Kalapüügijutud

Eelmisest jõekapüügist patuselt paar kuud möödas, sättisin end varahommikul teele. Ilmselt tegin vea, sest oleksin enne pidanud horoskoopi lugema. Kindlasti oleks seal olnud kirjas, et lõvid ärgu sel nädalal kalale mingu. 15 min sõitu, Eesti Politsei tee ääres ja „Tere hommikut, kuhu Te kiirustate?“ Aus vastus oli: „kalale“ ja tunnistasin eksimust, sest no tõepoolest ei pannud seda 50-ne märki tähele. Politseinikud olid mõistlikud mehed ja kirjutasid protokolli lausa 7 km­/h väiksema kiiruse, et saaks mulle miiniumtrahvi teha. Võib-olla mängis rolli ka see, et üks mundris mees oli samuti kalamees. Mainis, et on selle nädala jooksul juba kaks korda nullitanud.OK, õppetund käes ja sõit võis jätkuda. Tunni pärast olin jõe ääres ja tegin esimesi viskeid. Kaks tundi hiljem polnud ühtegi täppidega kala näinud, kaldal käis vaid neli kõhetut havipoega. Unustasin mainida, et kui vahest on nii, et visked tulevad virtuooslikult täpsed, siis täna nii ei  olnud. No vähemalt iga kolmanda visketrajektoori lõppunktiks...

Normal 0 21 false false false ET X-NONE X-NONE MicrosoftInternetExplorer4 /* Style Definitions */ table.MsoNormalTable {mso-style-name:"Table Normal"; mso-tstyle-rowband-size:0; mso-tstyle-colband-size:0; mso-style-noshow:yes; mso-style-priority:99; mso-style-qformat:yes; mso-style-parent:""; mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt; mso-para-margin-top:0cm; mso-para-margin-right:0cm; mso-para-margin-bottom:10.0pt; mso-para-margin-left:0cm; line-height:115%; mso-pagination:widow-orphan; font-size:11.0pt; font-family:"Calibri","sans-serif"; mso-ascii-font-family:Calibri; mso-ascii-theme-font:minor-latin; mso-fareast-font-family:"Times New Roman"; mso-fareast-theme-font:minor-fareast; mso-hansi-font-family:Calibri; mso-hansi-theme-font:minor-latin;}Kui öösel kell 3 äratuskell helises, lootsin olla virk ja kraps, kuid eilne surfilauaga vees möllamine oli veel kontides ja voodist välja saamisega oli tükk tegu. Tänu kohvile sain sõba silmalt ja 5.30 paiku tegin jõe ääres esimest viset.Kohe püügi alguses on üks magus auk, kust alati midagi tulnud on. Senimaani küll alamõõdulised. Seekord oli asi natuke parem. Kolmanda viskega täpik otsas. Vinnasin kala kaldale ja mõõdupuu näitas L38. Landiks väga argessiivse mänguga Lovec-Rapy Power Perch (6 cm), mille olin spetsiaalselt hommikul kaasa võtnud, kuna sisetunne ütles, et see võib kala tuua (sarnase mängu ja värvitooniga landid on seal ennegi ilma teinud).Ajalugu on näidanud, et sellelt jõelt suuri isendeid...

Kuna töid-tegemisi on sel aastal paljuvõitu ja kalapüük on tiba tahaplaanile jäänud, siis eile seadsin alles teist korda sammud jõe äärde. Ilm oli mõnusalt pilvine, veetase OK (arvestades vihmasid, kartsin hullemat), putukaid-mutukaid vähem kui kuu tagasi ja ka temperatuur talutav.Kõndisin jõe poole. Õigemini koperdasin sentimeetri haaval jõe poole - vihmad olid pannud taimestiku niimoodi vohama, et selles rägastikus saaks vabalt vändata Tarzani filmi uue osa ja keegi ei saaks aru, et tegemist on meie armsa Maarjamaaga :)Kalapüük ise kujunes omamoodi meeldejäävaks. See tähendab, et 95% oli täiesti tuim andmine ja mitte ühtegi võttu.......kuni...........liikusin mööda vihmametsa ja nägin enda ees ilusat sirget & sügavat kanalit. Magus koht pika viske tegemiseks. Sarnastest kohtadest olen varem selle jõe peal kena kala saanud. Hakkasin viskekohta hiilima. Esimene samm - nätaki kopra urus! Vaikne ropendamine. Kaks sammu edasi - nätaki uues kopra urus! Kõvem ropendamine. Asi selge, selle sirge pealt ei tule enam midagi, kõik kalad...

Kevadise kalapüügi-hooaja alates korraldasid Tartu õngesportlased oma esimese kalastusretke ning suurema jõukatsumise enne Berliini olümpiaadi. Selleks tehti nädalapäevad ettevalmistusi: kohendati ning korraldati spinningeid, hõbetati ja poleeriti petukalu ehk kabasid ja virbleid, avaldati ajalehis teadaandeid ning üleskutseid, otsiti laternatulega nõelusse ja täideti seljapaunu mitmekesise moonaga. Ja siis pühapäevasel varahommikul asuti Jumala abiga Ahja poole teele.Neis õngesportlasis, kellest paljud olid tulnud jahimehe rohekais vammuseis ja kubemeniküündivais säärsaapais, ei tahtnud algul nagu äragi tunda Tartu kohvikuis tihtigi nähtud kujusid, nagu näiteks kunstnik V. Ormisson, luuletaja J. Sütiste, prof. F. Laja, kolonel H. Kurg, kunstnik J. Vahtra, advokaat E. Soom, Tartu Põllumeeste Seltsi maj. os. ärijuht Bürger, Varraku trükikoja juhataja Annuk ja palju teisi.Enamik õngesportlasi mitte läbedes oodata Taevaskotta jõudmist, lahkuvad juba Kiidjärve jaamas rongilt ning võtavad oma "pillid" kotist välja. Vahtra, Ormisson, Sütiste, Soom ja mõned teised pidasid aga kuni Taevaskojani vastu. Ja sealt kiirsammul liikudes mööda kitsast metsarada, kuulates kogu aeg metsvinti ja...

Nagu selle aasta forellitamistele kohane, sekkus jõe kaldal mängu jällegi Hr. Murphy - pilved, mis olid terve päeva taevalaotust katnud, kadusid nagu tina tuhka ning taevas hakkas sirama suur ja ümmargune päike. Sai jälle natuke ilmateadet kirututud, kuid kohe selgus, et kirumiseks põhjust polnudki. Kolmanda viskega forell otsas, küll alamõõduline. See sisendas optimismi. 20 meetrit edasi, vahepeal kohustuslik külaskäik kopraonul (peaaegu oleks ridva pooleks murdnud), hiilimine, vise ja jälle kala. Nüüd juba natuke suurem poiss, kuid alammõõdust siiski mõned sentimeetrid puudu. Optimism aina kasvas.Paar lõiku edasi nägin kala sulpsatamas ja nägin seda tegelast juba vaimusilmas homse saiaviilu peal. Sihtisin kaua, tegin viske ja nägin, kuidas lant kolm ilusat tiiru ümber vastaskalda puuoksa tegi. Liiga kaua ei tohi sihtida! Nagu kombeks, ropendasin valjusti ja ronisin vette. Juhtumisi oli selles kohas paks mudaauk, mis hakkas Bermuuda kolmnurga kombel endasse neelama. Hea oli, et kõrvalolevast oksast kinni krabada sain. Lant päästetud, jätkasin jahti. 15...