaks olulist eesmärki: 1. kala kätte saada2. ise püsti jääda.Pean tunnistama, et esimene eesmärk oli olulisem :)Hakkasin baleriini kombel kala väsitama. Saltosid-rullitamisi oli uhke vaadata. Lõpuks sain väsinud kala enda juurde ja leidsin taskust Prisma kilekoti. Haarasin kalal lõpuste tagant ja...
Loe edasi
0
  2494 lugemist
  0 kommentaari

Latika ja haugijaht Emajõel

Retk Suurele-Emajõele on mingil moel nagu väljamaale minek - ettevalmistused algavad juba paar päeva varem. Kõige olulisem on ööusside hankimine, ilma nendeta poleks jõe ääres peale õllejoomise suurt midagi peale hakata. Seekord luurasin oma aialapi peal kaks ööd järjest, nina maas, lamp peas ja purk käes.Ussid purgis, muu killavoor auto peal ning sõit võis alata. Läksime neljakesi ja plaan oli teha kolm püügipäeva.Emajõe retke puhul on mõned esemed, ilma milleta on üsna raske hakkama saada. Need on ööussid & tonkad, paat ja telk (OK, väike naps ka). Sedapuhku jäi üks neist asjadest maha - telk nimelt. Õnneks põõsa all üksteist kaisutama ei pidanud, sest Viljandist tõid head inimesed asendustelgi.Viskasime tonkad sisse ja esimene latikas oli otsas juba mõnekümne minuti pärast. Positiivne algus, mis kohe negatiivseks pöördus. Nimelt ei pannud meie paadikapten tähele üht mu tonkaliini, mis pikalt sees oli. Kurva näoga vaatasin pealt, kuidas tonka paadi taha lõbusõidule läks. Nojah, mis...
Loe edasi
1
Viimased kommentaarid
nevski1980
hea ,et ridva tagasi said... Read More
Esmaspäev, 03. veebruar 2014 21:11
Napsitrall
Mõnus lugemine. Kadunud varustuse uuestileid on muidugi tore. Vahel harva trehvab ka hoopiski mitte enda varustust kaasa jõest tu... Read More
Esmaspäev, 05. mai 2014 06:36
urmaspuu
Mina ei ole veel Emajõel kalastanud, kuid peab vist plaani võtma ja ära käima! Igatahes tore kirjatükk oli!
Reede, 23. mai 2014 15:33
  4135 lugemist
  3 kommentaari

Kohtumine kaunitariga

Kuna töid-tegemisi on sel aastal paljuvõitu ja kalapüük on tiba tahaplaanile jäänud, siis eile seadsin alles teist korda sammud jõe äärde. Ilm oli mõnusalt pilvine, veetase OK (arvestades vihmasid, kartsin hullemat), putukaid-mutukaid vähem kui kuu tagasi ja ka temperatuur talutav.Kõndisin jõe poole. Õigemini koperdasin sentimeetri haaval jõe poole - vihmad olid pannud taimestiku niimoodi vohama, et selles rägastikus saaks vabalt vändata Tarzani filmi uue osa ja keegi ei saaks aru, et tegemist on meie armsa Maarjamaaga :)Kalapüük ise kujunes omamoodi meeldejäävaks. See tähendab, et 95% oli täiesti tuim andmine ja mitte ühtegi võttu.......kuni...........liikusin mööda vihmametsa ja nägin enda ees ilusat sirget & sügavat kanalit. Magus koht pika viske tegemiseks. Sarnastest kohtadest olen varem selle jõe peal kena kala saanud. Hakkasin viskekohta hiilima. Esimene samm - nätaki kopra urus! Vaikne ropendamine. Kaks sammu edasi - nätaki uues kopra urus! Kõvem ropendamine. Asi selge, selle sirge pealt ei tule enam midagi, kõik kalad...
Loe edasi
2
Selle blogi viimased kommentaarid
aapua
referaat eilsest telefonivestlusest - kui selline kala on otsas, ei siis ole õpikutarkusega midagi peale hakata. Ikka vaja vaadata... Read More
Kolmapäev, 25. juuli 2012 20:33
  2162 lugemist
  1 kommentaar

Karjala koskedel

Põhjala — see elab meie kujutluses lõpmatute tundrate, lumelagendikkude maana, kus uhkelt veiklevad virmalised ja kihutavad nende valgusel kerged põdrarakendid.Kuid on ka teine, suvine põhjala sinakashallide kaljuseljandike, pruunikate soode-rabade, tumeroheliste metsade ning metsade põuest vastuvälkuvate vetega.Nõukogude autonoomses Karjalas loetakse nelikümmend tuhat järve, peale selle lõpmatul hulgal jõgesid, virdasid, joomi, mis ühendavad järvi, nii et kujunevad terved tohutud järvistud, vesistute süsteemid, mis igast küljest piiravad metsaga kaetud kaljuseljandikke otsekui meri. Lennukist vaadates on tihti raske eristada, kas süleleb maa vett või kergitab vesi oma sügavustest kühmukesi, mida nimetatakse maaks ..Karjala sisevete suurejoonelisest olemusest, nende majanduslikust tähtsusest loob ehk pildi see, kui teada, et kuuekümne kuuendal laiuskraadil asuvast Louhist kuni kuuekümne teisel laiuva Oneegani on suur osa järvi loode-kagu suunas üksteisega nii või teisiti ühenduses. Rääkimata muust, peaks iseenesest selge olema säärase mõõtmatu vesistu kalamajanduslik tähtsus.Kala pärast siin senini pole muret tuntudki: püük oma tarbeks on järvedes lubatud ka võrkude ja mõrdadega. Head...
Loe edasi
1
  3350 lugemist
  0 kommentaari