Eelmisest jõekapüügist patuselt paar kuud möödas, sättisin end varahommikul teele. Ilmselt tegin vea, sest oleksin enne pidanud horoskoopi lugema. Kindlasti oleks seal olnud kirjas, et lõvid ärgu sel nädalal kalale mingu. 15 min sõitu, Eesti Politsei tee ääres ja „Tere hommikut, kuhu Te kiirustate?“ Aus vastus oli: „kalale“ ja tunnistasin eksimust, sest no tõepoolest ei pannud seda 50-ne märki tähele. Politseinikud olid mõistlikud mehed ja kirjutasid protokolli lausa 7 km/h väiksema kiiruse, et saaks mulle miiniumtrahvi teha. Võib-olla mängis rolli ka see, et üks mundris mees oli samuti kalamees. Mainis, et on selle nädala jooksul juba kaks korda nullitanud.OK, õppetund käes ja sõit võis jätkuda. Tunni pärast olin jõe ääres ja tegin esimesi viskeid. Kaks tundi hiljem polnud ühtegi täppidega kala näinud, kaldal käis vaid neli kõhetut havipoega. Unustasin mainida, et kui vahest on nii, et visked tulevad virtuooslikult täpsed, siis täna nii ei olnud. No vähemalt iga kolmanda visketrajektoori lõppunktiks...
Viimased kommentaarid
Muhe lugemine. Visketäpsuse saad paremaks nii, kui kodus hakkad ka kõiki asju viskama. Lapse mähkmed, mänguasjad, läpakas + telefo... Read More
Neljapäev, 23. juuli 2015 20:30
Ma ükskord Paldiskisse merikajahile sõites samuti kiirustasin liigselt. Tunnistasin samuti pattu, et veres tulvav adrenaliin press... Read More
Reede, 24. juuli 2015 17:20